Üks küsimus kandidaadile: Nimetage üks asi, mida omavalitsus on teinud valesti ja kuidas seda muudaksite?

Kohila vald

Jaanus Ernits, VL Parem Kohila – Viimase paari aasta jooksul olen jõudnud arusaamisele, et Kohila vallal, nii kummaline kui see ka ei tundu, puudub täna ülevaatlik kontroll valla kinnisvara ja selle seisukorra üle. On ebanormaalne, et peremees ei tea, mitu korterit tal on, mitu neist on välja üüritud ja kas ning kui paljud neist üldse mingit üüritulu toovad. Olen aru saanud, et see probleem on aasta-aastalt süvenenud ja jäänud tänase valitseja tähelepanuta.
Suuresti tänu sellele, et viimaste aastate jooksul on Parem Kohila opositsioonis olles sellele puudusele pidevalt tähelepanu juhtinud, on hakatud lõpuks mingisugust korda ja ülevaatlikku süsteemi looma. Seisame jätkuvalt selle eest, et Kohila valla kinnisvara saab kiiresti ja lõplikult kaardistatud ning valla kinnisvara haldus saab kontrolli alla.
Eelmise teemaga haakuvalt pole muret tekitav see, mis on tehtud valesti, vaid see, mis on jäänud tegemata. Kohila vallal on tänaseni täitmata seadusest tulenev kohustus kehtestada ja rakendada omavalitsuse sisekontrollisüsteem. See saab olema üks esimene eelnõu, mis on plaanis Parem Kohila inimestel volikogusse saades volikogu ette saata.

Merike Lahe, Eesti Keskerakond – Aespa elanikuna tunnetan selgelt, et Kohila tänane vallavõim ei arvesta absoluutselt külaelanike muredega. Aespas on probleeme näiteks tsentraalse kanalisatsiooni ja teede korrashoiuga. Oleme korduvalt vallavalitsusse pöördunud, kuid sisulisi vastuseid ei ole me saanud. Väga lihtne on öelda, et raha ei ole, kuid olen veendunud, et küsimus on prioriteetide seadmises. Keskerakond lubab Kohilas võimule saades päriselt kuulata äärealade inimesi ning nende ettepanekuid ka arvesse võtta.

Anu Nigesen, VL Minu Kohila – Viisteist aastat tagasi hakati Kohilas rajama suusamäge. Suur mullamägi Kohila jõe vahetus läheduses on kujunenud mittekuhugilejõudmise monumendiks. Kohila Gümnaasiumi renoveerimine on Kohilas veerand sajandit võimul olnud Isamaa programmis olnud vähemalt alates 2009. aastast. Praeguseks on seis selline, et ühe hoonekorpuse katus on varisemisohtlik. Heal järjel olnud Kohila taandub konkurentsis naabervaldadega, eelarve on väga pingul. Viimases valimistsüklis on vald suutnud investeerida vähem prioriteetsetesse projektidesse – sellistesse, kus osaletakse kaasfinantseerijana. Mõneti on valla tegevus sarnane perele, kes poodi minnes avastab, et kommid on saadaval soodushinnaga ja jätab lõunatoidu ostmata. Raha kulub, aga suured eesmärgid jäävad saavutamata.

Märjamaa vald

Ülle Laasner, VL Koduvald Märjamaa – Raske on öelda, mis oleks valesti tehtud. Pigem on murekohaks tugipersonali vähesus – kõik viimaste aastate kriisid on jätnud oma jälje ja vaimse tervise ning hariduslike erivajaduste teemad on väga aktuaalsed. Selleks oleme valmis, nagu teisedki maakonna omavalitsused, looma kompetentsikeskuse, kuhu koondada spetsialistid, et nende teenuseid saaks valla piires optimaalselt jagada. Probleem on aga selles, et valdkonnas on üle Eesti spetsialistide puudus.
Murettekitav on ka see, et mitmed head hooned seisavad tühjana. See on paraku probleem paljudes omavalitsustes. Olen proovinud edendada Varbolas sulgpalliharrastust –  siin on super võimla.  Vald võiks rohkem panustada kohapealse elu elavdamisse, ruumid tuleb ju nagunii köetud hoida.
Valesti on see ja kurb on näha, et inimesed on omavahel läinud tülli tuulikute pärast, eriti võimendub see nüüd valimiste ajal. See varjutab teemasid, mis on tegelikult palju elulisemad ja olulisemad meie kõigi jaoks.

Mart Tilk, VL Tuleviku Märjamaa – Üks asi, mida Märjamaa vald on seni mitte just kõige paremini teinud, on see, et palju aega ja energiat on kulunud plaanide tegemisele, mitte nende elluviimisele. Meil on koostatud kavasid, kuid sageli jäävad need paberile, sest puuduvad konkreetsed tegevused, vastutus ja järjepidevus. Mina tahaksin seda muuta – mitte süüdistades, vaid tegutsedes.
Tuleb seada selged sihid ja luua tingimused, et head ideed päriselt toimiksid. See tähendab, et vallajuhtimine peab olema avatum ja rohkem kaasav: otsused sünnivad koos kogukonnaga, mitte ainult kabinetis. Olen oma töös näinud, et inimesed tahavad kaasa lüüa, kui neid kuulatakse ja neile antakse võimalus tegutseda. Kui rajad ja sihid on olemas, liigub elu edasi – olgu see siis terviserada, külatee või mõni uus algatus. Minu eesmärk ongi panna Märjamaa liikuma päriselt, mitte ainult paberil.

Annika Plamus, Isamaa Erakond – Viimastel aastatel on üha selgemalt näha, kui keeruline on leida tasakaalu inimeste ootuste ja valla võimaluste vahel. Just siin ongi mõnikord jäänud vajaka selgitamisest ja inimeste kaasamisest. Kui mõni otsus jääb inimestele arusaamatuks, tekib kergesti tunne, et midagi on tehtud valesti. Meie soov on teha edaspidi rohkem otsuseid koos – varakult, läbipaistvalt ja arvestades kogukondade sisendit. Siis on ka keerulised valikud mõistetavad ja õiglasemad.

Rapla vald

Tiit Leier, Erakond Parempoolsed – Rapla vald ei kasuta ära oma täit potentsiaali, et pered saaksid asuda elama maakonna keskusesse või selle lähiümbrusesse. Eluaseme planeeringud on tehtud liiga suured ja sellisel kujul ei suuda neid keegi ellu viia. Need sobivad vaid mõnda kinnisvara portfelli spekuleerimiseks, aga mitte tegelike arenduste tegemiseks. Tulemuseks on juba aastaid eluaseme kruntide puudus Rapla linnas ja selle ümbruses.
Rapla vald kaotab potentsiaalsed elanikud ja maksumaksjad nii Tallinna lähiümbruse valdadele Saku, Saue, Keila jne kui ka maakonnasiseselt Kohilale. See on keeruline ja aeganõudev protsess, aga koostöös tänaste planeeringuomanikega tuleb vähemalt osa neist uuesti algatada ja muuta etapiviisiliselt teostatavaks. Elanikud saavad tulla ainult siis, kui neil on kuhugi tulla. Kui vald ei tegele täna sellega, kuidas tagada läbi maksumaksjate pikaajaline tulu eelarvesse, ei ole ühel hetkel enam ka vahendeid igapäevaste pakiliste asjadega tegelemiseks.

Mare Soosalu, Eesti Keskerakond – Omavalitsus ei ole tähelepanu pööranud sellele, et meil on maakonna keskusest ära kadunud kõik pangakontorid. Omniva kontor viidi ära linnakeskusest. Ei ole ka silmaarsti. Puuduvad teleteenuste esindused. Kui inimesed ei ole interneti- ja autoinimesed, on neil raske hakkama saada. Tuleks pidada läbirääkimisi ja leida ühine, parim lahendus teenuse pakkujaga.

Vadim Andžulis, üksikkandidaat – Minu seisukohalt on teede hooldus, remontimine ja infrastruktuuride rajamine lohakas ja läbimõtlemata. Teid tuleb remontida vajaduspõhiselt, mitte nagu hoolduskava ette näeb.

Kehtna vald

Kaie Kensap, Isamaa Erakond – “Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama.” (Jh. 8:7)
“Ja ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut. Ärge mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka.” (Lk. 6:37)
“Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki su omas silmas sa ei pane tähele.” (Lk. 6:41
Seega, kes olen mina, et öelda, et keegi on midagi valesti teinud. Kõik teevad asju vastavalt oma teadmistele, kogemustele, ühiskonna ootustele ja parimas uskumises, et nad teevad hästi ja õigesti. Kui kellelegi midagi ei meeldi, siis saabki ise käed külge panna ja teha teistmoodi.
Seega, mida soovin näha teistmoodi kui praegu. Et kõik, kes on kuskil n-ö valitsemas või võimu teostamas, kaasaksid ja usaldaksid oma kogukonda. Sest meil on nii palju erakordselt andekaid ja tarku inimesi, kes lihtsalt ei soovi olla volikogus, kuid saavad anda häid nõuandeid ja praktikaid, et teha meie vallast vald, kus on lihtsalt nii äge elada, et keegi ei kaalukski siit ära kolimist ega nurga taga virisemist.