Margit Rüütelmann,
Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht
Septembris jõustus kohtuotsus, millega jäid Pärnu linnale kuuluva prügilafirma OÜ Paikre endised juhid lõplikult süüdi omastamises, usalduse kuritarvitamises ning dokumentide võltsimises.
Munitsipaalettevõtte raha eest maksti kinni nii jalgrattaid, autosid, kodune konditsioneer kui ka tennise eratrenne. Samuti sõlmiti seotud ettevõtetega lepinguid, kus jäätmete vastuvõtuhinnad olid põhjendamatult madalad, tekitades linnale kümnete tuhandete eurode suuruse kahju.
See lugu ei ole lihtsalt kuritegu, mis sai alguse kahe inimese ahnusest. See on hoiatus, et kui omavalitsus tegutseb ettevõtjana, on riskid alati suuremad kui eraomanduses ettevõtluses. Mõisa köis las lohiseb – vanasõna ei ole tühjalt kohalt tekkinud.
Jäätmekorralduses on sarnane näide tuua värskelt ka Soomest. Soome ringmajandusettevõtjad on pöördunud lausa Euroopa Komisjoni poole, et uuritaks kahe omavalitsuse jäätme- ja energiafirma – Biosairila Oy ja Riikinvoima Oy – miljonite eurodeni ulatunud toetusi omavalitsuselt, laenude mahakandmisi. Tegemist oli sisuliselt riigiabiga, mida ükski erasektori ettevõte kunagi saanud ei oleks. Nii moonutati turgu ja peletati kõrvale eraettevõtjad, kes oleksid suutnud jäätmeid käidelda ja ringmajandust arendada ilma maksumaksjalt lisatoetusi küsimata.
Mitmed Soome omavalitsused on “võimalusest” korraldada jäätmekäitlust munitsipaalettevõtetega järjest loobunud: korraldatakse jälle vabaturu hankeid, sest on näha, et nii saab ka klient parema hinna.
Korruptsioonile antakse uusi võimalusi end sisse seada
Riigikogus on praegu arutlusel uus jäätmereform, mis annaks omavalitsustele senisest veelgi suurema rolli jäätmeturul. See tähendaks, et omavalitsused võiksid hakata looma ka näiteks jäätmekäitlusettevõtteid, korraldama jäätmekäitluse logistikat, klienditeenindust jm.
Mida see tähendaks? Võib täiesti kindlalt väita, et sellise seadusandluse juures konkurents väheneb, hinnad ei pruugi enam püsida mõistlikud (KOV-idele antakse ka võimalus kehtestada jäätmemaks), uuenduslikud lahendused ei jõua turule ja kõige tähtsam – korruptsioonirisk kasvab.
Statistika ja analüüsid näitavad, et omavalitsustes – eriti väiksemates valdade ja linnade ettevõtetes ning asutustes – on korruptsioonioht suurem: neis on alati vähem ressurssi sisekontrolliks, vähem läbipaistvust, suurem lähedus kompetentside ja isikute vahel (Allikas: Prokuratuuri aastaraamat 2022).
Eestis on teisigi juhtumeid, kus riigi- või munitsipaalettevõtete või omavalitsusega seotud ettevõtete tegevusega on seotud korruptsioonikahtlusi või süüdimõistmisi, näiteks Tallinna Linnatranspordi AS-i, Tallinna Sadama või jäätmemaailmas hästi tuntud nn Arvo Sarapuu juhtum. See näitab, et korruptsioon munitsipaal- või riigiettevõtetes ei ole harv – ja see ei piirdu ainult suurte ettevõtetega. Samuti ei pruugi riskid olla ainult finantsilised, need võivad tähendada ka halbu otsuseid, ebaselgeid lepinguid, huvide konflikte jm.
Ometi on riik väga jõuliselt jäätmereformis munitsipaalettevõtluse suunda ajamas. Kelle huvides? Ei saa ka öelda, et reform lahendaks põhiprobleemi: jäätmete ringlussevõtt. Pigem tegeletakse sortimislahenduste parandamisega, mis ei ole iseenesest ebavajalik või halb, aga Eesti vajab jäätmereformi, mis tagab avatud ja ausa turu ning mille tulemusena suunatakse järjest enam jäätmeid ringlusesse.
Riigi plaan hakata munitsipaalettevõtlusega turgu korrastama, konkurentsi suurendama, ei vea välja – seda näitavad kogemused, analüüsid ja ka teiste riikide näited. Selleks, et konkurentsi käitlusettevõtjate hulgas suurendada, on teisi meetodeid, mida oleme ka liidu alt korduvalt ametnikele välja pakkunud. Ettevõtjate nõu reformi planeerimisel on vähe kuulda võetud ning riik on endiselt astumas pikki samme selle väga kalliks maksma mineva reformi jõustamise suunas.
