Riik tegeleb veekogumite seisundi parandamisega ning on ette võtnud jõgedelt paisude eemaldamise, et avada kaladele rändeteed. Paisude eemaldamine on päevakorral ka suurimal Rapla maakonda läbival ehk Vigala jõel.
Kliimaministeerium valmistab ette uusi veemajanduskavasid ehk vete terviseplaane aastateks 2028-2033. Selleks on kliimaministeerium koos partneritega (Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur jt, kokku 17 asutust ja organisatsiooni) algatanud kaks projekti, millest Life SIP WetEST eesmärk on ellu viia Eesti suurima, Lääne-Eesti vesikonna terviklik veemajanduskava.
Kaasamaks kohalikke elanikke, omavalitsusi ja veekogude kasutajaid korraldab Keskkonnaamet Eestis kaheksa avalikku arutelu vete tervisest. Raplas oli selline kokkusaamine 1. oktoobril.
Arutelu modereerinud Keskkonnaameti veemajanduskava büroo peaspetsialist Elina Orav rõhutas, et praeguseks on tehtud alusuuringud (leitavad Keskkonnaportaalis, kus saab ka ettepanekuid teha) ja probleemsed kohad teada, kuid ühtegi konkreetset tegevust planeeritud ei ole.
Huvitav, et me kuuleme sellest avalikkuse kaasamisest ikka tagantjärele…
Elu on huvitav: ühelt poolt hävitame loodust, loomastikku ja teiselt poolt finantseerime selle kõige taastamist. Kõik on saanud oma ja rahul.
Tammid tuleb hävitada et keegi ei jõuaks neile generaatoreid paigaldada.
Ei tea küll kumb on pikaajaliselt olulisem – kalarikkus jõel või paar ettevõtet? Pole just raske valik. Uurige mida Sindi paisu eemaldamine Pärnu jõele andis.