Klaasipealinna tuntus viiakse uuele tasemele

Reelika Vaabel

Järvakandi kultuurihallis toimus 3. detsembril koostööseminar, kus piirkonna ettevõtjad, haridusasutused, Kehtna valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) esindajad leidsid, et oluline on tugevdada Järvakandi ainulaadset positsiooni Eesti klaasipealinnana.

Klaasitööstuse ajalugu UNESCO pärandiks

Kehtna valla arendusnõunik Varri Väli juhatas sisse Järvakandi Klaasikeskuse uue juhi Kalev Kaljuste ettekande, milles tutvustati 2026. aasta ja kaugema tuleviku plaane. Kaljuste sõnul on tähtis tõsta Järvakandi kui klaasipealinna tuntust nii Eestis kui ka välismaal, olla aktiivne platvorm, mis toetab kohalikku klaasi- ja loomevaldkonna ettevõtlust, säilitada tööstuse ajalugu, olles samal ajal kaasaegne ja avatud avaliku ruumi keskus.
Klaasikeskus peab olema oluline mõjuala kogu Kehtna vallale ja Rapla maakonnale. Lisaks peamistele eesmärkidele ja konkreetsetele tegevustele tõi Kaljuste välja ka lennuka visiooni: püüelda Järvakandi rikkaliku klaasitööstuse ajalooga UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ohutus ennekõike

Ülevaate Järvakandi klaasitehasest andis nüüdseks 8 kuud ametis olnud tegevjuht Hardi Rajur. Tema ettekanne algas kõige tähtsamast – ohutusest. See on tehase igapäevatöös kõige alus. Samuti tutvustas ta klaasitootmise protsessi, klaasiringluse põhimõtteid, tuntumaid kaubamärke, mille jaoks nad klaaspurke ja pudeleid toodavad.
Heameel oli kuulda, et kogu kontsern on võtnud eesmärgiks muuta klaas taas populaarseks materjaliks. See seob klaasitehase püüdlused väga hästi Järvakandi Klaasikeskusega ja on aluseks tihedamale koostööle.

Kaks kandvat sammast: töökohad ja järelkasv

Vestlusringis koorus välja kaks elutähtsat teemat Järvakandi püsivuse tagamiseks: ettevõtlus ja haridus.
Sõna said kõik ettevõtjad, kunsti- ja haridusvaldkonna esindajad. Ettevõtjad rääkisid oma ettevõtmistest, investeeringutest ja vajadustest. Arvati, et klaas on järjest enam tuntust kogumas, kuid teadlikkuse tõstmisel on pikk tee veel ees. On eluliselt oluline kaasata lapsed ja noored klaasikeskuse tegevustesse ja klaasivaldkonda maast madalast, et tagada valdkonna järelkasv ja seotus kodukohaga. Jõuti järeldusele, et ettevõtlus on number 1: rõhutati, et stabiilne ja atraktiivne elukeskkond algab töökohtadest.
Kehtna kunstide kooli direktor tundis muret Järvakandi filiaali toimimise pärast, sest on oht, et klaasiõpe võib kaotada rahastuse. Samas on see niivõrd eriline valdkond, mis on Järvakandi kui klaasipealinna jaoks väga tähelepanuväärne ja tähtis. Kuidas muidu noori ja andekaid õpilasi kodukoha ja just klaasivaldkonnaga siduda?

Klaasiga silma paistev elukeskkond

Mõttekojas, mida juhtis Ragnar Siil, rõhutati, et klaasipealinna atraktiivsus peab ulatuma keskuse seintelt kogu alevi elukeskkonda. Klaas peab kohapeal silma paistma – nii seest kui ka väljast.
Ideed elukeskkonna ja kogukonna kaasamise teemal olid ambitsioonikad:
– Koostöö ringmajanduse teemal: tihendada koostööd Keskkonnahariduskeskusega, keskendudes klaasiringluse ja ringmajanduse õppeprogrammidele.
– Atraktiivsuse tõstmine: arendada atraktiivset elukeskkonda, mis suudaks ligi meelitada ja hoida spetsialiste, mis hõlmab ka uusi elamu­arendusi.
– Kogukonna kaasamine: rõhutati vajadust näidata kogukonnale potentsiaali ning siduda kõikvõimalikud tegevused klaasiga, alustades jaanituledest, lõpetades spordivõistlustega.
– Suur pudel: toodi välja mitmeid põnevaid ideid, mis paistaksid Järvakandis silma ja oleksid põhjuseks, miks neid vaatama minna. Nt suur pudel, kuhu saab sisse minna.
Kokkuvõttes oli seminar oluline samm klaasipealinna silmapaistvuse ja atraktiivsuse suurendamiseks. Tänased ideed ja prioriteedid on aluseks konkreetsete töögruppide loomisele ja tegevusplaanide käivitamisele. Põhiline, et kõik kokkukutsutud oma rolli tunnetavad ja vastavalt ühiste eesmärkide saavutamisse panustavad.

Koostööseminari korraldamist ja artikli ilmumist kaasrahastas Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.