Ajateenistus on alates 2027. aastast 12 kuud

Kaitseministeeriumi pressiteade

Kaitseminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastamisele eelnõu, mille alusel kutsutakse noori alates 2027. aastast teenistusse kahel korral aastas ning seda 12 kuuks. Muudatuse eesmärk on tagada kaitseväele püsivam lahinguvalmidus uute kõrgtehnoloogiliste võimete kasutuselevõtul.

 Alates 2027. aastast kutsutakse ajateenistusse taas tavapärane hulk kutsealuseid ehk kuni 4100 noort aastas. Lisaks kehtestatakse kõigile ühtne 12-kuuline teenistus ning ajateenistusse hakatakse võtma noori senise kolme korra asemel kahel korral aastas (8. ja 34. nädalal).

„Oleme Eesti kaitsevõimet viimastel aastatel julgeolekuolukorra tõttu oluliselt edasi arendanud. Samuti oleme märkimisväärselt juba soetanud ning veel soetamas uusi võimeid nagu raketiheitjad või keskmaa õhutõrje, mis nõuavad kaitseväelt ka väljaõppe kohandamist ja kvaliteedi kasvu. Selleks keskendume järgmisel, 2026. aastal kaitseväe instruktorite väljaõppele, et juba 2027. aasta algusest alustada uuendatud ajateenistusega. Selle tulemina tõuseb kaitseväe üldine lahinguvalmidus ja võime kaitsta Eesti riiki,“ ütles kaitseminister Pevkur.

„Arvestades kaitseväe uute võimete keerukuse, julgeolekuolukorra muutumise ning Ukraina sõjast tehtud järeldustega, on meil vaja kohandada ka oma sõdurite väljaõpet ning teenistust. Üks osa muutustest on ajateenistuse viimine kõigile ajateenijatele 12 kuule ja selle käigus teenistuspraktikana lahinguvalve süsteemi sisseseadmine,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo. „Meie uued kõrgtehnoloogilised võimed nõuavad sõduritelt vilumust, kiirust ja täpsust nii olukordade hindamisel, info vahendamisel, seadmete opereerimisel kui otsuste langetamisel. Kuue kuu pikkune intensiivne väljaõpe peab looma eeldused relvasüsteemide opereerimiseks ning järgnevad kuus kuud lahinguvalvet peab hakkama üheaegselt tagama nii süsteemide pideva valmisoleku kui ka vilumuse kasvu.“

Lahinguvalve saab olemuslikult olema teenistuspraktika, mille käigus harjutavad sõdurid korduvalt läbi sõjaliste ülesannete täimist, et kasvatada vilumust ning kogemuste pagasit. Paralleelselt võimaldab lahinguvalve sisse seadmine hoida osa uusi relvasüsteeme püsivas valmiduses, et reageerida võimalikele Eesti-vastastele sõjalistele ohtudele.

Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul võimaldab kahe kutse süsteem ajateenistusse kutsumist senisest sujuvamalt planeerida ning kutsealused jaotuvad teenistusse ühtlasemalt. „Nii on meil paremad võimalused tagamaks kaitseväele just sellise hariduse ja oskustega inimesed, nagu erinevad erialad vajavad, ning rakendada iga noore potentsiaali sihipärasemalt,“ lisas Rannaveski.

Kaitseväe hinnangul on muudatused vältimatud, kuna väljaõppe maht ja tehniline keerukus on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning julgeolekuolukord eeldab mitme uue võime hoidmist püsivas lahinguvalmiduses. Ilma ajateenistuse ülesehituse muutmiseta poleks võimalik tagada koguvõimekuse kasvu ega operatiivset reageerimiskiirust.

Kaitsevägi saab lähiaastatel mitu kõrgtasemel relvasüsteemi, sealhulgas keskmaa õhutõrje ja teisi sensitiivseid võimeid, mis vajavad kompetentseid ja süstemaatiliselt ette valmistatud operaatoreid. Suur osa vajalikest oskustest omandatakse ajateenistuse käigus.

Ühtne 12-kuuline teenistus tagab, et ajateenijad läbivad kuue kuu jooksul intensiivse üld- ja erialaväljaõppe ning seejärel praktilise osana kuus kuud lahinguvalvet, mille käigus toimub järjepidev oskuste täiendamine. Selline ülesehitus tagab kõigil erialadel vajaliku väljaõppe sügavuse ja ühtlase kvaliteedi, mille tulemusena kindlustatakse veelgi tugevam kaitsevägi.

Enamik ajateenijaid on seni teeninud 11 kuud, väiksem osa 8 kuud. Need teenistusajad asenduvad 2027. aastast ühtse 12-kuulise teenistusega. Muudatused loovad kaitseväele paremini ettevalmistatud, stabiilsema ja ühtlasema sõjaaja struktuuri, mis vastab kaasaegse riigikaitse tehnilistele ja taktikalistele nõuetele.

Lisainfo: [email protected]