Head uut aastat!

Pühadeaeg võimaldas korraks peatuda, elukarussellilt maha astuda, hinge tõmmata ja peegeldada, mis sai tehtud või jäi tegemata. Perioodiline reflektsioon on oluline, kuid elu on näidanud, et isegi kui aasta lõpp toob hetkeks teatava raugemise, jätkub elu kohe samas, või vähemalt sarnases rütmis kulgemist.

2025. aasta ei olnud lihtne. Kas üldse saab mõne aasta kohta nii väita? Julgen kahelda. Väljakutsed saadavad meid kõiki iga päev, nädal ja aasta – kelle jaoks rohkem, kelle jaoks vähem. Kui vahel paneb see pead vangutama, tasub meeles pidada, et just mugavustsoonist väljaastumine loob eeldused arenguks.
Proovikive jagus ka ajalehe väljaandjal. Möödunud sügisel seisime kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste keskel silmitsi poliitreklaami määruse jõustumisega. Ühelt poolt lisandus bürokraatiat, teisalt süvenes ebakindlus küsimustes, mis jäid teadlikult või tahtmatult häguseks. Kes vastutab siis, kui Euroopa toolilt vaadatuna on läinud miskit nihu? Huvitaval kombel polnud lõpuni selge, mida see „korrektsus“ üldse tähendab.
Valimiste järel, nüüd uude aastasse sõudes, meenusid Heli Läätse laulusõnad: „Aastad mööduvad, tuuled pöörduvad, tsirkus alati jääb!“ Metafoorne kriitikanoot valimiste järel toimunud palaganile. Poliitikute kampaaniad rõhusid läbipaistvusele, kaasamisele, aususele – ometi olime peatselt pärast valimistulemuste selgumist seisus, kus ajakirjanduse (ja kodanike) eest prooviti kiivalt saladuses hoida võimalikke vallavanemate ja volikogu esimeeste kandidaate. Miks? See jääb tänaseni arusaamatuks.
Eesti vanarahvas armastas öelda, et lootus sureb viimasena, ja nii jääbki üle vaid loota, et säärane „tsirkus“ sai selleks korraks läbi. Siiski, 2026. aasta toob lauda teravaid teemasid. Valusaid diskussioone peeti juba möödunud aastal tuuleparkide ümber. Endiselt kuuleme küsimust: kas meie looduskaunisse rabade ja metsadega ümbritsetud Raplamaa keskkonda on seda vaja? Usun, et äraootaval seisukohal on mitmed koduomanikud, kes loodavad, et otsuste tegijad seisavad päriselt ja südamega rahva poole. Kuidas kõik kulgeb, seda näitab aeg.
Kuid meie roll väljaandena ei piirdu üksnes ühiskondlike murekohtade kajastamisega. Aasta lõppedes on meil hulgaliselt positiivset, mida kaasa võtta ja mille üle heameelt tunda. Toimetuse vaatevinklist saame rõõmustada riigi toetuse eest maakonnalehe kriisivalmiduseks. Liigume selles suunas, et nii väiksemate kui ka suuremate kriisiolukordade puhul jätkuks töö ajalehe väljaandmisel kvaliteetsel tasemel
.
Laiemas pildis võib Rap­lamaa tunda uhkust oma kogukondade üle, sest isegi kui otsuste tegemisel on teatepulk poliitikute käes, loovad meie igapäevast elu just särasilmsed kogukonnad meie ümber.
Jääb nüüd loota, et tegusate inimeste initsiatiivi ei pärsita, vaid luuakse teadlikult keskkond uute ideede ja ettevõtmiste elluviimiseks. Ma arvan, et olete nõus, kui ütlen, et Raplamaa on rikas juba ainuüksi seetõttu, et meil on hulgaliselt tantsu- ja lauluinimesi, tublisid sportlasi ja visionäärist ettevõtjaid.
Raplamaa Sõnumid võtab üheks uue aasta eesmärgiks koostöise keskkonna loomise maakonna organisatsioonide ja omavalitsustega. Kohati tunneme, et piirkonna ainukese sõltumatu väljaandena peame endiselt, pea püsti, võitlema oma koha eest. Kuid me usume endasse ja sellesse, et üheltpoolt esindame kohalike inimeste häält, teisalt „valvame“ tasakaalukalt ja usaldusväärselt kohalikku demokraatiat.
Et see kand saaks veelgi tugevamalt kinnitatud, vajame loomulikult teid, head lugejad, olge te meiega digilainetel või paberil. Rõõm on kuulda sosis­tusi sellest, kuidas paberleht pidi taas moodi tulema. See teeb südame soojaks. Soovin meile kõigile teguderohket uut aastat!