Kabala lasteaed-põhikool särab Rapla külje all

Kabala koolimaja on ajahambast puretud, ent soe ja kodune. Klassid on väikesed, õhkkond rahulik ning seintelt vaatavad vastu õpilaste endi loodud plakatid sõnumiga „nutivaba kool“. See on värske suund, mis on lisandunud varasemale kiusamisvaba kooli fookusele.

19. jaanuaril kohtusime koos fotograafiga Kabala lasteaia-põhikooli direktori Eve Burmeistriga, et vestelda sellest, kuidas elab üks kodune maakool Rapla külje all. Koolijuht võttis meid lahkelt vastu ning tegi ringkäigu koolimajas, tutvustades lasteaia-põhikooli igapäevaelu.

Lisaks ülalmainitud suundadele osaleb kool Arutleva Kooli programmis, kus eesmärk on targa diskusiooni oskus. Burmeistri sõnul on oluline, et kool väärtustaks teadlikku ja turvalist keskkonda, kus lastel oleks aega päriselt suhelda, liikuda ja ise mõelda. See on ka toiminud, sest noored on koolimajja toonud lauamänge, kuulda on lauatennise kõksimist, pikkadel vahetundidel hullatakse õuealal. Õuealal on sportimisvõimalused küll kesised, aga kooli võimlas on suurepärased võimalused. Kabala LA-PK on neli aastat järjest saavutanud maakonnas sportlikuima kooli tiitli väikeste põhikoolide seas.

Lasteaed töötab kolmes majas: Kabalas, Lipal ja Purkus. Ka kõige pisemad on tegusad – neli korda aastas käiakse üksteisel külas, kui toimub Muumi plaza kinopäev Purkus, teatripäev Lipal, vahva Kepphobuste CUP Kabalas. Atraktiivsed on aiakunstinäitused Kabalas.
Praegu õpib Kabala koolis 79 ja lasteaia neljas rühmas 60 last ning direktori sõnul on see arv aastate jooksul kasvanud. „On peresid, kes kolivad maale ja otsivad väikest, turvalist koolikeskkonda,“ märgib Burmeister. Kabala kool teenindab maa-alalt suurt piirkonda ning kuigi tegemist on Eesti mõistes väikese kooliga, on ruumi ja võimalusi rohkem, kui esmapilgul arvata võiks.
„Ruumid on täidetud, õppekava saab omandatud, formaalne haridus saab toetatud põnevate projektide ja õppekäikudega,“ võtab direktor olukorra kokku. Kabala lasteaed-põhikool on näide sellest, kuidas maakool ei ole pelgalt haridusasutus, vaid kogukonna süda. Siin tegutsetakse, unistatakse ja vaadatakse tulevikku – samm-sammult, kuid kindlalt.
Positiivne on õpilasesinduse aktiivsus, kes traditsiooniliselt väisab noortekonverentsi “Lahe koolipäev” ja tänavu tõi põnevaid teadmisi ja loovaid mõtteid vabatahtlike messilt “Võta vabalt”. Traditsiooniline jõulukohvik on avatud kõikidele külastajatele ja tulu toetab heategevust. Praegu nuputab õpilasesindus, kuidas vahetundides aktiivselt liikuda ja targalt tegutseda.

Koolimajas on tunda, et aeg liigub veidi teises rütmis kui linnakoolides. Siin ei kao lapsed koridoridesse ega jää numbriks nimekirjas, sest igaüks on nähtav ja tuntud. Väikesed klassid annavad õpetajatele võimaluse märgata nii edusamme kui ka muresid ning reageerida neile enne, kui probleemid kasvavad suureks. Just seda peavad paljud lapsevanemad Kabala kooli suurimaks tugevuseks.
Koolipäev ei piirdu klassiruumiga. Õuesõpe, liikumine ja praktilised tegevused on igapäeva loomulik osa. Loodus, mis koolimaja ümbritseb, ei ole siin taust, vaid õpikeskkond – olgu selleks loodusringi tegevused, talvised suusatunnid või lihtne värskes õhus liikumine vahetundide ajal. Õueala toetab laste vaimset ja füüsilist heaolu ning pakub tasakaalu ekraanikesksele maailmale.
Koostöö lastevanematega on tihe ja vahetu. Väikeses koolis liigub info kiiresti ning suhtlus on otsene. See loob usaldust ja kindlustunnet, mis annavad teadmise, et lapse arengut jälgitakse ja toetatakse ühiselt. Kabala kool on osa pere igapäevasest elust.
Kuigi väikeste maakoolide tulevikust räägitakse ühiskonnas sageli murelikus toonis, elab Kabala kool oma aktiivset ja sisukat elu. Siin mõeldakse edasi, arendatakse huviharidust, otsitakse uusi võimalusi ning unistatakse tänapäevasest õpikeskkonnast. Unistatakse uuest koolimajast-külakeskusest või hariduskeskusest. Uus koolimaja ja spordiväljak ei ole pelgalt infrastruktuuri küsimus, vaid soov pakkuda lastele tänapäevaseid ja võrdselt väärikaid võimalusi ka väljaspool tõmbekeskusi.

Huviringid kui kooli süda

Koolijuhi jaoks on südamelähedane kohapeal pakutav huviharidus. Kabala koolis tegutseb lai valik huviringe: robootika, keraamika, loodusring, spordiring, mudilaskoor ning kokandusring, mis toimub Purkus, sest õpe on jagatud mitme maja vahel. Lisaks saavad lapsed õppida erinevaid pille, nt ukuleelet ja karmoškat, eesti lõõtsa ning osaleda rahvaliku tantsu ja mängu tunnis.
Kuna rahvatantsuõpetajat oli keeruline leida, juhendab muusikaõpetaja Anu Siniroht rahvaliku tantsu ringi, kus pilliringi noored saadavad tantsijaid elava muusikaga. Eraldi toob Burmeister esile andeka 6. klassi õpilase Ranno Joone, kes loob ise lugusid ja paistab silma muusikalise andega. „Sellised hetked kinnitavad, kui oluline on märgata ja toetada lapse tugevusi,“ ütleb ta.
Teaduse populariseerimine on Kabala koolis samuti au sees. Paljud õpilased on osalenud Positronil, Eesti Teadusagentuuri ellu kutsutud leiutamis- ja koolinoorte teaduskonkursil ning lastele on avatud ka „Kolme põrsakese“ teadusring, mida veab õpetaja Anu Vendelin ning mis on mõeldud eelkõige esimese klassi lastele. Burmeistri huvi populaarteaduse, leiutiste ja katsetamise vastu kandub edasi ka õpilasteni. „Mind huvitavad leiutised ja loovalt lähenemine teadusele ning seda püüame õpetajatega ka lastele edasi anda,“ lisab Burmeister.

Väikesel koolil on plusse ja miinuseid

Väikese kooli suurimaks eeliseks peab direktor individuaalset lähenemist ja mõnusat koolipere tunnet. „Olen aastaid olnud õpetaja ja tean, et vahel on lapsel vaja arenguks keskkonnavahetust,“ ütleb Burmeister. Tegutsemine maakoolis esitab aga ka väljakutseid. Rahalised võimalused, õpetajate leidmine ning pikad vahemaad kodu ja kooli vahel on teemad, millega tuleb pidevalt tegeleda.
„Koolijuhina on raske kuulda juttu, et väikesed koolid elavad suurte koolide arvel. Meil on üks Eesti ja maal elamine toob endaga kaasa väljakutseid, mida suuremas keskuses ei ole,“ sõnab ta. No ja eks linnainimene sööb hääl meelel kapsast, porgandit ja kartulit, mida maamees on kasvatanud. Tugev maaelu tagab hakkamasaamise kriisiolukorras.
Kooli hoolekogu liikme Sandra Poomi sõnul on hoolekogu roll kooli igapäevaelus eelkõige toetav ja nõuandev. Hoolekogu aitab kaasa kooli arengu kavandamisele, toetab koolijuhti ja õpetajaid oluliste otsuste tegemisel ning arvestab nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate huve ja vajadusi. Samuti annab hoolekogu tagasisidet ja teeb ettepanekuid, mis aitavad kaasa koolikeskkonna arendamisele. Kuigi maakoolide sulgemisest on aeg-ajalt räägitud, ei ole see Poomi sõnul päevakorral.
„Kool on igale kogukonnale oluline. Kool on kohtumispaik, kultuuripesa, kogukonna süda, mis tugevdab ühtekuuluvustunnet ja kasvatab juuri,“ ütleb ta. Hoolekogu on kooli tuleviku osas optimistlik ning usub, et just uue koolimaja lootus annab kindlustunnet küla ja kogukonna jätkusuutlikkusele.

Väikeses koolis on lapse märkamine ja toetamine Poomi hinnangul lihtsam. „Õpetajatel on rohkem aega iga lapse jaoks ning Kabala kooli personal väärib siin erilist kiitust,“ märgib ta, tuues näiteks, kuidas jälgitakse, et lastel oleks kojuminekul müts peas ja kindad käes, ning vaadatakse aknast, kas õpilane jõuab turvaliselt bussile.
Huviringide olulisust tõstab esile ka hoolekogu: mudilaskoor, keraamika, loodusring, robootika, spordiring ning pillimäng pakuvad maapiirkonna lastele võimalusi, mis muidu jääksid kättesaamatuks. Suur eelis on see, et kõik toimub kodu lähedal.
Kabala kooli algusaegade traditsioonidest on üks erilisemaid igasügisene sünnipäevajooks ehk Kabala kablutamine. Lisaväärtust annavad jõgi, rippsild, villaveski, Kabala mõis, terviserada, lubjapõletusahi jne – kogu kultuurilooline ümbrus.