Rapla kultuurikeskuse Rütmani galeriis avas oma esimese isikunäituse ukrainlanna Tetiana Klymenko.
Näitusel poeetilise nimega „Kui hing kõneleb seal, kus loodus räägib” on väljas pehmetes toonides mustvalged maalid. Pildid on leebed, romantilised, neist kumab igatsust rahu ja soojuse järele. Seda väljendab ka inglimotiivide kasutamine mitmel pildil. Isegi romantilises laadis loodusvaated ei ole rahutud ja ärevad, nagu tormistest merelainetest võiks oodata, vaid pigem unelevad-igatsevad. Eriti armsalt ja hellalt mõjuvad pildid lastest ja loomadest.
Tetiana Klymenko sõnul on talle lapsest peale meeldinud joonistada. Ülikooli ajal tegeles ta õpingute kõrval ka kunstiga, kuid hiljem jäi see töö ja pere kõrval soiku. Ta on pärit Kropõvnõtskõi linnast Kesk-Ukrainast, kuid kodulinnaks peab Harkivit, kus ta elas 20 aastat. Seal töötas ta laste- ja noortekeskuses, algul kunstiõpetajana, pärast lapse sündi kunstnik-kujundajana. Ühtlasi täitis ta linnavalitsuse tellimusi. Tööd oli palju ja kunstiga tegelemiseks aega ei jätkunud, kuigi vahel tekkis “isu” vaba loomingu järele.
Kui algas sõda, läks pere esmalt Poolasse, sest loodeti sõja kiirele lõpule. Kuna Poolas oli põgenikke palju ja raske leida korterit või tööd, hakkasid nad otsima uut elukohta ning jõudsid vabatahtlike abiga Eestisse. Eestit teadis ta tänu ühele õe tuttavale, kes siin juba elas. Raplasse sattus ta juhuslikult. Ta leidis siin tööd TaevaniMaani meistrikojas, kus tegeles keraamikaga, mis talle väga meeldis.
Pärast koondamist otsis Tetiana sisemist rahu kunstiloominguga tegelemisest. Näitusel olevad pildid on kõik valminud lühikese aja jooksul. Naise sõnul võimaldab must-valge tehnika, mida ta on oma töödes kasutanud, kõige paremini edastada oma mõtteid ja tundeid.
Eestis elades on Tetiana Klymenko püüdnud osa saada siinsest kultuurist ning külastanud võimalusel näitusi. Nii oli ka Rütmani galerii talle tuttav ja ükskord sügisel võttis ta julguse kokku ja küsis kultuurikeskuse fuajees olnud inimeselt, mida peaks tegema, et tema tööd vaatajate ette jõuaksid. Ta on väga tänulik kultuurikeskuse töötajatele, et talle selleks võimalus anti, ning abivalmiduse eest näituse ülespanekul.
Ukraina teema jätkub ka kultuurikeskuse fuajees. Seal on vitriinis väike väljapanek portselankujudest ja -nõudest Mihhail Karpenko erakogust.
