Rain Terras, Rapla vallavanem
Kuidas juhtida valda olukorras, kus investeeringute aeg on jรคtnud maha ka suuremad kohustused? Ja kuidas teha otsuseid, mis on majanduslikult mรตistlikud, kuid hoiavad samal ajal elu toimimas ka keskustest vรคljaspool? Nende ja paljude muude kรผsimuste รผle arutlesime Rapla valla eri piirkondades.
Kรคisime vallavalitsuse meeskonnaga neljas piirkonnas kohtumas meie kogukondadega. Nende kohtumiste eesmรคrk oli tutvustada detsembris volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmeid ning rรครคkida ausalt ja avatult sellest, millised on meie valla peamised fookused ja ootused jรคrgmiseks neljaks aastaks. Sama oluline oli aga see, et inimesed saaksid kรผsida ja kaasa mรตelda. Valla juhtimine ei saa toimida ainult vallamaja seinte vahel.
รks teema, millest ei saa mรถรถda vaadata, on valla majanduslik olukord. Viimase nelja aasta jooksul keskendus eelmine koalitsioon tugevalt investeeringutele. Palju vajalikku tehti รคra ja mitmed olulised objektid said valmis. Samas on selge, et suur investeerimine tรคhendab ka suuri kohustusi.
Olen kohtumistel kasutanud lihtsat vรตrdlust kodusest elust. Kui tahad korraga uut kodu, autot, suvilat ja lisaks ka reisida ning teed seda suuresti laenuraha eest, siis tuleb lisaks intressikuludele hakata seda kรตike รผhel hetkel tagasi maksma. Tรคpselt sama loogika kehtib ka valla eelarves.
Samas ei usu ma, et mineviku kritiseerimine meid edasi viib. Ka eelnevad koalitsioonid tegutsesid meie inimeste mandaadiga ja tegid otsuseid heas usus. Meie รผlesanne tรคna on vaadata otsa praegusele olukorrale ja teha lรคhtuvalt sellest otsuseid, mis aitavad vallal tulevikus stabiilselt edasi liikuda.
Olen vallavalitsuse tรถรถ fookuse sรตnastanud kolme mรคrksรตnaga: juhtimiskvaliteet, finantsotsuste kvaliteet ja avaliku kuvandi kvaliteet.
Juhtimiskvaliteet tรคhendab minu jaoks eelkรตige selgust selles, kuidas otsused sรผnnivad ja kuidas vastutus on jaotatud. Vallavalitsuse รผlesanne on hoida suunda, luua arusaadav juhtimisstruktuur ja tagada, et olulised arutelud toimuksid รตigel ajal.
Selle loomulik osa peab olema ka sรผsteemne kogukondade kaasamine – mitte ainult siis, kui otsused on juba kรผpsed, vaid juba arutelu varasemas faasis. Nii sรผnnivad otsused, mis arvestavad paremini eri piirkondade vajadusi ja millel on ka laiem kogukondlik toetus.
Finantsotsuste kvaliteet tรคhendab seda, et iga otsus peab olema pรตhjendatud. Kui omavalitsuse peamine tuluallikas on รผksikisiku tulumaks (registreeri end oma kodukohta!), siis ei ole omavalitsusel palju vรตimalusi oma tulusid kiiresti kasvatada. Seetรตttu saab eelarve tasakaalu parandamine paratamatult toetuda eelkรตige kulude mรตistlikule ja targale juhtimisele.
Siin tuleb mรคngu ka valla vara ja selle haldamine. Vallal on mรคrkimisvรครคrne hulk hooneid ja rajatisi ning nende รผlalpidamine on oluline kuluartikkel. See tรคhendab, et peame vaatama ausalt otsa, kuidas oma vara kasutame ja kuidas selle haldamist korraldame.
See on tihedalt seotud ka meie hallatavate asutuste rolliga. Asutuste juhtide peamine รผlesanne peab olema keskendumine oma pรตhitegevusele – olgu see haridus, kultuur vรตi sotsiaalteenused. Samal ajal tuleb toetavad tegevused nagu haldus ja majandamine รผle vaadata ning hinnata, kas neid saab korraldada tรตhusamalt ja รผhtsemalt.
Samas ei tohi me unustada, et vallal on ka regionaalne vastutus. Teenuste sรคilitamine keskustest vรคljaspool ei pruugi alati olla kรตige kuluefektiivsem lahendus, kuid mรตnel juhul vรตib see olla teadlik ja pรตhjendatud valik, et hoida elu eri piirkondades toimivana. Selliste otsuste tegemisel tulebki leida tasakaal majandusliku mรตistlikkuse ja kogukondade elujรตu vahel.
Kolmas fookus on avalik kuvand. See ei tรคhenda ainult kommunikatsiooni vรตi seda, kuidas vald vรคlja paistab. See tรคhendab tervikuna seda, milline on inimeste kogemus vallaga suheldes ning millise paigana meie valda tajutakse. Iga omavalitsus tegutseb paratamatult ka teatud mรตttes konkurentsis nii elanike, ettevรตtete kui ka investeeringute pรคrast. Seetรตttu on oluline, et oskaksime oma valda selgelt ja ausalt tutvustada ning hoida mainet, mis peegeldab meie tegelikke vรครคrtusi ja tugevusi.
See ei vรคlista koostรถรถd naaberomavalitsustega. Vastupidi, paljudes kรผsimustes on koostรถรถ hรคdavajalik ja tรคna on selle tervis vรคga hea. Samal ajal peab iga vald oskama ka oma lugu rรครคkida ja oma tugevusi esile tuua. Siin on oluline roll nii lรคbimรตeldud kommunikatsioonil kui ka kogukondadel endil, sest kรตige usutavamad vallasaadikud on eelkรตige just inimesed, kes siin elavad ja tegutsevad.
Kohtumised neljas piirkonnas kinnitasid mulle veel kord, et inimestel on oma valla kรคekรคigu vastu suur huvi. Ja see on hea mรคrk. Aktiivne kogukond ei ole vallale koormaks – see on tegelikult meie suurim tugevus.
Kohtumistel osales vaid mรตni รผksik kohalik poliitik. See pani mind mรตtlema meie kohaliku poliitilise kultuuri peale laiemalt. Liiga sageli muutub poliitiline aktiivsus nรคhtavaks alles valimisperioodil, kui eesmรคrk on saada mandaat ja vรตim vastutust kanda. Samas on kogukondade kaasamine olnud aastaid poliitikaรผlene eesmรคrk, millega kรตik justkui nรตustuvad.
Praktikas ei ole see alati vรคljendunud valmisolekus pรคriselt aruteludes osaleda ja kaasa mรตelda. Tegelikult vรตiksid just need inimesed, kes on valimistel kandideerijad, olla kogukondlikes aruteludes kรตige aktiivsemad, nรคidates eeskuju, et valla elu arendamine ei alga ega lรตpe valimistega.
Minu jaoks on kogukondade kaasamisel รผks lihtne pรตhimรตte: hea tรถรถ on tehtud siis, kui kรตik toimib ja keegi ei kรผsi, kes selle tegi. Kogukond tunneb lihtsalt, et see on nende oma. Just sellepรคrast usun, et kaasamine ei ole viisakus. See on valla juhtimise alus. Ainult nii sรผnnivad otsused, mis kestavad.
Kutsun kรตiki julgemalt kaasa rรครคkima, sest valla tulevik ei sรผnni ainult vallamajas, vaid meie inimeste รผhises arutelus.
