Üheksa autori viieteist aasta pikkune pingutus jõudis kaante vahele. Teose valmimisest kõnelesid raamatu koostaja Peeter Kaasik, üks autoritest Martin Andreller ja ajaloolane Meelis Maripuu. Lisaks raamatu tutvustusele mõtestasid nad õhtu jooksul laiemalt lahti metsavendluse tähendust.
Neljapäeva, 9. aprilli õhtul esitleti Märjamaa valla raamatukogus suurteost „Sõja ja rahu vahel. Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule VIII“. Tegemist on mahuka teosega, kus on 567 lehekülge. Esitluse õhtujuht Heiki Magnus rõhutas korduvalt, et tegemist ei ole lihtsa lugemisega ning teose läbitöötamine võtab nädalaid ja võib-olla rohkemgi. Ent materjal on oluline.
See on akadeemiline käsitlus perioodist 1944-1958, mis võtab vaatluse alla vastupanu Nõukogude võimule. Metsavendluse puhul on tegemist lokaalse mõistega, millest saadakse aru Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas, ent mujal tuleb seda selgitada juba põhjalikumalt. Peeter Kaasik rääkis esitlusel, et see raamat defineerib, mida tähendavad terminid metsavend ja metsavendlus.
Sellele küsimusele ei pruugigi ühest vastust olla. Näiteks on keeruline paika panna sedagi, kui palju üldse metsavendi Eestis oli. Ammendavaid nimekirju ju ei koostatud. Mõningad hinnangud määratlevad metsavendade arvuks 15 000, kuid Kaasik ütles, et tema hinnangul oli see number suurem.
Kui on olemas metsavennad, kas siis olid ka metsaõed? Olid küll. See küsimus kerkis esitlusüritusel ka üles. Kaasik ütles, et koos meestega oli metsas tuhandeid naisi ning nende nimetamine metsaõdedeks on igati sobilik. Akadeemilises käsitluses aktsepteeritaksegi seda terminit aina rohkem. Ka raamatus „Sõja ja rahu vahel. Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule VIII“ on eraldi peatükk, mis sellele küsimusele keskendub. See kannab pealkirja „Metsavendade abistajad ja metsaõed“. Eraldi alapeatükk kannab veel pealkirja „Naiste rollist metsavendluses“.
Mis metsavendi motiveeris?
Esitlusel küsiti, mis motiveeris neid inimesi metsas olema. Martin Andreller vastas, et üks põhjus oli kindlasti parema homse ootus. Nende motivatsiooni hoidis elus usk ja veendumus, et relvaga on võimalik Eesti taas vabaks võidelda. Usuti, et algamas on uus suur sõda ning lääneriigid tulevad appi Eestit vabastama. Ringi liikusid erinevad legendid, mis paisusid aja jooksul aina uhkemaks, ning see toitis lootust helgemast tulevikust. Sellest kõneleb raamatus peatükk „“Valge Laev“ kui metsavendade motiveerija“.
Siiski ei tulnud valget laeva ega uut suurt sõda. Õhtujuht Heiki Magnus esitas küsimuse, mida arvata neist, kes metsast ühel hetkel välja tulid ning legaliseerusid. Peeter Kaasik vastas, et keeruline on tagantjärele kohut mõista, sest meie ei ole sellises olukorras olnud. Ta lisas, et kokkuvõttes oli selline käitumine õigustatud. Andreller täiendas teda, rääkides, et aja jooksul vastupanu muutus. Ühel hetkel sai selgeks, et relvaga ei ole võimalik Eestit vabaks võidelda.
Esikaane pildi lugu
Omaette lugu on ka esikaanepildiga, millel on tihe seos Lelle piirkonnaga. 2023. aasta oktoobris leiti Lelle lähistelt puujuurika alt roostetanud piimanõu. Kui teadlased seda uurima hakkasid, selgus, et seal on ajalooliselt väärtuslikud esemed. Kuigi need olid aastakümnete jooksul läbi vettinud, oli ometi võimalik need taastada. Nagu selgus, kuulusid need esemed metsavennale nimega Kalju Hanniotti.
Piimanõu oli maha maetud 1950. aasta augustis või septembris. Hanniotti võeti kinni sama aasta oktoobris Pirital ning hukati 1951. aasta augustis. Uue raamatu esikaant kaunistavadki just sellest piimanõust leitud esemed.
Märjamaa valla raamatukogus toimunud sündmus oli esimene avalik selle raamatu esitlus. Üks varasem esitlus oli olnud endises Patarei vanglas ehk kommunismiohvrite mälestusmuuseumis. Nüüd on neid Eestis veel tulemas. Märjamaal osales esitlusel üle neljakümne huvilise. Üritus kestis üle kahe tunni ning pärast ametliku osa lõppu jätkus arutelu kohvilauas. Muusikaliste vahepalade eest hoolitsesid Eve ja Leen Burmeister.
Raamat „Sõja ja rahu vahel. Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule VIII“ on kaheksas köide suuremast koguteosest „Sõja ja rahu vahel“. See räägib Eesti ajaloost ja saatusest Teisele maailmasõjale eelnenud perioodil, selle ajal ning vahetult pärast seda.
