4.9 C
Rapla
Kolmapäev, 18 nov. 2026
ArtikkelMini-Põrgupõhja pani noorkotkaste ja kodutütarde vastupidavuse proovile

Mini-Põrgupõhja pani noorkotkaste ja kodutütarde vastupidavuse proovile

Mini-Põrgupõhja on Rapla maakonna noorte kotkaste ja kodutütarde aasta tippsündmus. Sarnaselt Põrgupõhja retkega on tegemist võistlusliku matkaga, kus pannakse proovile vastupidavus, tiimi koostöö ja metsavennale vajalikud oskused. Et sellel katsumusel end proovile panna, oli võistkondi tulnud kogu Eestist, kõige rohkem ehk seitse oli neid Rapla maakonnast.

Karge aprillikuu öö, soine Rap­lamaa maastik, pikad vahemaad – selle kõigega pidid rinda pistma Mini-Põrgupõhjal osalenud kodutütred ja noored kotkad. Neljaliikmelised võistkonnad liikusid varjatult maastikul, rakendades oma parimaid oskusi varjumises ja orienteerumises, et mitte õigelt teelt kõrvale kalduda. Pärast 16 kontrollpunkti läbimist tuli esikohale Põlva NK koosseisus Karel Kets (kapten), Karmo Kosk, Ott Nuuma ja Marvin Poltan.

Võitjale järgnesid teisena võistkond KORK ja kolmandana võistkond Pikker. Lisaks peeti arvestust Raplamaa tiimide vahel ning selles arvestuses saavutas esikoha võistkond Sipelga 14 koosseisus Hans Mathias Metsallik (kapten), Georg Mattias Kosenkranius, Vesse Metsallik ja Heili Lehtmaa. Teiseks tuli Rapla Rõõmsad ja kolmas oli Kaiu Kanged.

Reklaam:

Start muusika saatel

Reedel, 10. aprillil tähistasid paljud Eesti õpilased koolivaheaja algust. Ent 27 võistkonna jagu noori kotkaid ja kodutütreid tegid seda täiesti omanäolisel viisil. Nad kogunesid Eesti keskel asuvasse Raplasse, et startida Mini-Põrgupõhjale, kus pannakse proovile nii nende vaimne kui ka füüsiline vastupidavus.
Võistlusele anti start reede õhtul Rapla turuplatsilt. Sellist starti pole sellel võistlusel varem nähtud. Esiteks ei ole kunagi varem starditud Rap­la kesklinnast. Teiseks tehti seda energilises meeleolus – DJ Mamba mängis muusikat, stardijoone moodustasid värvilised valgustid ning iga starti läinud võistkonna auks käivitati suitsukahurid.
Iga võistkond sai valida inspireeriva laulu, mille saatel võistlust alustati. Päris mitmed tiimid läksid rajale “Metsavendade laulu” saatel. Vähemalt üks võistkond valis oma tunnuslauluks “Põdra maja”. Esimene võistkond läks rajale täpselt kell 21. Termomeeter näitas nelja soojakraadi, taamal paistis veel pisut loojuva päikese valgust. Ees ootasid raskeid väljakutseid täis kilomeetrid.

Võistkonnad läksid Rapla turuplatsilt reede õhtul starti tulede ja vilede saatel. Iga võistkond valis välja laulu, mille kõlades võistlust alustati.

Austusavaldus Ruuben Lamburile

Esimene kontrollpunkt asus kohe stardikoridori lähedal Benu apteegi parklas. Seal oli veoauto kast tõstetud püstisesse asendisse ning sinna oli paigaldatud ronimissein. Iga võistleja pidi turnima selle otsa, puudutama kiivrit ning tulema alla tagasi. Seda ülesannet pole kunagi varem olnud. Kohapeal võis kuulda võistlejate kommentaare, et uued väljakutsed on alati põnevad.

Üks osa võistlusest toimus Rapla piirkonnas ning seejärel transporditi võistkonnad veoauto kastis Põrgupõhja punkri juurde Vana-Vigala külje all.

Kesklinnast võtsid võistlejad suuna Vesiroosi ujumiskoha juurde. Ujuma seal ei pidanud, kuid selle asemel tuli lahendada sideülesanne. Võrreldes esimese punktiga oli see klassikaline. Kahel võistlejal tuli lahendada salakood ja edastada see telefoni teel korrektselt tiimikaaslastele. Füüsiliselt see ülesanne raske ei olnud, tuli lihtsalt sõrmed kärmelt tööle panna.
Edasi võeti suund Rapla kirikuparki, kus asub metsavendade mälestuskivi. Seal ühtegi ülesannet lahendama ei pidanud, kuid igal võistkonnal tuli kohustuslikus korras rajale kaasa võtta mälestusküünal. See tuli süüdata just selles punktis ning jätta mälestuskivi juurde. Terve öö säras kiviesine küünaleekide meres.
Kuigi ülesandeid lahendama ei pidanud, said võistlejad vaadata seal intervjuud metsavend Ruuben Lamburiga saatest “Hommik Anuga” ning laiendada oma silmaringi. Teekond jätkus Rapla päästekomando juurde, siis Alusse ja sealt edasi Hagudi rabasse. Sealt viidi iga võistkond veoautoga Vana-Vigala külje alla Põrgupõhja punkri juurde, kus sai nende jaoks alguse võistluse teine pool, mis kulges Vigala piirkonna maastikul.

Ühes ülesandes tuli sõita jalgrattaga, ent seal oli konks. Kui keerad ratast paremale, läheb see hoopis vasakule ja vastupidi. Tiimikaaslased võisid kõrvalt tuge pakkuda.

Laupäeva, 11. aprilli õhtuks jõudsid võistkonnad Kivi-Vigala põhikooli juurde, kus oli peaaegu ühe kilomeetri pikkune lõpujooks, finiš ning autasustamine.
Võistluse peakorraldaja Roland Luhaväli ütles, et nende vaates kulges tänavune Mini-Põrgupõhja edukalt. Ta tõstis esile seda, et osalevaid võistkondi oli tervelt 27, mis on tunduvalt rohkem, kui oodata võis. Üks neist oli küll null-võistkond, kes läks rajale väljaspool võistlust. Näiteks 2025. aasta Mini-Põrgupõhjal osales 15 võistkonda.
Nii suur osalejate arv tegi ühest küljest rõõmu, kuid teisalt pani korraldajatele suurema vastutuse. “Endale ei mahu isegi pähe, et nii palju osalejaid oli. Rõõmu valmistas see kindlasti, et huvi oli suur. Eks vastutus käib sellega käsikäes. Kuna võistlejaid oli nii palju, kestsid kontrollpunktid üle viie tunni ja see tõi kaasa murekohad, millega pidi arvestama,” rääkis Luhaväli.
Näiteks tähendas see, et igal ajahetkel oli tegevuses üle kolmekümne kohtuniku ja see oli päris suur rahvahulk, mida korraldajad pidid haldama. Kokku läbisid võistlejad jalgsi ligikaudu 40 kilomeetrit ning sõltuvalt võistkonnast võttis see aega umbes kakskümmend tundi.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare