GALERII | Tänuõhtul “Kultuurisammas 2026” tunnustati Raplamaa kultuuritöötajaid

Tunnustus “Raplamaa kultuurisammas 2026” anti tänavu kahele laureaadile. Selle pälvisid Kohila segarahvatantsurühma juhendaja Mare Sarapuu ja Märjamaa valla kultuurinõunik Heli Lints. Mõlemad laureaadid said tunnustuse kätte kolmapäeva, 15. aprilli õhtul Kuimetsa rahvamajas Raplamaa kultuuritöötajate tunnustusõhtul. Lisaks jagati õhtu jooksul veel mitmeid tunnustusi.

Heli Lints töötab Märjamaa vallavalitsuses kultuurninõunikuna, varem on ta olnud Kivi-Vigala rahvamaja juhataja. Pärast tunnustuse kättesaamist ütles Lints, et see tunnustus on mõnevõrra hirmutav, sest selleks, et olla sammas, peab olema millegi alustala. “Ma ei tunne ennast nii väga sambana. Tunnen, et mul on siin elus missioon ja üht-teist veel siin teha. Mul on tunne, et see auhind on mulle natuke avansina antud,” rääkis ta.

Kultuuritöötajate tunnustamine ei ole Lintsile kaugeltki võõras valdkond. Ta on seisnud selle eest, et igal aastal toimuks Märjamaa valla kultuuritöötajate tänuõhtu. Näiteks 2025. aasta lõpus oli see Valgus. Sellele panigi aluse Lints ning nüüd on see toimunud seitse aastat. Seal käivad koos kõik kultuuritöötajad, nii ringide kui ka rahvamajade juhid. “Tunnen, et see on üks pisike asi, mida me saame valla poolt oma kultuuritöötajatele teha,” sõnas ta.
Märjamaa on territooriumi poolest Eesti üks suuremaid valdasid ning omaette väärtus on ka see, et igal aastal korraldatakse seda sündmust erinevas paigas. “Iga tänamine ja tunnustamine on tegelikult tähtis. Teinekord ei saagi seda materiaalselt, aga oluline on ka tähelepanu pööramine ja tänusõnade ütlemine. Väärtuslik on seegi, kui helistada korraldajale ja öelda, et näe, see oli sul vahvalt tehtud. See on inspiratsioon edasiseks ja ei maksa midagi,” rääkis Lints.
Ta on kultuurivaldkonnas tegev olnud pikki aastaid ning teda hoiab enda sõnul seal see, et ümberringi on palju vahvaid ja andekaid inimesi. “Minu ümber peavad kogu aeg olema inimesed ja tegevus,” ütles Lints.

Raplamaa hindab rahvatantsu

Mare Sarapuu juhendab Kohila segarahvatantsurühma. Nad on esinenud nii suurtel tantsupidudel kui ka väiksematel kohalikel sündmustel. Sarapuu on teinud seda tööd 46 aastat järjest. Mida kultuurisamba tunnustus tema jaoks tähendab?
“Seda ei ole lihtne paari lausega öelda. Minu jaoks näitab see, et Raplamaa hindab rahvatantsu ja seda, mida me teeme. Me püüame hoida eesti kultuuri nii kodumaal kui ka reisidel. Oleme teinud seda pikka aega ning esindanud ka Raplamaad. Mul on hea meel, et Raplamaal peetakse rahvatantsust lugu,” rääkis Sarapuu.

Ta on ise tantsinud rahvatantsurühmas Kuljus ning on selle valdkonnaga läbi ja lõhki tuttav. Praegu juhendab Sarapuu seitset tantsupaari. Koos käiakse harjutamas iga nädala teisipäeval Kohila gümnaasiumis. Treenitakse selle nimel, et olla parimas võimalikus vormis laupäeval, 25. aprillil, kui toimub Kohila kevadpidu. Ulvi Mägi segarühm Rõõmutallad tähistab seal 25 aasta juubelit ning ühtlasi esinevad ka Sarapuu hoolealused.
Sealt edasi on juuni alguses tulemas hooaja lõpetamine ning Sarapuul on oma rühmaga uutmoodi plaan. “Juuni alguses tulevad trenni kaasa minu tantsijate abikaasad ja pered. Teeme koos trenni ja esineme neile. See on meie jaoks uus lähenemine. Mulle meeldib alati midagi uut välja mõelda,” rääkis Sarapuu. Sellel teekonnal on talle toeks olnud tema suur pere, teised tantsijad ning eriti just abilised Arvo ja Lilian Kohver.

Miks kaks kultuurisammast?

Kahe kultuurisamba auhinna väljaandmine samal aastal on ainulaadne. Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku ütles, et niipea kui taotlused laekuma hakkasid, paistis, et laual on kaks tugevat kandidaati. Võitjad valis välja Raplamaa Kultuuri Nõukoda (RaKulKo). Auhinna statuudi kohaselt on otsustajatel õigus teha soovi korral muudatusi, anda välja eripreemiaid ning seekord otsustati anda välja kaks kultuurisammast.

Oluline eeldus oli see, et kandidaat peaks oma valdkonnas olema töötanud vähemalt 30 aastat ning Sarapuu ja Lints täitsid selle nõude mõlemad. “Nad on mõlemad oma valdkonnas tugevad ning auhinna saamiseks võrdväärsed,” rääkis Tekku.
Lisaks kultuurisambale jagati õhtu jooksul veel tunnustusi. Üks neist oli aasta kultuuritegija, mille pälvis Hageri rahvamaja juhataja Mihkel Juhkam. See antakse välja ühe hooaja vältel tehtud töö eest. Kolmanda suure auhinna ehk Kullatükike 2026 pälvis Aili Urke, kes on Kolme Kandi rahvamaja kultuuritöötaja. Kullatükike antakse rahvamaja töötajale, kes alati ei paista välja, kuid tema panus taustal on väga suur. Kõik need auhinnad andis üle ROL-i juhatuse aseesimees ja Rapla vallavanem Rain Terras.
Samuti jagati pidulikul õhtul tänukirju. Eesti Rahvakultuuri Keskuse tänukirja pälvisid Juuru rahvamaja juhataja Terje Kaur ning kooliteatrite festivali korraldaja Krista Olesk. Lisaks andis rahvakultuuri keskus välja tunnustuse “Tubli tegija” ning selle pälvis Kabala lasteaed-põhikool selle eest, et nad korraldavad kolmandate kuni kuuendate klasside õpilastele koduloo tunde. Auhinna võttis vastu direktor Eve Burmeister.

Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustuse pälvis Raikküla rahvamaja juhataja Ene Kangur.
15. aprillil olid tunnustusõhtule oodatud kõik Raplamaa omavalitsuste kultuuritöötajad. Kuimetsa rahvamaja oli peaaegu rahvast täis. Kohalviibijad said nautida kontsertetendust “Massiteraapia ehk polegi hullu, kui ravi saab”, mida esitas Kuimetsa harrastusteater Idu. Kauni kontserdi andis Kolme Kandi segakoor Monica Bloki juhendamisel. Muuhulgas esitati selliseid laule nagu “Esä taivan”, “Laul Põhjamaast” ja “Sind surmani”.
Raplamaa kultuuritöötajate tunnustusürituse on ellu kutsunud maakonna rahvamajad koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga. Sündmus sai teoks viiendat korda.