Teele Ojasalu
Maikuu viimasel päeval näitasid üheksa Kehtna kandi noort ja kolm noorsootöötajat, milline maagia on kaootilisel energial, suurelt unistamisel ja koostööl. Keava võõrustas Kehtna valla lastepäeva, mida nautis vähemalt 600 külalist.
Keava suveaed, staadion ja kuuriala pakatasid tegevustest igale maitsele: õnneloos, noortelaat, QR-aardejaht, diskotelk, beebide mänguala ja noortehängla, Kahe Toa DJ-de ja Chainzi helilaborid, lilleseade töötuba, Herberti teadusteater, pääste ja politsei demod, taluloomad, elektriautod, henna- ja näomaalingud, täpsuslaskmine, zorb-pallid, batuut, sportmängud. Muusikalise tervitusega astus lavale Kehtna kunstide kooli bänd. Vägeva punkti panid päevale Chainz Creative LABi kasvandikud, kohalikud hiphopiartistid Serx ja Särts ning soologa Maakuu ehk Marko Kaldma. Markol jagus korraldusele vaid kiidusõnu: „Sellised hetked näitavad, kui palju potentsiaali noortes on, kui neile anda ruum, võimalus ja natuke julgustust.“
See kõik hakkas veerema üsna värskelt ametisse asunud Kehtna noortekeskuse noorsootöötaja Elis Haavasalu märkamisest, et valla lastekaitsepäeva korraldamine on pausil. „Olin kohe valmis selle tagasi tooma!“ Ta haaras mõttega kaasa noorsootöötajad Anni Kersna ja Lisandra Tomsoni ning kutsus tegudele noorteka aktiivi. Neli noort korraldasid veebruaris peaaegu täielikult ise „Isetehtud kelkude hullu võistluse“. „Pärast seda oli selge, et tahan neid kaasata lastepäeva korraldusse,“ oli Elis kindel.
Kohe asutigi ideid põrgatama. Mais oli tiimis üheksa 13-15-aastast noort: Sandra, Sandra-Liis, Ly-Marleen, Miia, Heleri, Helena, Karl-Erik, Rauno ja Vanessa. Kaks neist olevat liitunud tagamõttega kasutada noortekas arvutit, aga vaat tõmmati toimkonda.
Noorsootöötajad ei öelnud, mida tegema peab, vaid aitasid noortel nende mõtteid ellu viia. Elis kirjeldab uhkusega: „Suurim vastutus, mille noored võtsid, oli sponsorite leidmine ning laada korraldamine. Ühel hetkel vaatasin nende tabelit ja seal oli ligi 500 ettevõtet. Mõni päev hiljem oli neid juba üle 600. Üks aktiivne neiu vastas minu küsimusele lihtsalt: „Mul oli kodus igav, kirjutasin kirju.“.“
Üle 40 sponsori – kohalikud ja kaugemad – andsid võimsa panuse õnneloosi, mille tulu läheb noorte omaalgatuste eelarvesse. Valla toele püüti leida lisa Ideepuhuri konkursilt, mis vaatamata tugevale projektile ei õnnestunud. Elis tõdes: „See oli noortele tegelikult hea õppetund – alati ei õnnestu kõik esimesel korral.“
Juhendajatele avaldasid eriti muljet noorte julgus ja järjepidevus sponsorite töölõigus, kellele valmistati isegi personaalsed tänuvideod. „Mida rohkem tulemusi, seda rohkem tekkis motivatsiooni,“ kinnitas Elis uhkusega. „Noored vajavad päris kogemusi. Kui noortele võimalus anda, siis nad teevad sageli palju rohkem, kui neilt alguses oodata oskaks.“
Väärt kogemuse ja eeskuju andis koostöö Keava kogukonnaga. Külavanem Hendrik Ross kinnitas, et lastepäeva korralduse lõviosa tegidki – ideedest ehitamiseni – ju noored ise. „Mingi hetk hakkas tagasi peegelduma, kui suureks nad on asja teinud. Kõige uhkem oli see, kuidas nad omaalgatuslikult sadadele sponsoritele kirjutasid ja mida lõpuks igalt poolt vastu said – ses osas kahvatuvad kõik kohalikd MTÜ-d.“
Sandra ja Sandra-Liis: „Meie jaoks tähendab vabatahtlik töö oma aja, oskuste ja energia panustamist ühise eesmärgi nimel. See annab võimaluse teha midagi kasulikku, õppida uusi oskusi ning kohtuda erinevate inimestega.“ Noored leidsid, et kogu ettevõtmine oli ennekõike lõbus – ühtki tööd ei peetud tüütuks.
„Kõige suurem hirm oli, et inimesed ei tule üritusele kohale või et midagi olulist läheb korraldamisel valesti. Esimene mõte pärast sündmust oli, et oleme ikka megasuure töö ära teinud.“ Sujuva koostöö võti oli taipamises: „Sellist seltskonda ei leia mitte kuskilt!“
