Rapla oli üheks päevaks terve Eesti tähelepanu keskpunktis. Võidupühal ehk 23. juunil sai Rapla keskväljakul ja Tallinna maanteel kaasa elada üle-eestilisele võidupüha paraadile, kus oli rivis 927 inimest. Sellele lisandusid üheksa koera ja sõjatehnika, NATO liitlaste hävituslennukid F16, Kaitseliidu demolahing Automi platsil ning tagatipuks president Alar Karise poliitiline avaldus mitte kandideerida teiseks ametiajaks.
Saatus ja ajalugu on kord juba paika sättinud, et aasta kõige valgusküllasemad päevad on eesti rahvale kahe tähendusega. Esiteks tähistatakse võidupüha, millega peetakse meeles Vabadussõja päevil teenitud võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle. Sel puhul toimub iga aasta 23. juunil mõnes Eesti maakonnakeskuses suur üleriigiline paraad. Rapla sai seda viimati võõrustada aastal 2007 ehk 19 aastat tagasi. Nüüd avanes see võimalus taas. Kui keegi tahtis kogu programmi kaasa teha, oli sel päeval Raplas sündmusi alates kella kaheksast hommikul lõpetades jaanipeoga, mis kestis Tammemäel pikalt.
Hommikupoolikul tähistatakse väärikalt ja aupaklikult võidupüha, aga pärast lõunat hakkab meeleolu sujuvalt üle minema lõbusamaks. Ja selles valgeimate päevade duaalsus eesti rahva jaoks väljendubki – hommikul aupaklik, õhtul lõbus. Raplamaa Sõnumid tegi kaasa kogu programmi alates paraadi peaproovist 22. juuni õhtul kuni maakaitsepäeva lõpuni 23. juuni pärastlõunal. Meeldejäävaid tähelepanekuid oli päris palju. Valisime neist välja kümme põhilist ning siin need on:
1. Presidendi poliitiline avaldus
President Alar Karis oli varem lubanud, et annab vastuse teiseks ametiajaks kandideerimise kohta pärast jaanipäeva. Oma lõpliku otsuse ütles ta aga välja Rapla keskväljakul, vahetult oma sõnavõtu lõpus. Tsiteerime:
„Head Eesti inimesed, riigipeana soovin teile viimast korda head võidupüha ja rõõmsat jaaniõhtut!“
Kui mõni kuulaja oli kõne lõpuks juba tüdinenud, ei pruukinudki ta seda vihjet kohe tähele panna. Karis ütles selle välja pooleldi vihjates, ent ometi päevselgelt: järgmisel võidupühal on tema asemel juba keegi teine.
Eesti Rahvusringhäälingu otseülekannet paraadilt kommenteeris Andres Kuusk. Niipea kui ta pärast presidendi kõnet uuesti sõna sai, viitas ta kohe just sellele presidendi ütlusele. Loetud minutid hiljem olid Eesti suurimad uudisteportaalid sellest juba kinni haaranud ning avaldanud uudised, et Karis teiseks ametiajaks presidendiks ei kandideeri. Niisiis sai tükike Eesti ajalugu tehtud just Rapla keskväljakul.
2. Ülemveebel Andri Harkmann
Avalikud sündmused võidupüha tähistamiseks ei alanud mitte 23. juunil, vaid päev varem. 22. juuni õhtul toimus Rapla kesklinnas paraadi peaproov ning see kujunes kõigile pealtvaatajatele parajaks vaatemänguks. Suur roll selles oli paraadi peakorraldajal ülemveebel Andri Harkmannil. Tema ühest küljest kaitseväelaslikult range ja teisalt lõbus olek jäi kindlasti paljudele meelde.
Ühtlasi näitas see, et paraadi juhtimist ei pea võtma algusest lõpuni surmtõsiselt, vaid mõningad naljakillud siin ja seal aitavad üldisele õhkkonnale kaasa. Meeldejäävad olid näiteks tema vihjed punkariks olemisele ning Vennaskonna laulule „Sõbrad, ma mahun teile taskusse“.
3. Käpapatrull
Koos kõigi teistega marssis võidupüha paraadil ka vabatahtlik organisatsioon Päästeliit. Nad pälvisid erilist tähelepanu, sest koos nendega olid rivis otsingukoerad, keda nimetati käpapatrulliks. Just marssivad koerad jäidki paljudele meelde oma rõõmsate nägudega. Paraadil marssisid Elva Vabatahtliku Tuletõrjeühingu vabatahtlikud päästjad ja Lõuna-Eesti veepäästekoerte grupi “Märjad Käpad” liikmed. Kokku oli rivis üheksa koera. Ainuüksi nimetus käpapatrull on nii nunnu, et see jääb kohe meelde.
4. Võidutuli usaldati järgmisele generatsioonile
Võidupüha tähistamine koosneb rahvuslikest traditsioonidest, mida korratakse iga aasta 23. juunil. Üks neist on see, et president läkitab võidutule igasse maakonda, Tallinnasse ning nüüd ka küberkaitseüksusesse. Võidutuli viiakse maakaitsepäeva sündmustele üle kogu Eesti, kus need jagatakse edasi valdadesse ja küladesse. Sellest võidutulest süttivad 23. juuni õhtul Eesti jaanituled. Niisamuti süttis sellest ka Rapla jaanituli Tammemäel.
Märkimisväärne on aga see, et tänavu usaldati võidutule transportimine järgmisele generatsioonile. Igast malevast olid Raplasse tulnud noored kotkad ja kodutütred, kes on lubanud, et nad seovad oma tuleviku kas Kaitseliidu, kaitseväe või Naiskodukaitsega. Just nemad võtsidki presidendilt vastu võidutule, hoidsid seda ning viisid oma kodumaakonda. Rapla puhul täitsid seda ülesannet noorkotkas Derek Erm ja kodutütar Karolin Metssalu. Neil polnud vaja seda küll liiga kaugele viia – Rapla keskväljakult Automi platsile.
Järgmise generatsiooni esilekerkimise tõstis oma sõnavõtus esile ka Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. Ta kasutas president John F. Kennedy kuulsat tsitaati, et ära küsi, mida saab riik teha sinu heaks, vaid küsi, mida saad sina teha riigi heaks. Kasutades seda mõttetera, kutsus ta noori liituma noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooniga.
5. Emma-Karoliine Vasnu sõnavõtt
Võidupüha tähistamine sai 23. juunil alguse Rapla keskväljakul kell 8. Erinevalt paraadist sellest otseülekannet ei tehtud ning kohal olid need, kes tahtsid teha pidupäevaga algust võimalikult varakult. Kohal oli mitusada inimest, nende seas nii kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad kui ka kodutütred. Hommiku tipphetk oli nelja sinimustvalge trikoloori heiskamine.
Sõnavõtuga esines Rapla gümnaasiumi vilistlane Emma-Karoliine Vasnu. Olles äsja omandanud gümnaasiumihariduse, andis ta noore inimese nägemuse selle kohta, mida võidupüha tähendab. Ühtlasi rõhutas ta, et tema generatsiooni visioon on ehitada maailmas seinte asemel sildu. Vasnu kõneles sirge selja ja väärikusega ning jättis kindlasti kuulajatesse mingi emotsiooni. Muide, kuulajate seas olid ka peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikogu juhatuse esimees Lauri Hussar.
6. Riinimanda noortekoor
Vahetult enne paraadi algust oli Rapla kirikus oikumeeniline jumalateenistus, kus teenisid eri konfessioonide vaimulikud. See oli üks osa võidupüha tähistamisest. Kirik oli rahvast peaaegu täis, kuid huvilisi oleks mahtunud rohkemgi.
Teenistusele andis erilise õhkkonna Riinimanda noortekoori esinemine Urve ja Pärt Uusbergi juhendamisel. See tõi pühakotta peaaegu taevaliku aura. Nende esituses kõlasid Kadri Hundi „Mu mano tulge, latse“, Pärt Uusbergi „Muusika“ ja Veljo Tormise „Palju veimi“. Muusikaline osa ning see, millise tunde see tekitas, oli terve jumalateenistuse meeldejäävaim osa.
7. Ilmataadi soosing
Tavapärane nali, et Eestis on jõuludel ja jaanipäeval kehv suusailm, seekord ei kehtinud. Ilmataat õnnistas kogu ettevõtmist algusest lõpuni päikesepaistega. 22. juuni õhtul peetud paraadi peaproovi ajal näitas termomeeter 21 soojakraadi ning päikese käes oli päris palav. Eriti arvestades, et kogu peaproov kestis kaks ja pool tundi, olid paraadil osalejad väga vaprad. Vesi kulus iga paarikümne minuti järel marjaks ära. Igal juhul oli päikesepaiste eelistatud vihmale.
Kaunis ilm jätkus ka 23. juunil hommikust õhtuni. Oluline oli regulaarselt vett juua ning see võimalus oli olemas. Näiteks Automi platsil toimunud maakaitsepäeval oli eraldi joogivesi ette nähtud ka külastajatele.
8. Challenger 2 ja HIMARS Automi platsil
Briti sõdurid tutvustasid hea meelega oma tanki Challenger 2 ning soovijad said ka selle otsa turnida. HIMARS-i tutvustasid Eesti oma kaitseväelased. See relv on aidanud kõvasti Ukraina armeed ning on nüüd asendamatu lüli ka Eesti kaitseväes. Teiste seas oli 23. juunil Raplas automi platsil väljas ka Prantsusmaa multifunktsionaalne soomuk Griffon.
On haruldane, kui tsiviilisikud saavad neid lähedalt uudistada ning maakaitsepäev oli üks neist võimalustest. Rääkides veel liitlaste sõjatehnikast, tegid võidupüha paraadist ülelennu F16 hävitajad, mis panid kõlama n-ö vabaduse hääle.
9. Kaitseliidu demolahing
Maakaitsepäeva tähistatakse roteeruvalt mõnes Raplamaa paigas iga aasta 23. juunil. Selle sündmuse üks tipphetk on alati kaitseliitlaste demolahing. Õhus on püssirohusuitsu, paugud käivad, masinad sõidavad, sõdurid jooksevad ning seda vaatemängu saavad pealtvaatajad jälgida. Seekordne demolahing toimus Tammemäe kõrval haljal rohumaal.
Stsenaarium oli lihtne – üks jagu liikus metsa ääres, kuid nad jäid vastase varitsusse. Nende pihta avati tuli (loomulikult paukpadrunitega) ning algas lahing. Esmalt paukusid automaatrelvad, õige pea sai kuulda kuulipilduja täristamist. Ühel hetkel pooldus varitsusse jäänud jagu ning üks pool läks vastaseid tiibama. Siis saabusid ründedroonid, mis tõid vastaste peale lõhkekehad, ning lahing jõudiski eduka lõpuni.
Kõik see kestis mitte rohkem kui kümme minutit. Küll aga on demolahing kujunenud võidupüha tähistamise nii oluliseks osaks, et ilma selleta seda päeva enam ette ei kujutagi. Kui lahing kuulutati lõppenuks, jooksid poisid „suveniire“ korjama ning noppisid üles nii palju padrunikesti kui jõudsid.
10. Rapla vedas võidupüha pealinna staatuse auga välja
Võidupüha pealinna staatus oli usaldatud Raplale esimest korda üle 19 aasta. Seda ei saanud võtta kergelt ning ei võetudki. Selle sündmuse korraldamist alustati mitu kuud tagasi. Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad harjutasid paraadil marssimist aprillist saati. Viimased detailid pandi paika 22. juuni peaproovil ning kokkuvõttes kujunes võidupüha tähistamine väärikaks. Paraadil osalejad pidid küll marssima üsna pika maa Sulupere tänava ja Viljandi maatee ristist kuni kesklinna ringteeni ja tagasi, kuid probleemiks see ei kujunenud.
Kui tuua võrdlusmomendina siia juurde 2007. aastal Raplas toimunud paraad, siis keskväljak ja Tallinna maantee olid selleks õigem koht kui Rapla Kesklinna kooli staadion. Tallinna maantee kasuks rääkis seegi, et paraadi otseülekandes olid pidevalt ekraanil ilusad vaated näiteks Tallinna maantee majale nr 23, äsja remondist tulnud keskväljakule ning eemalt paistsid kaks kirikutorni. Laiemas plaanis oligi see reklaamsündmus Rapla jaoks ja need kaadrid näitasid kaunist kesklinna vaadet kogu Eestile.
