Leedus asuva Raplamaa sõprusrajooni Raseiniai delegatsioon tegi nelja päeva vältel tutvust Kehtna vallaga, osales Kaerepere jaaniõhtul ning tähistas Rapla kesklinnas toimunud paraadil võidupüha.
„Mulle avaldas muljet teie taristu. Mitte ainult sõiduteed, vaid ka avalikud ruumid – koolid, vallavalitsuse kontoriruumid. Need on väga muljetavaldavad. Paistab, et teil on taristu jaoks korralik eelarve,“ rääkis Raseiniai delegatsiooni liige Jurga Nekrošiūtė.
Lisaks temale külastasid Raplamaad veel leedulaste delegatsiooni juht Airinas Jermolajevas, Raseiniai rajoonivalitsuse liige Zigmas Pranckus ning neid sõidutas bussijuht Nerijus Volfa. Nekrošiūtė ise vastutab Raseiniai rajoonivalitsuses avalike suhete, kultuuri ja turismi valdkondade eest.
Leedulased jõudsid Eestisse pühapäeva, 21. juuni õhtul. Järgmisel päeval tegid nad tutvust Kehtna vallaga. Nad külastasid Järvakandi klaasikeskust, Valtu koolimaja, Valtu spordimaja ning ka Valtu seltsimaja. Kaerepere alevikku tutvustasid neile Toivo Matkevicius ja Teele Ojasalu. Teisipäeval, 23. juunil tegid külalised kaasa kogu võidupüha tähistamise programmi. Sealjuures osalesid nad Rapla kirikus oikumeenilisel jumalateenistusel ja jälgisid Raplas Tallinna maanteel toimunud paraadi VIP-tribüünilt. Leedulaste visiit jõudis lõpule kolmapäeval, 24. juunil, kui nad sõitsid tagasi kodumaale.
Rapla maakonna ja Raseiniai rajooni sõprussidemed ulatuvad tagasi aastasse 1989 ning on sealt peale püsinud. Raplamaal on teisigi sõpruspiirkondi (näiteks Madona Lätis), kuid kõige tihedamad sidemed on säilinud just Raseiniaiga. Igal aastal kutsuvad nad Raplamaalt külalisi ning seal on käinud nii vallajuhid kui ka tantsu- ja laulugrupid. Leedulasi kutsutakse Raplamaale külla üldjuhul üle kahe aasta.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu arendusjuht Tavo Kikas selgitas, et leedulased kutsuti seekord külla just selleks, et näidata neile suurt paraadi. „Kuna tänavu toimus üleriiklik võidupüha paraad just Raplas, avanes hea võimalus näidata külalistele just seda,“ rääkis Kikas.
Sõprussidemed on siiamaani olnud nendega tugevad ning Jurga Nekrošiūtė ütles, et tugevalt kestavad need ka edasi. „Arvestades geopoliitilist olukorda, peame olema nii lähedased kui võimalik. Meie koostöö peab olema tugev, sest me ei tea, millal vajame teineteise abi. Rapla ja Raseiniai on geopoliitilises vaates väga sarnases olukorras ning me võiksime alustada koostööprogrammidega. Arutasin seda meie linnapeaga ning pakkusin välja, et Rapla ja Raseiniai võiksid teha koostööd eriti just hariduse ja meditsiini valdkonnas,“ rääkis Nekrošiūtė.
Ta lisas, et loomulikult on samamoodi olulised ka regulaarsed visiidid üksteise juurde. Ühtlasi tuli temaga juttu jaanipäeva traditsioonidest Leedus. Nagu selgus, on need üsna sarnased Eestiga. Ka seal süüdatakse 23. juuni õhtul jaanilõke ning levinud on müüt sõnajalaõie otsimisest aasta kõige valgemal ööl. Raseiniai rajoonis elab ligikaudu 28 000 inimest ning Raseiniai linnas on elanikke 8000 ringis.
