Siim Jõgis
Raplamaa haigla õendusjuhina alustas tööd Kaari Kressel, kes on varem töötanud erinevatel ametikohtadel muuhulgas Eesti kaitseväes. Seal on ta tegutsenud nii meditsiiniväljaõppes kui ka meditsiinikeskustes maa- ja õhuväes. Raplamaa haiglasse tööletulek sümboliseerib tema jaoks tagasipöördumist kodukanti.
Kresselil on Rapla juured ning 1994. aastal lõpetas ta toonase Rapla Vesiroosi gümnaasiumi.
Sealt edasi ongi tema karjäär kulgenud tervishoiuvaldkonnas. Kressel tõdeb, et kogu tema tööalane elu on kulgenud siiamaani mitmekülgselt. Ta on saanud töötada patsientidega, juhtinud erinevaid meeskondi ning arendanud tööprotsesse. Sealjuures on iga ametikoht andnud väärtuslikke teadmisi ja kogemusi.
“Aina enam olen mõistnud, kui oluline roll on just õendusel kogu raviprotsessis ja patsiendikogemuse loomisel – mitte ainult patsiendi eest hoolitsemisel, vaid ka kvaliteedi, patsiendiohutuse ja meeskonnatöö kujundamisel. Õenduse valdkonnal on märkimisväärne roll ja tähendus kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamisel. Mulle meeldib, et see eriala ühendab teadmised, vastutuse ja inimlikkuse. See on amet, kus erialane professionaalsus, inimlikkus ja hoolivus käivad käsikäes,” rääkis Kressel.
Õendusjuhi ülesanded
Tema esimene tööpäev Raplamaa haigla õendusjuhina oli esmaspäeval, 29. juunil. Esimesed poolteist nädalat ongi kulgenud sisseelamise lainel, et õppida tundma uusi kolleege ning nende ootusi ja kuulates muresid ning rõõme.
Haiglas moodustavad enamiku personalist õed ning kõik nad alluvad õendusjuhile. Õed tegelevad otseselt patsientidega, aga keegi peab seda tööd juhtima ja reguleerima ning just see ongi õendusjuhi roll. Kui arvestada tervet Raplamaa tervishoiuvaldkonda, on Kresselil alluvaid saja ringis. See arv võib tunduda esimese hooga ülemäära suur, kuid kui võtta arvesse kõik hooldustöötajad ja õed, kes töötavad nii päevases kui ka öövahetuses, siis ligikaudu nii palju neid kokku tuleb.
Väga laialt kokku võttes on õendusjuhi roll luua neile õiged töötingimused. “Eks jooksvaid tööülesandeid on erinevaid, aga kui laiemat pilti vaadata, on minu ülesanne aidata luua selline keskkond, kus õendusmeeskond saab teha oma tööd professionaalselt, turvaliselt ja motiveeritult.
See tähendab kvaliteedi ja patsiendiohutuse arendamist, töötajate toetamise ja järelkasvu eest seismist, erinevate erialade vahelise koostöö tugevdamist ning õendusteenuste arendamist koos haigla vajaduste ja kogukonna ootustega,” rääkis Kressel.
Selge on see, et hea juht ei saa teha ega pea tegema kõike ise ning seda tõdes ka uus õendusjuht, öeldes: “Usun, et hea juht ei tee kõike ise. Juhi roll on kuulata, kaasata, toetada ja luua tingimused, kus inimesed saavad oma parima anda. Kui töötajad tunnevad end väärtustatuna, võidavad sellest ka patsiendid. Just seda pean õendusjuhi ametis kõige olulisemaks.” Oluline on muidugi lisada, et oluline roll ja vastutus igapäevatöö toimimisel on osakondade õendusjuhtidel. “Nemad on osakonnatasandil minu silmad ja kõrvad,” ütles Kressel.
Karjäär kaitseväes
Senise karjääri vältel on Kressel töötanud 13 aastat Eesti kaitseväes ning omandanud kapteni auastme. See oli kogemus, mis õpetas kiiresti otsustama ja tegutsema stressirohkes olukorras. Ta on töötanud nii meditsiiniväljaõppes kui ka meditsiinikeskustes maa- ja õhuväes. Ta on juhtinud ja koordineerinud taastusravikeskuse tööd, kus lisaks Eesti veteranidele ja ajateenijatele tuli taastusravi ja tuge pakkuda ka haavatutele Ukrainast.
See kogemus õpetas tema sõnul eelkõige tegutsema olukordades, kus tuleb kiiresti otsustada, hästi koostööd teha ja säilitada rahu ka suure pinge all. Need oskused ei ole väärtuslikud ainult militaarses keskkonnas, vaid ka tsiviilelus. “Usun, et need oskused on väärtuslikud ka tavapärases haiglatöös,” ütles Kressel.
Ta lisas, et kriisivalmidus ei tähenda ainult valmisolekut erakorralisteks olukordadeks, vaid ka seda, et igapäevane töö oleks hästi korraldatud, inimesed teaksid oma rolli ja vastutust ning patsient saaks igas olukorras parimat ja turvalist abi. Oluline on ka mainida, et Kaari Kressel on osalenud missioonidel Afganistanis ja Iraagis.
Tagasi kodulinnas
Raplamaa haiglasse tööle asumine tähendab Kresseli jaoks tagasipöördumist oma juurte juurde. Ta on pärit Raplast ning omandas 1994. aastal toonases Rapla Vesiroosi gümnaasiumis keskhariduse. Edasi jätkus haridustee Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Meenutades gümnaasiumi lõppu, tõdes Kressel, et ühtegi teist valikut tal peas polnudki. Tervishoid oligi tema esimene karjäärivalik. Miks just tervishoid? “Sest see huvitab mind ja see on käegakatsutavate tulemustega,” vastas ta.
Nüüd, 32 aastat hiljem on ta tagasi oma kodulinnas. See mõjub loomuliku sammuna. “Kuna minu varasemad tööd on mind palju kodust eemale viinud, on mul täna hea meel, et olen lähemal oma vanematekodule ja saan kogukonnale, kust kunagi laia maailma teele asusin, anda tagasi kogutud teadmisi ja kogemusi,” rääkis ta.
Tihedat sidet on ta enda sõnul tundnud Raplaga kogu aeg. Raplas asub tema vanematekodu ning vaba aegagi veedab ta seal. “Minu vanematekodu on siin ja ma veedan oma vaba aega sageli ja hea meelega just Raplas. Minu arust väga hea koht ilmamürast eemalduda ja ennast laadida. Seetõttu ei tundunud siia tagasi tulemine uue algusena, vaid pigem loomuliku jätkuna. Maakonnahaiglal on kogukonnas väga vajalik roll. Mulle meeldib mõte töötada kohas, kus haigla on inimestele lähedal ning kus oma töö mõju on võimalik päriselt näha,” rääkis Kressel.
Muudatused tulevad
Kogu tervishoiu valdkond on keeruline ja vastutusrikas töö inimestega. Kressel ütles, et tema ei pea seda niivõrd keeruliseks kui just huvitavaks. “Sõltub sellest, mida sa näha tahad. Sa võid näha võimalusi või probleeme, rõõmu või muret ühes ja samas asjas. Mina ei oleks nii traagiline, et tegemist on nii raske valdkonnaga,” ütles ta.
Nüüd on küsimus selles, kas ta plaanib läbi viia suuri muudatusi või kulgeb kõik edasi nii, nagu siiamaani on olnud. Ta ütles, et strateegilises plaanis võib siin ja seal muudatusi tulla. Tuleb käia kaasas tänapäevase maailmaga ning muuta ravi patsiendikesksemaks, kaasata sellesse lähedasi ja kogukonda. Siht on muuta kogu protsessi paremuse poole ja inimlikumaks.
Kaari Kressel kommenteeris: “Õendusjuhi ametis näen võimalust aidata kujundada haiglat, kus patsiendid, nende lähedased ja haigla töötajad tunnevad end hoituna ja väärtustatuna. Olen veendunud, et kvaliteetne tervishoid algab eelkõige inimestest – sellest, kuidas me üksteisega koostööd teeme, kuidas omaenda töötajaid toetame ja kuidas ühiselt muutusi ellu viime. Usun, et õendus ei ole ainult üks osa raviprotsessist, õdedel on märkimisväärselt suur jõud kogu haigla arengus ja ka mainekujunduses.”
