Augustis jõuavad inimesteni esimesed jäätmearved pärast riiklike käitlustasude tõusu. Hinnatõusu ei pea aga lihtsalt aktsepteerima, vaid tegutseda, et hind ei tõuseks. Näiteks: kui hakata eraldi koguma biojäätmeid, pakendeid ja klaasi, võib segaolme kogus väheneda sedavõrd, et jäätmearve jääb samaks või muutub lausa väiksemaks.
Eesti Keskkonnateenused
“Augustis saabuvad esimesed jäätmearved, millel kajastub riiklike käitlustasude tõus. Meie poole on pöördunud tavapärasest rohkem nii eraisikuid kui ka ettevõtteid, kes otsivad võimalusi vähendada segaolmejäätmete hulka ja hoida jäätmekulud kontrolli all. Otsime ka kõigile sobivad lahendused,” sõnas Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru.
“Võiks öelda, et kõige kallim asi, mida inimesed prügikasti viskavad, on banaanikoor! Jah, banaanikoor ise ei maksa midagi, aga kui see satub segaolmejäätmete hulka, muutub selle äravedu palju kallimaks kui õiges konteineris. Biojäätmete eraldi kogumine on enamasti 80–90% soodsam kui sama koguse üleandmine segaolmena. Mida rohkem biojäätmeid jõuab segaolmekonteinerisse, seda kallimaks muutub jäätmevedu inimese jaoks. Ja seda on ka inimesed teadvustanud,” lisas Tammaru.
Samm number üks
Keskmises Eesti segaolmekonteineris moodustavad pakendid, paber, klaas ja biojäätmed ligikaudu 80% sisust.
Neil, kellel on seni kõik jäätmed läinud ühte konteinerisse, tasub alustada lihtsast sammust: koguge eraldi biojäätmeid. See vähendab oluliselt segaolme hulka ning aitab leevendada jäätmehindade tõusu mõju pere eelarvele.
Kõigis Eesti piirkondades on võimalik köögi- ja sööklajäätmeid liigiti kogutult üle anda. See tähendab, et hinnatõusu ei pea lihtsalt leppides vastu võtma – igaüks saab oma jäätmearvet mõjutada, vähendades segaolmejäätmete kogust ja suunates biojäätmed eraldi.
Biojäätmeid on kahjuks segaolmekastides endiselt palju, kuigi ei tohiks olla. “Biojäätmed on mahult suured ja rasked, need moodustavad segaolmekastides päris suure osa. Ühtlasi läheb segaolmekastis raisku biojääde kui tooraine: eraldi kogudes saab neist toota komposti või biogaasi. Kui biojäätmed satuvad segaolmesse, läheb see väärtuslik tooraine lihtsalt kaotsi.”
Teine oluline samm:
pakendid ja klaaspakendid
“Kui biojäätmed on eraldatud, tasub järgmise sammuna võtta ette pakendid ja klaas. Ka need ei tohiks jõuda segaolmekonteinerisse. Pakendite eraldi kogumine on segaolme äraandmisest märksa soodsam ning vähendab oluliselt kõige kallima jäätmeliigi ehk segaolme kogust. Näeme konteinerite sisu pealt, et peamiselt ongi segaolme konteinerites pakendid ja klaaspakendid, nii et arenguruumi on,” rääkis Tammaru.
Pakendite ja klaaspakendite kogumise võimalused sõltuvad piirkonnast. Tiheasustusaladel on kodulähedased kogumislahendused alati olemas ning korteriühistutel tasub vajadusel pöörduda oma jäätmevedaja või kohaliku omavalitsuse poole. Eramajade omanikud saavad samuti uurida, millised lahendused nende piirkonnas võimalikud on.
“Kui ei ole just väga kauge talu metsa taga, siis üldiselt leiame me ka alati pakendite ja klaaspakendite eraldi kogumisele lahenduse,” täiendas Tammaru.
Kui sobiva lahenduse leidmine tekitab küsimusi, aitab nõu ja infoga Eesti Keskkonnateenuste infotelefon.
No, vaatame seda arvet kas on väiksem. Meil maja juures iidamast ajast eraldi konteinerid.
Huvitav küll, paar aastat tagasi tehti kompostrite olemasolu eramajadele kohustuslikuks. Kohusetundliku kodanikuna hankisin endalegi. Meie perel ei satu biojäätmeid segaolmesse, kuid kas nüüd pean siis kõrgemat tasu maksma ikkagi? Mul ju komposter ja kasutan seda. Kuidas ma tõestan, et banaanikoort mul segaolmes pole. Järjekordne jaburus.
Asi on huvitav: elan eramus üksi jäänuna, valla poolt nõutud biokonteiner on olemas ja jäätmed segan mullaga ning kevadel kasutan väetisena, papi (paberi) põletab oma küttekolletes, klaas praktiliselt puudub, jääb praegu pakend ja veel pudi-padi. Tarbin väga vähe. Muidugi saan selle aasta jooksul tekkiva mõne klaasi viia üldkasutuskonteinerisse, samuti kile. See, mis ära veoks jääb on väga väike kogus. Seega peaks olmeprügi äraveo graafiku koostamisel lähtuma kliendi soovist. Muidugi individuaalne äravedu tuleb kallis, kuid näiteks võiks mõnedel juhtudel toimuda vedu kord kahe kuu tagant, jne. Kuid see nõuab äravedajale täpset klientide graafiku olemasolu.
Eksitav tekst.See ei ole minu teha,kui tihe on segaolme konteineri tühjendus graafik. Samuti üksik vanur ja segaolmet korjab väga vähe.Aastas 1 kord konteineri tühjendamist oleks normaalne.Pöördusin kirjalikult selle probleemiga valla töötaja poole.Vastus tuli,et kui pole prügi,siis tuleb konteiner tühjendamiseks valmis panna ja TÜHJALT ,vastavalt ette nähtud graafikule.Graafikut muuta pole võimalik.Punkt.
Nii et savi,kas toodan prügi või mitte,maksan vastavalt graafikule.
Tegelikult kõik on võimalik. Olen aastaid töötanud finants- majanduse alal. See eeldab hea alusbaasi olemasolu analüüsiks, kalkulatsioonide tegemiseks. Igasuguseid variante on võimalik luua. Meie riigis kodanik on maksustatav objekt ja nii nagu kunagi üks minister ütles: ” teie olge vait ja makske”. Aitäh Eesti riik.
Kes kontrollib siis? On mingi vant, kes sõidab prügiautoga kaasa? Või sõidab järel uhke firmaautoga ja kontrollib?
Tühjendatakse poolik kast, kirja läheb ikka täie eest ja kallim hind nagunii!
Ei kavatsegi enam sortida, kui maksan nagunii kõrgemat hinda! Miks peaks pidevalt otsima tühje kaste, kuhu paberit või taarat panna.