Kui palun kokkusaamist Kristiine Vahtramäega, küsib ta: „Kellele te seda artiklit kirjutate, kellel seda vaja on, keda see aitab? Mina seda ei taha, mul ei ole jõudu kõike uuesti läbi elada.“
Alu kooli töökeskkonnavolinik Anu Kaeval on aga otsustav: „Me peame sellest juhtumist avameelselt rääkima. See, kuidas kohalikud poliitikud survestavad endale alluvaid haridusjuhte ja kuidas sellele ei järgne õieti mingeid hinnanguid, hakkab juba mustriks kujunema. Korralike inimeste nimed määritakse ja keegi ei vastuta ega vabanda.“
Tal on ju õigus.
Millalgi enne aastavahetust
Millal ja millest pinged alguse said, ei oska täna keegi öelda. Alu kooli endisele direktorile Kristiine Vahtramäele tundub, et pinged võisid visisema hakata juba sügisel. Ühte ja selget märki ei oska ta siiski välja tuua – olid arusaamatused paari inimesega ja sealt hakkas õhkkond järjest halvenema.
Vahtramäe usub, et esimesi pahaendelisi noote täheldas ta eelmise aasta 16. detsembril vallas aasta eelarve läbirääkimiste koosolekul. Valla esindajatena võtsid sellest osa abivallavanem Egle Heinsar, finantsjuht Külliki Orul ning haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Ruth Lippus.
Kristiine meenutab: „Üldse on see iga-aastane protsess vallas peaaegu võimatu protsess. Mingisuguseid läbirääkimisi ju tegelikult ei toimu, kõik on ette ära otsustatud. Ei tunta huvi, millised on direktori plaanid järgmisteks aastateks, ega jagata ka soovitusi. See ei ole ainult minu mure. Kõik väikekoolide juhid kuulevad seal, kui halvasti nad on töötanud ja kuidas nad linnakoolide raha kulutavad.
Seal sain esimese märgi, et raha on eelarves üle ja see on probleem. Ühtlasi pudenes, et Lippusel on toimunud vestlus kooli hoolekoguga, millest ma midagi ei teadnud. Lisaks selgus, et ma ei saa mitte millegagi hakkama. Näiteks ei oska koostööd teha jne. Lippus lubas, et teeb 2026. aasta veebruaris Alu kooli järelevalve, et saada kinnitust või lükata ümber hoolekogust tulnud kuuldused. Püüdsin selgitada, et need jutud ei vasta tõele, aga mind ei võetud tõsiselt. Ei saa öelda, et see just ärevust tekitas, aga ebameeldiv oli küll.“
Tõsisem hoiatus tuli 21. jaanuaril tundmatu heasoovija kirjaga. Anonüümne kirjasaatja andis direktorile märku, et tema arvates ei ole hoolekogu oma ülesannetest õigesti aru saanud ja üritab direktorit pahatahtlikult kahjustada. Kirjaga oli kaasas 8. jaanuaril kooli hoolekogu esimehe arvutiboksist väljastatud kutse 16. jaanuaril toimuvale hoolekogu erakorralisele koosolekule, mille päevakorras oli vaid üks punkt: direktori umbusaldamine.
Järgnes kaheksapunktiline probleemide loetelu, milles heideti direktorile ette vähest võitlustahet, keerulisi suhteid alluvatega, manipuleerimist ja hoolimatust.
Kutsele oli lisatud hoiatav kaaskiri:
„Hetkel täidame täiemahuliselt teile kui esindatavatele antud õiguslikku esindusalust/…/ Edastan allpool teile koosoleku sisulise kava. Jällegi palun Sul seda mitte antud kirjasaajate nimekirjast väljaspoole jagada.“
Hoolekogu korraldab salakoosolekuid
Vähe sellest, et saladuses hoiti ettevalmistamisel oleva koosoleku sisu ja eesmärke, sinna ei kutsutud ka kooli direktorit, keda teema vahetult puudutas. Salatseti ka koosoleku paiga valikul. Esialgu kuulutati toimumiskohaks Rapla kultuurikeskus, siis on kokkusaamiskohta muudetud ja palutud tulla aadressil Alu, Keskuse tee 3. On üldteada, et seal asub Meie toidupood, väiksem hulk inimesi mäletab, et selle kõrval oli kunagi söökla. Just sellesse pikalt kütmata ruumi nüüd hoolekogu liikmeid oodatigi.
Tasub meenutada, et 16. jaanuaril oli mõnusalt krõps talveilm. Päeval valitses keskmiselt miinus kaheksa kraadi, õhtupoole tõusis tuul ja lisas paar tunnetuslikku miinust juurde. Kohalolnud mäletavad, et pikalt kütmata seisnud ruum tundus õuest tulles veelgi külmem. Võib-olla loodeti, et jahedas pikka seletamist ei tule: loetakse umbusaldus ette, hääletatakse ja asi vask. Läks aga teisiti.
Hoolekogu liikmed ei olnud umbusalduse suhtes kaugeltki ühel meelel – vaidlus muutus tuliseks ja tagantjärele sõnastati ümber ka päevakord: hiljem koostatud protokollist loeme, et räägiti ainult 2026. aasta kollektiivpuhkustest ja lisati muud jooksvad arutelud, mis koolieluprobleeme ei puudutanud. Seega ei kajasta avalikult kättesaadavaks tehtud protokoll tegelikult koosolekul räägitut. Kõik parimate konspireerimisreeglite järgi!
Rapla valda esindab Alu kooli hoolekogus Janely Susi. Tema mäletab 16. jaanuari koosolekut nõnda:
„16. jaanuaril toimunud erakorralisest hoolekogu koosolekust sain mina teada alles sama päeva hommikul. Ka koosoleku alusmaterjalid edastati mulle vahetult enne koosolekut. Enne seda ei olnud mul teada, mis põhjusel erakorraline koosolek kokku kutsuti ega milliseid etteheiteid või asjaolusid seal arutama hakatakse. Seetõttu puudus mul mõistlik võimalus päevakorra ja materjalidega eelnevalt põhjalikult tutvuda, vajadusel lisainfot koguda või esitatud väidete paikapidavust kontrollida.
Sellest tulenevalt taandasin end selle koosoleku hääletamisest. Selgitasin, et pean vajalikuks võtta esmalt aega materjalidega tutvumiseks, vajadusel lisainfot koguda ning alles seejärel otsustada edasiste sammude üle. Samuti leidsin, et enne järgmiste otsuste tegemist peaks olema selge, mida soovitakse saavutada ja millised küsimused kuuluvad hoolekogu pädevusse.”
On teada, et hoolekogu esindus kohtus 21. jaanuaril Rapla vallavalitsuse töötajatega. Kellega täpselt ja mis eesmärgil, on tagantjärele raske tuvastada. Seda enam, et meenutamisele ei soovi kaasa aidata ka hoolekogu esinaine Tuuli Kaasik. Üldse jääb ta hoolekogu tegevust ja eesmärke tutvustades väga üldsõnaliseks ja ümmarguseks.
Nii ei selgu ka see, miks ei kutsutud kooli direktorit ei 16. jaanuaril ega ka sellele 30. jaanuaril Kodila endises koolimajas järgnenud koosolekule. Paljud küsimused, mis seal jutuks tulid, jäid kohapeal vastuseta. Direktorile anti võimalus neid tagantjärele kirjalikult selgitada. Tuuli Kaasik jääb salapäraseks: direktorit ei saanud kutsuda sellepärast, et teema oli delikaatne. Mis mõttes delikaatne? Sellele ta vastata ei oska.
Ka 30. jaanuari koosoleku eesmärk jääb tegelikult ebamääraseks. On räägitud mitmest puudusest, mis kooli töötajate kinnitusel tegelikult polegi puudused. Kel huvi, saab protokolli ja sellele lisatud direktori selgitustega tutvuda kooli ametlikul leheküljel.
Direktor teavitab kollektiivi
Hoolekogu kahe koosoleku vahel, 22. jaanuaril, kutsus direktor kokku kollektiivi erakorralise koosoleku. Ka seal täitsid hoolekogu liikmed täht-tähelt hoolekogu esinaise näpunäiteid – ei õpetajate, lasteaia töötajate ega lapsevanemate esindajad polnud andnud enda valijatele märku sellest, mis toimub.
Ega tegelikult polnudki ju midagi konkreetset otsustatud või valmis tehtud. Õhus oli küll hulk kontrollimatut kriitikat, kuid eesmärki, mille nimel seda kõike tehti, polnud keegi selgitanud. Isegi umbusalduse katse oli ju eos kustunud. Ometi ei saanud kogu seda tegevust ka päris olematuks pidada, seda kinnitas ka 21. jaanuaril direktori lauale jõudnud anonüümne kiri. Nüüd, erakorralisel koosolekul, luges direktor kollektiivile ette 8. jaanuaril hoolekogule arutamiseks ette valmistatud etteheited.
Töötajate koosolekul otsustati läbi viia kollektiivi rahulolu küsitlus. Muide, see läks kokku ka hoolekogu sooviga, ainult et tulemus ei rõõmustanud neid. On väidetud, et seda tutvustati 30. jaanuaril toimunud hoolekogu koosolekul. Protokoll väidet siiski ei kinnita.
Õhku visatud süüdistused
Ametlikult ei ole koolipidaja, see tähendab Rapla vald, Kristiine Vahtramäele mingeid süüdistusi esitanud. Ka vallavanem Rain Terras kinnitas 20. juulil Raplamaa Sõnumitele vastates: „Mina vallavanemana kohtusin endise koolijuhiga mitmel korral ning mina talle hoiatusi ei teinud.“
Küll on hoolekogus räägitust mõned killud nii sotsiaalmeedias kui ka suulises suhtluses (rahva hulgas nimetatakse seda kuulujuttude levitamiseks) oma elu elama hakanud.
Näiteks teavad paljud, et Alu koolijuht Kristiine Vahtramäe vabastati kohalt finantsrikkumiste pärast. Milles need rikkumised seisnesid, seletada ei osata, aga seda pole vajagi, sest kui asi on finantsides, siis on kohe selge, et oi-oi-oi!
Jutt on tegelikult 2025. aasta eelarve ülejäägist. Kristiine Vahtramäe ütleb, et hoolekogus käsitletud summad põhinevad puhtalt kuulujuttudel. Oleks direktoril olnud võimalus kohal olla ja asju selgitada, rahunenuks mõnigi äge etteheide eos. Põhilise vaidlusi tekitanud osa moodustab majanduskuludes figureeriv 15 000 eurot, mille üleviimist 2026. aastasse direktor taotles.
Töökeskkonnavolinik Anu Kaeval on selgitanud: „2025. aasta alguses tekkis koolil vajadus juurde ehitada klass intellektipuudusega õpilas(t)ele, kuna I väikelaste klassis õppis õpilane, kelle vanem oli Alu kooliga väga rahul ning soovis, et tema laps saaks jätkata kooliteed just siin. Algasid läbirääkimised vallaga, nõusolek klassi rajamiseks saadi, täiendav palgaraha ühe õpetaja jaoks lisati ka eelarvesse, kuid klassi ehitamiseks vajalikud vahendid tuli leida kooli eelarvest.
Kool suutis kokku panna 15 000 eurot, ehitaja küsis 17 000 ja nii tuli hange tühistada. Direktor palus üle jäänud vahendid kanda üle järgmise aasta eelarvesse, kuid vald seda ei teinud.“
Kristiina Vahtramäe lisab: „Ostsime selle ülejäänud summa eest koolile IT tehnikat. Arvutid saime detsembri lõpus kätte, üks suur ekraan jõudis Eestisse aga alles jaanuari alguses, nii lükkus ka arve tasumine järgmisse aastasse.“
Valla finantsjuht Küllike Orul on 12. mail 2026 Kristiine Vahtramäele kirjutanud: „Vaatasin üle nelja kuu tulude ja kulude seisu, arveid valikuliselt ja palgaarvestuses töötajatele määratud töötasud ja võrdlesin eelarves planeeringuga. Kõik on korras, kontrollisin vabalt valituna ostuarveid ja kinnitusringide selgitusi. Kõik oli arusaadav ja vigu, mille üle mitte rahul olla, ei tuvastanud.“
Teine avalikkust erutav etteheide räägib sellest, et koolijuht käis liiga palju erinevatel koolitustel ja ametireisidel. Samas keeldus ta aga töötajaid koolitustele lubamast, põhjendades keeldu raha puudumisega. Paraku ka selle kummutab töökeskkonnavolinik:
„No kuulge! Ei olnud niisugust rahulolematust! Direktor peabki käima erinevatel koolitustel. Ja kõik töötajad said käia koolitustel, kuhu nad tahtsid minna. Mina ei ole kuulnud, et keegi millestki ilma oleks jäänud.”
Kristiine Vahtramäel endal tuleb küll meelde üks arusaamatus valla haridusosakonna juhataja Lippusega. See oli siis, kui haridustöötajad valmistusid ERASMUS+ projekti raames vastukülaskäiguks Prantsusmaale:
„Ruth (Lippus) ei andnud esialgu mulle Prantsusmaale sõiduks luba. Eriti arusaamatu oli see keeld sellepärast, et mina olin üks organiseerijaid ja vastuvõtjaid, kui prantslased siin käisid. Mina olin saanud nimelise kutse vastukülaskäiguks. Olin kõik asjad juba oma rahadega välja ajanud ja siis äkki nädal enne väljasõitu öeldi mulle, et sina ei sõida.
See oli küll see koht, kus ma ärritusin ja ütlesin, et laske või lahti, aga ma lähen sinna. Keeldu põhjendati tõesti sellega, et ma käin liiga palju koolitustel. Lõpuks päev enne väljasõitu sain siiski loa. Aga koolis ei ole mulle keegi koolitustel käimist ette heitnud. Kui see oli nüüd minu kiusamise põhjuseks, siis…“
Vimm on ikka üleval
J aanuarikuu kahe tormilise koosolekuga hoolekogu huvi koolis ja lasteaias toimuva vastu rauges. Veebruari alguses on olnud veel
üks koosolek, päevakorras koolipäeva alustamine uuel õppeaastal, ja sealt edasi valitseb täielik vaikus. Tundub kuidagi kummaline olevat, et džinn lasti suure hooga pudelist välja ja jäädi siis pealt vaatama, mida ta edasi teeb.
Võib-olla taltsutas direktori ründajate entusiasmi mingil määral hoolekogu algatusel ja koolikollektiivi toel läbi viidud töötajaskonna rahulolu uuring. Lühikokkuvõttest näeme, et 86,7% vastanutest kinnitas, et on Alu kooliga üldiselt rahul ja 83,4% vastanutest leidis, et Kristiine Vahtramäe tegevus direktori ametikohal on olnud efektiivne.
Talvetormi järel valitses natuke aega ebamäärane rahu, kuigi oli tunda, et valla suhtumises on mingi nihe toimunud ja mitte miski ei olnud enam päris endine.
Koostöövestlus ja kohtumine vallavanemaga
14. aprilliks kutsuti Kristiine Vahtramäe vallamajja plaanilisele koostöövestlusele, mille eel tuli esitada eneseanalüüs ja vastused juhi enesehoidu puudutavatele küsimustele. Vallaesindajate tiiva moodustasid abivallavanem Egle Heinsar ja haridusosakonna juhataja Ruth Lippus. Esimene neist esines hea, teine kurja politseiniku rollis.
Kristiine mäletab seda nii: „Vestluses võeti arutluseks hoolekogu 30. jaanuari koosoleku järel formuleeritud küsimused ja hakati kuulujutu tasemel neid arutama, ilma et oleks mõnda toonast etteheidet ka kuidagi faktidega kinnitatud.
Muu hulgas heideti mulle ette, et Rail Balticu ehituse piirkonnas ei ole Alu kooli lastel turvalist kergteed. Mul ei ole sõnu! Minu seletuskirjaga polnud neist kumbki tutvunud, ka jäi mulle arusaamatuks, kes hoolekogu liikmetest oli need materjalid valla töötajatele edastanud. Mulle anti kuu aega mõttetööks teemal „Kuidas sinuga üldse saab edasi koostööd teha“.
Käisin 2025. aasta oktoobris töötervishoiuarsti juures. Seal selgus, et mul on liiga suur koormus. Mul polnud seni olnud võimalust sellest valla esindajatega rääkida. Vestluse kava näeb ette arutelu ka sellest, kuidas koolijuht ennast hoiab. Paraku ei lastud mul ka seekord juhi enesehoiu teemadel rääkida, kuigi olin valmis vastama nende enda poolt saadetud küsimustele ja lisama, mida ise tunnen. Selle asemel sain teada, et ei oska delegeerida ja seletamise asemel peaksin panema Alu kooli kollektiivi tööle.
Seda oli solvav kuulata. Mille alusel seda öeldi – detsembris lubatud veebruarikuist järelevalvet ju ei tehtud.“
4. mail kutsus vallavanem Kristiine Vahtramäe vestlusele. Juures oli ka haridusosakonna juhataja Ruth Lippus. Laseme jälle Kristiinel rääkida:
„Küsisin, millest jutt tuleb, sain vastuseks, et ta tahab rääkida meie koostöövestlusest. Meie jutt oli aga lühike. Minu selgitused ei olnud olulised ja kui ma õigesti aru sain, siis ei olnud vallavanem ka nendega tutvunud. Ruth Lippus küsis otse, kas kirjutan ise lahkumisavalduse ja läheme poolte kokkuleppel lahku või kui ma ise ei ole valmis vabatahtlikult lahkuma, siis korraldatakse juurdlus ja minnakse pauguga laiali. Mulle anti mõtlemisaega. Kuigi olin midagi niisugust kogu aeg kartnud, tuli see ikkagi šokina.“
Töökollektiiv astub direktori selja taha
5. mail võttis direktor oma töötajad kokku ja tegi teatavaks, et on saanud korralduse kirjutada lahkumisavaldus. Kuigi viimane pool aastat oli kõiki pinges hoidnud, tuli selline vallavalitsuse surve ka töötajatele ootamatult.
Jätkab töökeskkonnavolinik Anu Kaeval: „See, mis toimus, oli väljakannatamatu. Meid kui töötajaid oli täiesti kõrvale jäetud, meiega ei ole tahetud asju arutada ei hoolekogus ega vallas. See tähendab, et oleme valla jaoks inimesed, kes peavad vait olema ja mitte sekkuma. See ei rahuldanud meid.“
Töökeskkonnavolinik koostas pöördumise teksti ja kooskõlastas selle töötajatega. Kirjas avaldati oma seisukoht ja sooviti vallajuhtidega kohtuda. Allkirja pöördumisele andis 36 töötajast 34 – kaks jäid erapooletuks.
Vallavanem vastas töökeskkonnavolinikule 10. mail. Anu Kaevali sõnul polnud võimalik sealt välja lugeda, kas kohtumine tuleb või mitte. Tegelikult ei olnud sealt võimalik ka muud olulist välja lugeda.
Kaeval kui töökeskkonnavolinik võttis ennast kokku, helistas vallavanemale ja ütles, et vaatamata kõigele töötajad siiski soovivad kohtuda ja rääkida. Vallavanem lubas, et palub Lippusel kohtumise aeg kindlaks määrata.
Kristiine Vahtramäe: „Minu uus kohtumine vallamajas oli 11. mail. Muu hulgas andis vallavanem teada, et kohtus hoolekogu esinaise Tuuli Kaasikuga, et vastata tema küsimusele, mida võetakse ette Alu kooli direktoriga. Vestluse sisusse ta lähemalt ei laskunud.
Selgitasin, et süüdistused on ebaõiglased, kuid tunnen, et minu vaimne tervis ei pea sellisele olukorrale vastu. Ütlesin vallavanemale, et töötan kuni augusti lõpuni ja lahkun siis omal soovil. Lahkumisavaldust nõudis ta minult kahe nädala jooksul. 12. mail andsin vallavanemale teada, et minu otsus sõltub 26. mai kohtumisest töötajatega. Sain vastuseks, et avalduse kirjutamine on minu vaba valik.“
Hiljaks jäänud kohtumine vallajuhtidega
26. mai kohtumist vahendab Anu Kaeval: „Ega me väga palju uut ei kuulnud. Ikka samad asjad ja etteheited direktorile. Kuigi Terras kinnitas, et kõik dokumendid vaadatakse veel kord läbi ja kui peaks vaja olema, siis tehakse teenistuslik järelevalve, ei jäänud keegi uskuma, et midagi muutub.
Me saime küsida ja rääkida, aga ma ei saa ütelda, et sellest midagi kasu oleks olnud.
Kahetsusväärselt oli see kohtumine töökollektiiviga hiljaks jäänud. Meid oleks tulnud kaasata juba jaanuaris, kui hoolekogu oma etteheidetega välja tuli. Valla poolt oleks korrektne ja viisakas olnud vähemalt minu kui töökeskkonnavolinikuga ühendust võtta ja küsida, mis teil seal toimub. Meie läbielamised vallaametnikke ilmselt ei huvitanud. Vallavanemaga koos olnud haridusosakonna juhataja Ruth Lippus jagas laiali uue rahulolu-uuringu küsimustiku lehed.“
Niisiis korraldas valla haridusosakonna juht veel ühe rahulolu uuringu. Tuleb järeldada, et vallaametnikud kahtlesid Alu kooli töötajate siiruses – varem maja sees korraldatud küsitlus ei tundunud neile tõepärasena, oli liialt direktorit toetav. Nüüd tehti vallaametniku range pilgu all uus katse. Tulemus oli aga põhimõtteliselt sama – 75-80% vastanutest oli rahul kooli töökorraldusega ja toetas juhtkonda; kaks töötajat olid kõiges juhtkonna suhtes negatiivse hoiakuga.
Küsimustikus tuli avatud vastusena kirjutada kolm Alu kooli kõige suuremat probleemi. Valdav enamus vastustest olid juhtkonda toetavad. Toome siin ära vaid kolm kõige iseloomulikumat:
– Laske meil rahulikult töötada. Viimane poolaasta on pehmelt öeldes olnud ebameeldiv seoses direktori tagandamissooviga hoolekogu poolt.
– Kristiine on väga hea ja rahulik direktor. Teeb oma tööd südamega ja hoolib töötajatest. Oskab (ja suhtleb ka) väga meeldivalt. Minu hinnangul on tema lahkumine koolile suur kaotus. Ma ei saa aru, kuidas oleme jõudnud olukorda, kus umbes kolm töötajat on oma tahte läbi surunud ja ülejäänud kollektiiv peab tagajärgedega elama. Kõigepealt viidi pseudoprobleemid hoolekokku ja sealt edasi läks lumepall veerema.
– Probleem on kahepalgelised inimesed, neid on meil minu arvates kolm, kes tõmbavad jõuliselt niite ning jagavad siseinfot hoolekoguga, kes ei vaevu ära kuulama ka teist poolt ehk siis direktorit ja õpetajaid.
Siinkohal oli vallajuhtidel veel võimalus hoog maha võtta ja endalt küsida, mis eesmärgil nad seda kõike (ka usaldust enda vastu) lõhuvad. Aga küsimust ei tulnud.
Keegi ei tule appi
Mõistes, et kokkusaamisel vallaametnikega ei saanud töötajad rahuldavaid selgitusi, tegid kooli töötajad järgmisel päeval veel viimase katse. Töökeskkonnavolinik helistas Tööinspektsiooni eesmärgiga kaasata neutraalne pool tekkinud olukorraga tutvuma. Vaatamata töökeskkonnavoliniku kolmele pöördumisele, jäi abi ikkagi saamata.
Mõni nädal hiljem vabandab Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Dajaana-Jessica Vaher: „Töökeskkonnavoliniku pöördumisele reageerimata jätmine ei olnud kindlasti tahtlik. Tegemist oli kahetsusväärsete asjaolude kokkulangemisega ja inimliku eksimusega, mille tõttu ei jõudnud lubatud tagasiside pöördujani. Vabandame, et jäi mulje, et tema muret ei võetud tõsiselt või et Tööinspektsioon ei soovinud olukorraga tegelda…“
Vabandamisest pole enam abi. Kristiine Vahtramäe andis alla ja kirjutas 5. juunil lahkumisavalduse, märkides põhjuseks tervise. Vallavanem oli talle kaks päeva varem öelnud, et kirjutagu avaldus millal tahab, aga juuni lõpuks peab ta majast kadunud olema. Kristiina lõpetab õppeaasta, teeb kaasa hüvastijätuõhtu. Seekord saadab Alu kool ära korraga viis inimest, kolm teenekat läheb pensionile ja siis veel direktor ja juhi abi. Loomulikult ei ole vallast ühtegi saatjat ega tänajat…
Järgmisel päeval jääb Kristiine haiguslehele. Ta on sellest kõigest lõputult tüdinenud ja väsinud. Ta ohkab ja võtab selle poolaasta kokku:
„See kõik on olnud nii absurdne. Sa mõistad, et sind süüdistatakse, aga ei saa aru, mida sa valesti teinud oled. Kõik on nii salapärased, sa tajud, et räägitakse sinust endast, aga sind sellesse tagarääkimisse ei kaasata…
Kommentaarid:
Kerstin Laasma,
Rapla valla kohaturunduse ja
kommunikatsiooni peaspetsialist:
„Viidatud teemat on avalikkuses juba käsitletud ja Rapla vallavanem on selle kohta Raplamaa Sõnumites selgitusi andnud. Rapla vald ei kommenteeri töötajate töösuhte lõpetamise asjaolusid ega personaliotsuste üksikasju, kuna tegemist on tööandja ja töötaja vahelise töösuhtega ning seda puudutavad isikuandmete kaitse nõuded.
Ruth Lippus,
Rapla valla endine
haridusosakonna juhataja:
„Töölepingu algataja ja lõpetaja on vallavanem, seetõttu puudub mul info selle menetlemise kohta /…/ Minu teada lahkus Kristiine (Vahtramäe) ametist omal soovil. Ma ei ole Kristiinega vestelnud enne ega pärast tema lahkumisavalduse esitamist ning mul puudub selle kohta täiendav info.
Rain Terras,
Rapla vallavanem:
„Mina vallavanemana kohtusin eelmise koolijuhiga mitmel korral ning mina talle hoiatusi ei teinud. Soovin Kristiine Vahtramäele siiralt jõudu ja edu edaspidiseks. Mul ei ole põhjust kahelda, et ta tegi oma tööd pühendumusega. Koolijuhi vahetusega seotud otsused tehti kehtiva õiguse ja tööandja kohustuste alusel. Spekulatsioonidele selle üle, kes protsessi algatas või millised olid selle käigus peetud arutelud, vald hinnanguid ei anna.“
Kristiine Vahtramäe,
Alu kooli endine direktor:
„Võin kinnitada, et vallavanem ei ole mulle tõesti ametlikult ega suuliselt esitanud süüdistusi, lihtsalt otsustas, et mina pean lahkuma… Miks, ma ei tea.”
