Mariliis Vest
Peaaegu kuu aega kestnud arutelud Järlepa piirkonna koolilapsi teenindava K31 bussiliini tuleviku üle on jõudnud esialgse lahenduseni. Bussiliin jätkab sõitmist, kuid senisest erinevaks muutub selle rahastamise korraldus.
Vahetult enne möödunud õppeaasta algust pöördus Kohila vald Rapla valla poole sooviga kaasata K31 liini rahastamisse ka Rapla, kes oma nõusoleku tähtajalise kokkuleppega andis. Liin puudutab eelkõige neid Järlepa-Mahtra piirkonna külade peresid, kes elavad küll Rapla vallas, kuid kelle lapsed õpivad Kohila valla koolides ja kes on seni kasutanud seda liini kooli jõudmiseks. Nii kulus 2025/2026. õppeaastal Rapla vallal K31 bussiliini rahastamiseks 29 451,10 eurot.
Juuli algul teatas Rapla vallavalitsus, et kuna tegemist oli üheaastase kokkuleppega, kaaluvad nad uuel õppeaastal Kohila valla sisebussiliini kaasrahastamise lõpetamist. Otsust toona veel ei tehtud, kuid juulikuu istungil protokolliti otsus liini rahastamise lõpetamise kohta. Augusti alguses kohtusid kahe valla vallavanemad ning andsid 5. augusti pressiteatega teada, et on jõutud kokkuleppele bussiliini jätkamisega. Rapla vald hüvitab edaspidi laste sõidukulud Rapla vallas kehtiva sõidusoodustuse andmise ja sõidukulu hüvitamise korra alusel.
„Mul on hea meel, et kohtumine toimus konstruktiivses õhkkonnas ning mõlemad omavalitsused soovisid koostöös leida algavaks õppeaastaks toimiv lahendus. Vaatasime ühiselt üle nii K29 kui ka K31 liinide senise rahastamise kujunemise ning leidsime ühise lähtekoha, millelt edasi liikuda. Meie jaoks on oluline, et peredel oleks enne õppeaasta algust selgus. Sama oluline on aga see, et sügisel algavad läbirääkimised valdadeülese piirkonna hariduskorralduse üle viiksid kokkuleppeni, mis annab Järlepa piirkonna inimestele kindlustunde aastateks,“ ütles Rapla vallavanem Rain Terras.
Kohila vallavanem Margus Miller kommenteeris: “Kohila on olnud Järlepa piirkonna inimestele loomulik tõmbekeskus nii hariduse omandamise võimaluse, teenuste kui ka igapäevase liikumise mõttes. Seetõttu on oluline, et kohaliku omavalitsuse otsused lähtuksid piirkonna perede tegelikest vajadustest.
Hästi toimiv ja loogiline tõmbekeskusepõhine haridusvõrk võiks olla omavalitsuste ühine vastutus ning halduspiirid ei tohiks saada takistuseks lastele parimate lahenduste leidmisel. Esmajoones on oluline, et eeloleval õppeaastal bussiliin K31 jätkab. Sügisel algavate läbirääkimiste käigus loodame kujundada Rapla vallaga ühiselt pikaajalised ja selged kokkulepped kogu piirkonna hariduskorralduseks.”
Vallad leppisid kokku, et septembris alustatakse poliitilise tasandi läbirääkimisi kahe omavalitsuse pikemaajalise haridus- ja koolivõrgualase koostöö üle.
Rapla valla kohaturunduse spetsialist Kerstin Laasma kinnitas, et bussiliin jätkab senisel kujul, kuid muutub vallapoolne rahastamise põhimõte. “Senise ajutiselt aasta aega kehtinud fikseeritud liini kaasrahastamise asemel tasub Rapla vald edaspidi oma valla õpilaste tegelike sõitude eest kehtiva sõidusoodustuse korra alusel.”
Laasma lisas, et praegu ollakse liikumas kokkuleppe suunas, kus õpilane saab teise Raplamaa omavalitsuse kooli jõudmiseks kasutada isikustatud sõidukaarti või võimalusel õpilaspiletit ning Rapla vald tasub sõidukulu otse teenuse osutajale. “Nii ei pea lapsevanem ise piletite eest maksma ega hiljem hüvitist taotlema. Paralleelselt teeme selleks vajalikud muudatused ka valla sõidusoodustuse korras.
Pikemaajaline lahendus liini ja kahe valla koostöö kohta lepitakse kokku sügisel.”
Külad tunnevad, et neist “sõideti üle”
Järlepa, Jaluse ja Sadala külavanema Külliki Malkeni sõnul ei toonud valdade kohtumine lastevanemate jaoks sisulist muutust, sest juba enne vallajuhtide läbirääkimisi suheldi Kohila vallaga ja saadi kinnitus, et buss jätkab sõitmist. Teati ka seda, et lapsevanemal on võimalik taotleda kuukaardi maksumuse hüvitamist.
“Seetõttu on natuke kummaline lugeda pressiteateid, millest võib jääda mulje, nagu oleks nüüd valdade kohtumisel sündinud lahendus. Tegelikult tegid suure osa tööst ära lapsevanemad ja kogukonna aktiivsed inimesed – otsisime ise võimalusi, suhtlesime Kohila vallaga, kaasasime ajakirjanduse, uurisime õiguslikke võimalusi ning püüdsime saada vastuseid nii ministeeriumilt kui ka õiguskantslerilt. Seda kõike oma suvepuhkuse, pere ja põhitöö arvelt,” selgitas Malken.
Külavanem tõstatab kaasamise küsimuse, öeldes, et kuigi vallad räägivad kaasamisest, ei ole seda tänaseni piirkonnas toimunud, vaid pigem tuli Rapla vald nende ette otsustega, mitte aruteluga.
“Meile teatati sisuliselt, et senist bussiliini enam ei rahastata ja lapsed võiksid minna Rapla valla koolidesse, kuid toimivaid alternatiive ei pakutud. Meie vajadusi ei ole sisuliselt küsitud ega kuulatud, kuid samal ajal näivad vallaametnikud teadvat meist paremini, milline kool ja elukorraldus meie peredele sobib.”
Endiselt on Malkeni sõnul õhus küsimus, miks ei töötatud pikaajalist koostöömudelit välja selle aasta jooksul, vaid hakati lahendust otsima augustis, kui lapsevanemad protsessi käivitasid. Täpseid juhiseid, kuidas uus arveldamine toimuma hakkab, ei ole külavanema sõnul veel saadud.
Bussivaidlus on naise sõnul tõstatanud hoopis laiema küsimuse: kuidas Rapla vald oma äärealade inimeste vajadusi näeb ja nendega arvestab ning kelle jaoks kohalik omavalitsus olemas on, kui mitte oma inimeste jaoks. “Kas inimesed tulevad Rapla valda elama sellepärast, et Raplast võiks saada korvpallipealinn, või sellepärast, et siin on hea elada, lapsed saavad kooli, ühistransport toimib ning haridus, kultuur ja muud igapäevased teenused on kättesaadavad?”
Kõige olulisem on, et buss tuleb. Selleni jõuti Malkeni sõnul koostöös Kohila vallaga. “Kohalikku omavalitsust näitab lõpuks mitte ainult see, milliste otsusteni jõutakse, vaid ka see, kuidas nende otsusteni jõutakse ja kuidas oma inimesi sellel teel koheldakse. Kogu selle protsessi järel pean ausalt ütlema, et usaldus Rapla vallajuhtide vastu on saanud väga tugeva löögi.
Ilusaid sõnu kaasamisest, koostööst ja inimeste vajadustega arvestamisest oleme kuulnud palju, kuid meie kogemus selle suve jooksul on olnud hoopis teistsugune. Meile on jäänud tunne, et meist taheti lihtsalt üle sõita ning kui me ise poleks vastu hakanud ja lahendust otsima asunud, olekski nii läinud,” rääkis Malken.
Ministeerium: lahendus eeldab koostööd
Järlepa piirkonna külad pöördusid murega ka haridus- ja teadusministeeriumi poole. Vastuskirjas toodi välja, et kohalikul omavalitsusel ei ole seadusest tulenevat automaatset kohustust korraldada koolitransporti teise kohaliku omavalitsuse territooriumil. Ministeeriumi hinnangul eeldavad selliste küsimuste lahendused koostööd nii hariduse kui ka transpordikorralduse eest vastutavate osapoolte vahel.
“Loodame, et Rapla vald ja Kohila vald leiavad koostöös lahenduse, mis võimaldab lastel jätkata õpinguid senises koolis ning tagab peredele võimalikult sujuva korralduse,” seisab vastuskirjas.
