Lipa kandi kogukond
Rapla vallavolikogu otsustas 27. augustil võtta päevakorrast maha eelnõu, millega sooviti lõpetada endise Raikküla ministeeriumikooli ehk Lipa vabaajakeskuse hoone kasutamine. Otsuse taga oli põhimõtteline probleem: volikogul ei olnud piisavalt infot, et sellise kaaluga otsust teha.
Lahendamata on nii Lustilapse lasteaiarühma tulevane tegevuskoht kui ka Lipa kandi kultuuri- ja kogukonnategevuse korraldus. Meie hinnangul on just see kogu loo keskne küsimus: miks sooviti kõigepealt otsustada olemasoleva hoone kasutamise lõpetamine, kui selle asemele kavandatavad lahendused ei ole veel olemas ega isegi piisavalt selged?
Volikogu otsus päevakorrapunkt maha võtta näitas, et küsimused, mida lapsevanemad ja kogukond enne istungit tõstatasid, olid põhjendatud. Volikogu liikmetel puudus piisav informatsioon muu hulgas Lustilapse rühma uue tegevuskoha, selle rajamise maksumuse, ehituse ja hanke ning Lipa kandi tulevase kultuurikorralduse kohta.
Lasteaiarühma tulevik on endiselt teadmata
Lustilapse rühma puhul on vallavanem kirjalikult lapsevanemate esindajale kinnitanud, et lapsed saavad praeguses asukohas jätkata kuni 31. augustini 2027 või kuni uue pinna valmimiseni. Samal ajal ei ole aga selgust, kuhu tegevus ümber viiakse ning millal ja millistel tingimustel uus tegevuskoht peaks valmima.
Praegu puudub valitud ehitaja, sõlmitud ehitusleping ning väljakuulutatud ehitushange. Seetõttu tekib küsimus: kuidas saab otsustada olemasolevast tegevuskohast loobumise üle enne, kui uus lahendus on reaalselt olemas, selle maksumus teada ja teostatavus tõendatud?
Lapsevanemad on algusest peale selgitanud, et nad ei ole esitanud pretensioone tänaste ruumide kohta ning on valmis koostööks, et vajalikud remonttööd elektripaigaldistega saaks tehtud. Samuti andsid lapsevanemad sisendi uue rühma rajamiseks, kuid on selge, et uue ja nõuetele vastava rühma rajamine on väga kallis. Seda tõestab ka esimese ehitushanke tulemus, kui ehituse maksumus ületas 300 000 eurot. Siit tekib küsimus, miks ei ole võrreldud olemasoleva rühma kaasajastamise maksumust uue rühma rajamise kogukuluga.
Ka Rapla valla arengukavas on seni räägitud rühma kaasajastamisest, mitte selle Lipalt äraviimisest.
Lisaks on kogukond omal algatusel lasknud analüüsida Lipa hoone kaevu vett ning 18. augusti analüüsi järgi vastab kaevuvesi joogivee nõuetele.
Samuti on kontrollitud väidet, nagu välistaks ahjuküte hoone kasutamise lasteaiarühmana. Kehtiv „Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete“ määrus lubab vähem kui nelja rühmaga ja muinsuskaitsealuses tegevuskohas tahkekütusel töötavat küttekollet, kui tehtud on riskianalüüs ja täidetud on määruses sätestatud ohutusnõuded. Seega ei saa ahjukütte olemasolu käsitleda automaatse põhjusena, miks Lustilapse rühm ei võiks praeguses tegevuskohas jätkata.
Küsimus pole ainult lasteaiarühmas
Lipa hoone tulevikku ei saa vaadata ainult umbes saja ruutmeetri osas, mida kasutab lasteaiarühm. Endine Raikküla ministeeriumikooli hoone on Lipa kandi ainus kogukonnakeskus ning sellel on piirkonna jaoks palju laiem tähendus.
Samas kavandab Rapla vald uut nelja kandi kultuurimudelit, mille lõplik lahendus ei ole veel valmis. Seetõttu tekib teine põhimõtteline küsimus: miks otsustada Lipa keskuse kasutamise lõpetamine enne, kui on otsustatud, kuidas hakkab tulevikus toimima selle piirkonna kultuuri- ja kogukonnategevus?
Praegune eelnõu pööras tavapärase planeerimisloogika sisuliselt tagurpidi: kõigepealt oleks otsustatud olemasoleva keskuse kasutamise lõpetamine ning alles pärast seda hakatud otsima vastuseid küsimustele, kus hakkavad toimuma tänased tegevused ja milline saab olema piirkonna tulevikumudel.
82 000 eurot kogukonna enda panust
Lipa kandi inimesed ei ole oodanud, et omavalitsus võtaks vastutuse kogu piirkonna arengu eest, vaid on ise aktiivselt otsinud ja leidnud võimalusi investeeringuteks projektitoetuste, sponsorite ja kogukonna enda toel.
Viimase kaheksa aasta jooksul on kohalike seltside eestvedamisel investeeritud Lipa hoonesse ja selle ümbrusse üle 82 000 euro. Rajatud ja arendatud on mängu- ja liikumisvõimalusi ning muud kogukonna ja laste kasutuses olevat taristut.
See ei ole üksnes rahaline panus. Selle taga on suur hulk vabatahtlikku tööd ja kohalike inimeste soov hoida oma piirkonda elujõulisena.
Seetõttu on keeruline mõista olukorda, kus ühelt poolt räägitakse väikeste piirkondade ja kogukondade tugevdamisest, kuid teisalt soovitakse loobuda kogu kandi ainsast keskusest, ilma et oleks esitatud analüüsi selle otsuse pikaajaliste mõjude kohta.
Kus on tegelik kokkuhoid?
Eelnõu üks keskseid põhjendusi on olnud hoone ülalpidamise kulu ja investeerimisvajadus. Kuid kogukonna hinnangul ei ole volikogule esitatud terviklikku võrdlust, mille põhjal saaks järeldada, et hoone kasutamise lõpetamine annab vallale tegelikult pikaajalise kokkuhoiu.
Kui Lustilapse rühmale tuleb rajada uus tegevuskoht, kaasnevad sellega ehitus- ja laenukulud. Kui kultuuri- ja kogukonnategevus paigutatakse mitmesse tegevuskohta, kaasnevad kulud ka sellega. Ning kui Lipa hoone jääb pärast kasutamise lõpetamist vallale tühjana alles, ei kao automaatselt ka selle hoonega seotud kulud.
Seetõttu oleks enne otsust vaja vastata küsimusele: kui palju vald tervikuna tegelikult säästab?
Sellele küsimusele ei ole seni meie hinnangul selget vastust antud. Kantidesse laiali jagatav kultuurimudel on kindlasti oluline samm kultuuri kättesaadavuse ja kandi identiteedi toetamise seisukohalt, kuid oluliselt ressursimahukam ning peaks võrdselt kohtlema iga kanti, mis sellesse mudelisse kuulub.
Lisaks tuleb arvestada Rapla valla madala sündimusega. Seetõttu peab uute lasteaiarühmade ja teiste haridusasutuste rajamiseks laenukohustuste võtmine põhinema põhjalikul vajaduse ja pikaajalise jätkusuutlikkuse analüüsil, et vältida olukorda, kus rajatud taristu jääb laste arvu vähenemise tõttu tulevikus alakasutatuks, kuid selle ehitamiseks võetud laenukohustusi tuleb vallal jätkuvalt kanda.
Kaasamine või juba tehtud otsusest teavitamine?
Kogukond on teinud endapoolse ettepaneku Lipa kandi kogukonnamaja loomiseks. Vallale on esitatud konkreetne partnerlusmudel, mille järgi võiks Lipa hoone jätkata lasteaiarühma ja kogukonnakeskuse ühise tegevuskohana ning kogukond võtaks senisest suurema vastutuse hoone sisulise kasutamise ja tegevuste korraldamise eest.
Oleme valmis seda mudelit koos vallaga täiendama ja arendama. Probleem on selles, et partnerlusmudelit ei ole meie hinnangul sisuliselt võrreldud hoone sulgemise või teiste võimalike lahendustega. Selle asemel valmistati ette eelnõu hoone kasutamise lõpetamiseks.
Kogukonnas on tekitanud küsimusi ka otsustusprotsess. 11. augusti õhtul toimus Lipa kandi kogukonna ja valla esindajate kohtumine, kus kogukond läks enda teada jätkama kevadel alanud arutelu selle üle, kuidas võiks tegevus Lipa hoones tulevikus jätkuda.
Hiljem selgus dokumendiregistrist, et samal kuupäeval oli registreeritud eelnõu nr 1-4/2026/101 „Endise Raikküla ministeeriumikooli hoone kasutamise lõpetamine“.
Selline ajastus tekitab paratamatult küsimuse, kas kogukonda kaasati lahenduse leidmisse või teavitati protsessist, mille suund oli tegelikult juba paika pandud?
Enne uut otsust vajame vastuseid
27. augusti volikogu otsus eelnõu päevakorrast maha võtta ei lahendanud Lipa kandi kogukonna jaoks küsimust. Küll aga andis see võimaluse teha nüüd seda, mida kogukond ja lapsevanemad on algusest peale palunud: enne otsustamist koguda kokku vajalik informatsioon ja võrrelda tegelikke alternatiive.
Enne eelnõu uuesti volikogu ette toomist tuleks meie hinnangul vastata vähemalt järgmistele küsimustele:
– kuhu ja millal rajatakse Lustilapse rühma uus tegevuskoht ning kui palju see tervikuna maksab;
– kui palju maksaks olemasoleva lasteaiarühma nõuetekohane kaasajastamine Lipal;
– milline on Lipa kandi roll ja tegevuskoht loodavas nelja kandi kultuurimudelis;
– kui suur on hoone sulgemisest saadav tegelik rahaline kokkuhoid, kui arvestada ka uute lahenduste kulusid;
– mis saab Lipa hoonest pärast kasutamise lõpetamist ja kui palju maksab vallale tühjaks jääva hoone säilitamine;
– milline on otsuse mõju noortele peredele, avalike teenuste kättesaadavusele, kogukonna sidususele ja vabatahtlikule tegevusele;
– miks ei ole kogukonna esitatud partnerlusmudelit võrreldud teiste võimalike lahendustega;
– kuidas tagatakse Lipa kandi võrdne kohtlemine olukorras, kus teiste kantide kogukonna- ja kultuurikeskused säilivad.
Meie eesmärk on, et enne ühe piirkonna lasteaia- ja kogukonnategevuse senise keskuse sulgemist oleks olemas läbimõeldud, majanduslikult põhjendatud ja inimestele arusaadav plaan, mis tuleb asemele.
Kogukond ja Lustilapse rühma lapsevanemad on endiselt valmis vallaga koostööd tegema. Kuid koostöö eeldab, et alternatiive päriselt kaalutakse ja olulised otsused tehakse pärast analüüsi, mitte enne seda.
27. augustil otsustas volikogu eelnõu arutamisest loobuda, sest otsuse tegemiseks ei olnud piisavalt informatsiooni. Nüüd on küsimus selles, kas seda aega kasutatakse puuduva info kogumiseks ja päriselt parima lahenduse leidmiseks või jõuab mõne aja pärast volikogu lauale sisuliselt sama otsus.
Lipa kandi kogukond loodab, et ka tulevikus on väikesel kogukonnal Rapla vallas oma kindel koht – koht, kus lapsed saavad käia kogukonna lasteaias, inimesed kokku tulla ning kogukond saab ise aktiivselt oma kodukoha arengusse panustada.
