Sisuturundus
Tähelepanu! Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Vajadusel tutvu teenuse tingimustega ning küsimuste korral konsulteeri asjatundjaga.
Kodu remontimisel on üks lihtne lõks: tööde nimekiri kasvab tavaliselt kiiremini kui eelarve. Alguses on plaan teha uus vannituba või värvida maja fassaad, siis selgub, et torud vajavad vahetamist, aknad tihendamist ja esikus võiks samuti midagi ette võtta.
Remondiga seotud kulud ei ole ka päris staatilised. Statistikaameti andmetel tõusid ehitushinnad 2026. aasta teises kvartalis aastaga 3,1%. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnad kasvasid samuti 3,1%, ehitusmaterjalide hinnad aga 3,7%.
Seetõttu tasub enne tööde alustamist vaadata korraga nii remonti ennast kui ka seda, kuidas kogu ettevõtmine pere-eelarvesse sobib.
Igal piirkonnal on oma remondiplaan
Korteri korrastamine Tallinna või Tartu kesklinnas võib tähendada hoopis teistsuguseid töid kui vana maja remont väiksemas alevikus. Linnakorteris võib põhirõhk olla vannitoal, köögil või siseviimistlusel. Maapiirkonna majas võivad eelarvesse tulla hoopis katus, küttesüsteem, fassaad või aknad.
Ka tööde hinnad võivad piirkonniti erineda. Suuremas linnas on lihtsam leida spetsialisti mitme pakkumise hulgast, aga väiksemas kohas võib sobiva tegija leidmine võtta rohkem aega ja tähendada pikemat sõitu või suuremaid transpordikulusid.
Enne remondi alustamist võiks seega küsida mitte ainult „kui palju see töö maksab?“, vaid ka „mida on selle töö tegemiseks veel vaja?“.
Kui säästudest ei piisa
Mõne remondi saab rahulikult paari aasta peale jagada. Teise puhul ei ole see eriti võimalik. Kui katus laseb läbi või küttesüsteem vajab väljavahetamist, tuleb otsus teha enne, kui kogu vajalik summa on säästudena koos.
Sellises olukorras võib ühe võimalusena vaadata, kuidas remondi rahastamine toimib. Enne otsustamist tasub arvutada, kui palju on vaja tegelikult juurde, milline oleks igakuine kohustus ja kuidas see sobiks ülejäänud pere-eelarvega.
Samuti võiks võrrelda kahte varianti: kas teha kõik korraga või jagada remont etappideks. Näiteks võib 20 000-eurone suurem remont tähendada hoopis väiksemat rahalist koormust, kui kõige kiireloomulisemad 8000 euro eest teha praegu ja ülejäänu järgmisel aastal.
Millal vaadata üle olemasolevad laenud?
Remondi planeerimisel vaadatakse tihti ainult uut kulu. Kui perel on aga juba varasemaid kohustusi, võiks ka need korraks uuesti ette võtta.
Sissetulek, elukoht ja igapäevased kulud võivad aastatega muutuda. Laen, mis sobis pere olukorraga viis aastat tagasi, ei pruugi olla tänases eelarves kõige paremini sobiv lahendus.
Laenutingimuste ülevaatamine ei tähenda tingimata lepingu muutmist või uue kohustuse võtmist. Esmalt saab lihtsalt vaadata, milline on allesjäänud summa, intress, kuumakse ja periood ning kuidas need praeguse rahalise olukorraga kokku lähevad.
Eriti kasulik on seda teha enne suuremat remonti, sest siis on teada, kui palju olemasolevad kohustused juba igakuisest eelarvest ära võtavad.
Arvesta eelarvesse ka üllatused
Remondi kõige ebamugavamad kulud tulevad sageli siis, kui vana konstruktsioon lahti võtta.
Seina tagant võib leida niiskuskahjustuse, põranda alt ebatasase aluspinna või vana elektrisüsteemi, mida ei ole mõistlik uue viimistluse alla jätta. Seetõttu võiks remondieelarves olla eraldi puhver ootamatute tööde jaoks.
Näiteks kui kogu plaanitud remont maksab 12 000 eurot, ei pruugi olla hea mõte arvestada, et kasutada saab täpselt 12 000 eurot. Mõistlik varu annab võimaluse ühe ebameeldiva üllatuse korral mitte kogu projekti pausile panna.
Remont võiks parandada kodu, mitte rikkuda eelarvet
Kodu korrastamise eesmärk on muuta elamine paremaks, mugavamaks ja turvalisemaks. Selle nimel ei ole vaja kõike ühe suvega ära teha.
Enne suurema töö alustamist tasub panna paika tegelik eelarve, lisada sinna mõistlik puhver ja vaadata üle ka olemasolevad kohustused. Kui rahastust on vaja, saab seejärel võrrelda erinevaid võimalusi ja hinnata, milline lahendus sobib kõige paremini just konkreetse pere rahalise olukorraga.
Nii jääb remondist alles see, mida alguses sooviti – korrastatud kodu –, mitte mitu aastat kestev mure selle pärast, kuidas kõik kulud ära maksta.
