Lisann Luhtoja
Rapla linna igasse kortermajja saaks Rapla valla elanikkonnakaitse eksperdi Villu Pihlakase hinnangul luua varjumisvõimaluse, kuid seni on elanikud selle ettevalmistamise vastu vähe huvi tundnud.
Pihlakas hindas Rapla kortermajade kriisivalmidust „pigem kehvapoolseks“. Tema hinnangul raskendavad valmistumist toetuste taotlemise keerukus, aktiivse eestvedaja puudumine ja elanike vähene osavõtt.
Pihlakas töötab Rapla valla elanikkonnakaitse eksperdina alates 1. aprillist. Tema sõnul pole korteriühistud selle aja jooksul keldrite varjumiseks ettevalmistamise kohta nõu küsinud, kuigi ta on pakkunud ühistutele abi lahenduste läbimõtlemisel. „Esimese asjana võiks oma keldrid üle vaadata, ühiskasutatavad pinnad ära koristada ja juba sellest on palju abi,“ ütles Pihlakas.
Raplas Ehitaja tn 3 asuva korteriühistu juhatuse liige Heidi Lill rääkis, et nende 24 korteriga majas pole varjumist üldkoosolekul arutatud ega keldrit selleks ette valmistatud. Varjumisvõimaluse kohta on temalt eraldi küsinud paar majaelanikku.
Lill on tutvunud ka korteriühistutele pakutavate kriisivalmiduse toetusvõimalustega ja osalenud päästeameti infotunnis. Tema sõnul nõuab toetuse taotlemine aga ühistult aktiivset eestvedajat, sest sellega kaasnevad muu hulgas koolitused, kriisiplaani koostamine ja aruandlus.
Sügisel plaanib ühistu keldri suuremast kolast puhastada, kuid Lille sõnul pole see teadlik ettevalmistus varjumiseks. Tema hinnangul tundub võimalik ohuolukord inimestele praegu veel kauge. „Ikka ja jälle näeme, et tegelikult me olemegi suhteliselt käpuli, kui midagi juhtub,“ sõnas ta.
Keldrite korrastamise vajadusest rääkis ka kaitseminister Martin Herem 17. septembril Tartu Ülikooli avalikul loengul „Kuidas valmistuda sõjaks?“. Ukraina sõja kogemusele tuginedes peab ta paneelmajade keldreid headeks varjumiskohtadeks. Heremi sõnul võiksid elanikud juba praegu läbi mõelda, kui kiiresti suudavad nad keldri kolast tühjendada ning sinna istumis- või lamamiskoha, valgustuse, teabe saamise võimaluse ja tualeti rajada.
Heremi hinnangul annab kindlustunnet juba teadmine, kas inimesed suudavad oma keldrid vajaduse korral 24 või 72 tunniga varjumiseks valmis seada. „Me räägime, et on oht, aga me ei räägi edasi lahendustest,“ ütles ta.
Päästeameti Lääne päästekeskuse Rapla-Järvamaa piirkonnajuht Tanel Vahter nimetas samuti keldrite puhastamist üheks esimeseks ja lihtsamaks sammuks. Tema sõnul peab varjumiseks kasutataval keldril olema kaks sisse- ja väljapääsuvõimalust, millest üks võib olla keldriaken.
Vahter ütles, et lisaks tuleb mõelda keldriakende kaitsmisele plahvatuse lööklaine ja lendava prahi eest ning tagada ruumis puhas ja ventileeritud õhk. „ABC on, et majaelanikud saavad kokku, teevad mingi plaani ruumide korrastamiseks ja siis step by step [samm-sammult] vaadatakse, mida veel saab teha,“ rääkis Vahter.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu 2025. aasta turvalisuse küsitlus näitas, et kortermajade elanike ühine kriisideks valmistumine on seni olnud vähene. Keldrisse pääseks ohu korral varjuma 62 protsenti kortermajades elanud vastajatest, kuid koos naabritega oli kriisideks valmistunud kolm protsenti.
Meie maja kelder on korrastatud. Mitte mingil juhul ei varju ma Mahlamäe maja keldrisse. Majad kukuvad kokku, kes meid päästma tulevad ja millal? Praegune häiresignaal on pea olematu. Ma ei kuule öösel telefoni. Isegi nõukaajal pandi tsiviilkaitse õppusel selline häire üle Rapla, et surnud keerasid ka ennast ümber. Riigipiir tuleb nii kaitsta, et kärbes ka üle ei saaks!