Õiguse ja vastutuse puudumisest Kehtna vallas

Katrin Anto, Kehtna valla volikogu revisjonikomisjoni esimees

Ilmselt ei tulnud enamusele Eesti omavalitsustele 1. juulil 2026 jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muudatused üllatusena. Tegemist oli mahuka KOKSi reformiga, mille ettevalmistamine ja menetlemine kestis pikalt. Omavalitsustel oli seega aega hinnata, milliseid kohalikke õigusakte tuleb uue seadusega kooskõlla viia.

Reformi enda eesmärk oli aga tugevdada kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust, muuta nende toimimine paindlikumaks, suurendada elanike võimalusi kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida ning lahendada seniseid õiguslikke lünki ja vastuolusid.
Selliste muudatuste puhul on loomulik, et vallad ja linnad vaatavad üle ka oma põhimäärused ning teised kohalikud õigusaktid. Seda enam, et valla põhimäärus ei ole lihtsalt üks määrus paljude seas: tegemist on kohaliku omavalitsuse ühe olulisema dokumendiga, mis reguleerib selgelt valla juhtimise, volikogu ja vallavalitsuse töö ning õigusaktide menetlemise põhireeglid.
Seetõttu võiks eeldada, et sellise tähtsa dokumendi muutmine toimub eriti hoolikalt, läbimõeldult ja selle sama määrusega kehtestatud menetlusreegleid järgides.

Kehtna vallas läks paraku teisiti

Tutvudes Kehtna volikogu 24. septembri istungi eelnõudega, tekkis redaktsiooniline küsimus. Teenetemärgi annetamise eelnõus oli viidatud KOKSi § 14, mis ütleb: (1) Omavalitsusüksusel võivad olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muud sümbolid, mille kasutamise kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.
Kehtna vallas kehtib eraldi tunnustamise kord, mida põhimäärus ei sätesta. Esitasin selle kohta täpsustava küsimuse. Vallasekretär kinnitas mulle kirjalikult, et tähelepanek on õige, ning vabandas. Siinkohal oleks olnud võimalik võtta aeg, vaadata põhimäärus tervikuna üle ning viia KOKSist tulnud muudatused rahulikult ja korrektselt muutunud seadusega kooskõlla.

Läks teisiti

See, mis nüüd edasi hakkas toimuma, on pehmelt öeldes jabur. Vallasekretäri sõnul arutas vallavalitsus küsimust 22. septembril ning vallavalitsuse ettepanekul koostati põhimääruse muutmise eelnõu, et viia see kooskõlla KOKSi §-ga 14. Määruse eelnõu koos seletuskirjaga lisati 24. septembri volikogu istungi päevakorda nii esimesele kui ka teisele lugemisele ja vastuvõtmisele. Kehtiv Kehtna valla põhimäärus nõuab aga määruse eelnõu ja seletuskirja avalikustamist vähemalt viis päeva enne volikogu istungit. Kõnealuse eelnõu puhul seda tähtaega ei järgitud.
Põhimääruse muutmine nõuab vähemalt kahte lugemist. Mitmel lugemisel menetletava eelnõu puhul näeb aga põhimäärus ette ka muudatusettepanekute esitamise ja nende menetlemise korra. Seda ei järgitud. Ka eelnõu tekstis oli normitehniline viga, mida tuli menetluse käigus volikogu istungil parandada.
Enne päevakorra kinnitamist tegin ettepaneku võtta välja nii põhimääruse muutmise esimene ja teine lugemine kui ka teenetemärgi annetamise eelnõu. Ettepanek pandi hääletusele, kuid volikogu häälteenamus seda ei toetanud.
Kehtna valla põhimääruse muudatused hääletati läbi ja määrus võeti ka kohe vastu. Mida sooviti sellise kiirustamisega saavutada? Põhimäärus jõustub alles kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Aga veelgi kõnekam on see, mis juhtus teenetemärgi eelnõuga. Sellest eemaldati enne hääletamist viide KOKSi §-le 14!

Volikogu liige ei peaolema jurist

Vallasekretär ei ole omavalitsuses lihtsalt üks ametnik paljude seas. Tema rolliga kaasneb eriline vastutus kohaliku omavalitsuse õigusliku asjaajamise eest. Kehtna valla põhimääruses seisab, et enne volikogule esitamist annab vallasekretär või tema asendaja õigusakti eelnõule õigusliku hinnangu.
Kui õigusliku hinnangu läbinud põhimääruse muutmise eelnõus soovitakse luua uus § 8, kuigi § 8 on juba olemas; kui sama põhimäärus nõuab eelnõu avalikustamist vähemalt viis päeva enne istungit, kuid seda nõuet ei järgita; kui rikutakse olulisi menetlusvigu ning kui kogu muudatus tuuakse volikogu ette kiirkorras, tekib küsimus: mida tähendab sellisel juhul õiguslik kontroll ja kes selle kvaliteedi eest vastutab?
Volikogu koosneb erineva haridustaseme, elukutse ja kogemusega inimestest. Volikogu liikmelt ei saa eeldada juriidilist haridust ega oskust avastada talle esitatud eelnõudest kõiki õiguslikke ja normitehnilisi puudusi.
Nii vallavalitsus kui ka volikogu peavad saama õiguslikult tugineda sellele, et nende ette jõudnud õigusaktid on professionaalselt kontrollitud ning vastavad seadusele ja valla enda kehtestatud reeglitele. Eriti oluline on see väiksemas omavalitsuses, kus ei pruugi olla võimalik pidada vallasekretäri kõrval eraldi juristi ametikohta. Seda suurem on vallasekretäri rolli tähtsus.

Revisjonikomisjoni esimehena jälgin selliseid olukordi kullipilguga. Komisjoni ülesannete hulka kuulub vallavalitsuse ja ametiasutuse tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontrollimine ja hindamine. Seetõttu on minu ülesanne juhtida tähelepanu, kui tekib kahtlus, kas valla enda kehtestatud reegleid on järgitud.
Samas oleks soovinud ja lootnud siin tuge ka volikogu esimehelt. Volikogu esimees juhib volikogu tööd ning just temalt võiks eeldada volikogu töö aluseks olevate kehtivate õigusaktide ja eelkõige põhimääruse väga head tundmist ning nende järgimise eest seismist. Piltlikult öeldes, põhimäärus võiks olla volikogu esimehel öökapil käeulatuses. Mitte sellepärast, et kõik paragrahvid peaksid peas olema, vaid sellepärast, et just põhimäärus annab raamid, mille järgi volikogu töötab, eelnõusid menetleb ja otsuseid teeb.

Kehtna juhtum võiks olla õpetlik ka teistele omavalitsustele

KOKSi reform oli mahukas ja puudutas kõiki kohalikke omavalitsusi. Võimalik, et ka mõnes teises Eesti vallas või linnas on mõni põhimääruse või muu kohaliku õigusakti säte jäänud pärast 1. juulit muutunud seadusega vastavusse viimata.
Kehtna valla juhtum võiks olla siin hea meeldetuletus, et on mõistlik oma õigusaktid süsteemselt üle vaadata ja võimalikud puudused rahulikult parandada, et vältida kiirkorras menetlemist ja seaduserikkumisi.
Me nõuame elanikelt seaduste, määruste ja valla kehtestatud reeglite järgimist. Sama nõudlikud peame olema iseenda suhtes. Usaldus kohaliku võimu vastu tekib teadmisest, et otsuseni jõuti ausalt, läbipaistvalt ja kehtivaid reegleid järgides.