Kadri Paju
Veerandsada aastat on toitlustuses pikk aeg ning Marju Männimägi peab Krantsi Kõrtsi püsimise üheks põhjuseks pere töökust. Oma osa on mänginud ka võimalikult palju oma tooraine kasutamine ning see, et aastate jooksul pole jäädud ainult söögikohaks.
Lisaks kõrtsile pakutakse majutust, kasutada saab sauna ja peosaali ning juurde on tulnud tiigimajad. Majutus ja toitlustus toetavad teineteist – ööbijad tulevad hommiku- ja õhtusöögile. “Tiigimajad on hästi vastu võetud. Seal on peetud juba kaks pulma ning broneeringuid on tehtud ka järgmiseks suveks,” ütleb Männimägi. Perele kuulub ka Rapla kesklinnas Marju Kohvik, mis on tegutsenud juba 15 aastat. Kaks toitlustuskohta teevad omavahel koostööd.
Suur osa kõrtsi köögis kasutatavast toorainest tuleb oma majapidamisest. Kodutalus on põld ja kasvuhoone, kust jõuavad kööki muu hulgas kartulid, tomatid ja kurgid. Metsast korjab Männimägi ise seeni ja marju, oma aia õuntest tehakse hoidiseid ning kohapeal valmib ka kõrvitsasalat. Oma kasvatatud ja valmistatud tooraine kasutamine on olnud perele oluline läbi aastate ning aitab hoida menüüs seda kodust joont, mida kliendid Krantsi Kõrtsist otsima tulevad.
Menüüs on 25 aasta jooksul olnud nii muutusi kui ka püsivaid lemmikuid. Algusest peale on seal Krantsi hunnik, naturaalne seašnitsel ja kodused kotletid. Kõrtsis on proovitud ka moodsamat lähenemist ja teistsugust serveerimist, kuid Männimägi sõnul eelistavad kliendid endiselt tuttavaid koduseid roogi. „Miks peaksime teistmoodi tegema, kui inimesed tahavad ikka meie koduseid kotlette ja koduseid toite?“ ütles ta.
Veerandsajandiga on toitlustusvaldkond palju muutunud. Algusaastatel töötas Krantsi Kõrtsis 12 inimest, praegu on töötajaid poole vähem ning vähenenud on ka lõunatajate arv. Männimägi sõnul ostetakse lõunasöök üha sagedamini kaupluse soojaletist ning ka söögikohti on aastatega juurde tulnud.
Kõigist muutustest hoolimata ei plaani Krantsi Kõrts oma senisest suunast loobuda. Ka järgmiste aastate eesmärk on pakkuda seda, mille pärast inimesed on siia juba veerand sajandit tulnud – kodust toitu ja head vastuvõttu. „Tahame oma kliente hästi sööta ja joota, et nad meiega rahule jääksid,“ võttis Männimägi kokku.
24. septembril oli Krantsi Kõrtsis tavapärasest pidulikum päev – 25. sünnipäeva puhul pakuti kõigile klientidele kohvi ja kringlit.
Veerandsajandi jooksul on ettevõte kasvanud ja muutunud, kuid kodune toit ning soov võimalikult palju ise teha on püsinud algusest peale. Krantsi Kõrtsi lugu algas juba viis aastat enne uste avamist, kui 1996. aastal asuti hoonet renoveerima. Tööd käisid peamiselt maja sees ning inimesed ei teadnudki, mis sinna rajatakse. Alles 2001. aasta septembris, kui uksed avati, sai saladus avalikuks – valminud oli Krantsi Kõrts. Pereettevõtte eesotsas on ema Marju Männimägi ja poeg Andrus Bonder, kellelt tuli omal ajal ka kõrtsi rajamise mõte. Krantsi Kõrts tähistab tänavu veerandsajandi täitumist, aga hoone ise on juba üle 120 aasta vana. Maja valmis 1903. aastal ning siin tegutses omal ajal tekstiilitöökoda ja tall. Hoonet tunti Sõõrumäe Saueaugu ehk rahvakeeli Värvali nime all. Viimane nimi tuleneski tekstiilitöökojast, kus värviti lõnga ja kangast ning valmistati kalevit. Tekstiilitootmine lõppes 1957. aastal ning kolhoosiajal tegutses hoones sepikoda. Nii on tänase kõrtsi seinad näinud kohaliku elu muutumist juba üle sajandi.
