Doris Lisett Rudnevs,
Rapla abivallavanem
Rail Baltic on sajandi taristuprojekt, mis muudab Raplamaa positsiooni nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Keskerakonna meedianõuniku loost jääb aga ekslik foon ja pole kajastatud fakte otsuse taustast, milline oleks olnud 2030. aasta tähtajast kinnipidamise hind ja mida uus ajakava Rail Balticu ehitamise jaoks tegelikult tähendab.
Rail Balticu rahastust ei kärbita, vaid investeeringud jaotatakse pikema perioodi peale. See on mõistlikum ka ehitussektori vaatest. Eesti taristuehituses on juba praegu korraga töös mitu väga suure mahuga riiklikku ja rahvusvahelist projekti ning lähiaastate ehitusmahud on kõrged. Senise ajakava järgi oleks Rail Balticu ehitusmaht veel järsult kasvanud, millele oleks 2030. aasta järel järgnenud sama järsk langus. Uus ajakava võimaldab kasutada rohkem Euroopa Liidu raha ning jaotada investeeringud ja ehitusmahud aastate vahel ühtlasemalt.
Raplamaa võidab Rail Balticust juba täna
Raplamaa vaatest on Rail Balticu positiivsed mõjud juba käega katsutavad – Kohila uue jaama kõrvale kavandatakse elamuarendust, BLRT on rajanud sinna 14 miljoni euro suuruse valukoja koos 70 töökohaga ning Rail Balticu tarneahelasse on jõudnud ka Rapla vallas tegutsev ettevõte HellermannTyton OÜ, mis hakkab tarnima projektile multitorusid. Lisaks on ehitustööd ja nendega seotud teenused nagu toitlustus ja majutus saanud projekti vältel palju kasu ja loonud kohalikke töökohti ka Raplamaal.
Kohalikus omavalitsuses tegutsedes näen ka olulist laiemat mõju piirkonna investeerimiskindlusele. Veel mõni aasta tagasi oli suuremate arendusprojektide piirkonda meelitamine märksa keerulisem. Täna näeme Rail Balticu koridori ümber juba konkreetseid elamu- ja ettevõtlusinvesteeringuid.
Ka järgmisel aastal ei tõmmata ehitusel pidurit. 2027. aastal on Rail Balticu ehitusse kavandatud 541 miljonit eurot ehk 1,1% SKPst, mis on senisest veel suurem aastane investeering.
Keskerakonna jutt on paari kuuga pöördunud
Kalviku jutt Rail Balticu olulisusest Raplamaale mõjub aga kummaliselt ja kahepalgeliselt Keskerakonna enda viimaste aastate seisukohtade kõrval. Alles mõni kuu tagasi rääkis Keskerakonna esimees Kõlvart Rail Balticust kui „Tallinn – seenele“ projektist, kritiseeris täiendava riigieelarve raha kasutamist 2030. aasta tähtaja hoidmiseks ning seadis küsimärgi alla ka Rail Balticu riigisisese väärtuse.
Seetõttu on veider esitada nüüd ajakava pikendamist kui märki, et Rail Balticut või Raplamaad oleks kuidagi hüljatud. Projekti ehitatakse edasi, investeeringud Raplamaal jätkuvad ja uus ajakava võimaldab teha seda suurema Euroopa Liidu rahastuse ning väiksema koormusega Eesti maksumaksjale.
Raplamaa huvi on toimiv ühendus
Raplamaa huvi on, et Rail Baltic saaks valmis võimalikult kiiresti, aga ka majanduslikult mõistlikult. Tähtajast kinnipidamine üksnes tähtaja enda pärast ei saa olla eesmärk, kui selle hind oleks sadades miljonites eurodes suurem Eesti riigieelarve panus ja samal ajal kasutamata jääv Euroopa raha.
