Sisuturundus
Vihmaveerennidest üle voolav vesi võib ajapikku kahjustada nii fassaadi kui ka vundamenti. Kui vesi paiskub üle renni serva isegi väiksema hoovihma ajal, tasub maja tervise huvides välja selgitada, kas põhjuseks on ummistus või on rennid oma aja ära elanud.
Vihmaveerennid OÜ projektijuhi Simo Sarapuu sõnul võib ülevoolul olla mitmeid põhjuseid, alates kergest ummistusest kuni selleni välja, et vihmaveesüsteem on algusest peale valesti paigaldatud. „Kui rennid ajavad pidevalt üle, võib halvemal juhul joosta vesi ka tuulekasti vahele, mis omakorda võib majas tunduvalt kulukamaid probleeme tekitada,“ lisab ta.
Kõige sagedasem põhjus on ummistus
Sarapuu sõnul hakkavad rennid kõige sagedamini üle ääre ajama siis, kui neid pole pikalt hooldatud ega puhastatud.
„Sügisel jõuavad tuulega rennidesse lehed, aga ka tolm ja muu sodi. Rennide puhastamisel peaks eriti hoolikas olema siis, kui maja kõrval kasvab mõni kõrge puu, sest siis on üsna kindel, et osa lehtedest koguneb ajapikku rennidesse,“ selgitab ta.
Samas koguneb lehti ja prahti rennidesse ka siis, kui maja otseses läheduses kõrghaljastust ei ole. „Vihmaveerennidesse toovad sodi ka linnud. Samuti võivad rennid ummistuda, kui katus on tugevalt sammaldunud ja samblatükid kogunevad renni põhja. Sügisesed tuuled on ettearvamatud ja kannavad lehti nii kaugele, et oleme isegi lagedas kohas asuva maja rennidest käinud lehesodi eemaldamas,“ räägib Sarapuu.
Kõige tõhusam lahendus ummistuste vastu on regulaarne vihmaveerennide puhastus. Renne tasub puhastada kevadel ja sügisel ning vajadusel ka sagedamini. Eriti oluline on süsteem üle vaadata enne külmade saabumist.
„Kui rennid jäävad puhastamata, võib lehesodi koos rennidesse kogunenud veega miinuskraadide saabudes jäätuda, mille tulemusena võib renn paigast nihkuda või deformeeruda. Kui katus on must või sammaldunud, soovitame koos rennide puhastamisega ette võtta katusepesu, nii püsivad ka rennid kauem puhtad,“ ütleb Sarapuu.
Vale paigaldus võib juhtida vee rennist mööda
Teine levinud probleem, mis rennide toimivust mõjutab, on Sarapuu sõnul vihmaveerennide vale paigaldus.
„Kui renn paigaldatakse katuse serva suhtes liiga madalale, ei jõua vesi renni. Samal ajal ei tohi rennid jääda ka lume liikumisteekonnale ette, muidu hakkavad sinna lumi ja jää kogunema. Vihmaveerennid tuleb paigaldada õige kaldega, et vesi saaks vabalt voolata, ent kalle ei tohi olla liiga suur, sest muidu võib maja nurkades tekkida olukord, kus renn ei suuda vett ära juhtida,“ selgitab ta.
Sarapuu sõnul tekivad paigaldusvead sageli siis, kui vihmaveerennide paigaldus on tehtud ise või on selleks kasutatud üldehitajat. „Mõeldakse, et mis see siis ära ei ole, kuid tegelikult on vihmaveerennide paigaldamisel omad kindlad nõuded. Kui neist ei ole kinni peetud, kannatab kogu vihmaveesüsteemi tõhusus,“ rõhutab Sarapuu.
Vihmaveesüsteem peab vastama katuse suurusele
Vihmaveesüsteemi valikul ei saa lähtuda üksnes hinnast või välimusest. Arvestada tuleb ka katuse pindala, renni laiuse ning allatulekutorude arvu ja paigutusega. Kui suurelt katusepinnalt kogunev vihmavesi juhitakse liiga kitsasse renni või majale on paigaldatud liiga vähe allatulekutorusid, ei pruugi vihmaveesüsteem kogu vee hulka vastu võtta.
Sarapuu sõnul võib selline olukord tekkida näiteks siis, kui majaomanik soovib hoone välimuse nimel paigaldada allatulekutorud ainult maja nurkadesse. Suurema kortermaja või laiema katusepinnaga hoone puhul ei pruugi sellest piisata. Lahenduseks võib olla täiendava allatulekutoru paigaldamine või laiema renni ja suurema allatulekutoru kasutamine.
Vihmaveerennid OÜ pakub nii standardmõõdus 125 mm renne kui ka laiemaid 150 mm lahendusi. Rennid valmistatakse täpselt katuse mõõtude järgi mobiilses töökojas otse objektil.
Katuse kuju eripärad
Rennide üleajamise põhjus ei pruugi alati peituda vihmaveesüsteemis. Sarapuu toob näiteks hooned, mille katusest ulatub välja vintskapp või muu eenduv hooneosa ning sellelt tulev vihmavesi juhitakse toruga alumisele katusele.
Sellisel juhul suunatakse kõrgemalt tulev vesi ühte punkti alumisel katuseosal, kust see peab omakorda jõudma katuse servas olevasse vihmaveerenni. Intensiivsema saju korral ei pruugi aga alumine renn nii suurt veekogust korraga vastu võtta ja vesi hakkab üle renni serva voolama.
Sellises olukorras ei pruugi ka lisarenni paigaldamine probleemi lahendada. „Võime ühe koha hoone juures renni abil ära kaitsta, ent samal ajal tekitame teise murekoha juurde,“ ütleb Sarapuu.
Mõne hoone puhul on Sarapuu sõnul mõistlikum lasta ülemiselt katuseosalt tuleval veel alumisele katusele hajusamalt langeda, selle asemel et koondada kogu vesi toruga ühte punkti. Kõige täpsema hinnangu saab sellisele olukorrale anda objektil ülevaatust tehes.
Probleem on ka lekkivad liitekohad
Lisaks üleajamise probleemile võivad vihmaveerennid aja jooksul hakata alt läbi tilkuma. Sarapuu sõnul tekivad kõige sagedamini lekked rennide jätkukohtades.
„Jätkatud rennide puhul võib aastatega tekkida jätkukohtadesse korrosioon, mis söövitab metalli sisse augud ja sealt hakkab vesi fassaadile tilkuma,“ selgitab Sarapuu.
Parim kaitse lekkimise vastu on tema sõnul lasta paigaldada oma majale liitevabad vihmaveerennid, mis valmistatakse ühes tükis. „Meie käest saab tellida nii kandilisi kui ka ümara profiiliga liitevabasid vihmaveerenne. Selline lahendus on tunduvalt töökindlam. Rennid peavad kauem vastu ning majaomanikul on oluliselt vähem muret ja peavalu,“ ütleb ta.
Kuidas kontrollida, kas vihmaveesüsteem töötab?
Kõige lihtsam on kontrollida renne vihmase ilmaga. Sarapuu soovitab teha tiir ümber maja ja vaadata, kas vesi jõuab renni ning voolab sealt allatulekutorusse. Jälgida tasub seda, kas mõnest kohast paiskub vett üle renni serva, fassaadil on näha veepritsmeid või vundamendi äärde on tekkinud mõni suur loik.
Ühekordne üleajamine erakordselt tugeva saju ajal ei tähenda tingimata, et vihmaveesüsteemiga oleks midagi valesti.
Sarapuu toob näiteks hiljuti Pärnut tabanud vihmasaju, mis paljud hoovid ja majapidamised üle ujutas. „Kui on ikka niivõrd intensiivne paduvihm, siis sellist veekogust ei suuda ükski süsteem vastu võtta,“ ütleb ta.
Mida teha, kui vihmaveerenn ajab üle või lekib?
Kui majaomanik märkab, et vihmaveerenn ajab üle või vett tilgub terrassile ja fassaadile, soovitab Sarapuu lasta süsteemi spetsialistil üle vaadata.
„Meiega saab ühendust võtta nii kodulehe kaudu kui ka telefoni teel. Lepime kokku ülevaatusaja ja tuleme vaatame olukorra üle. Esmane ülevaatus on kliendi jaoks tasuta. Pärast kohal käimist pakume välja sobiva lahenduse ja seejärel saab klient ise otsustada, kuidas edasi liikuda,“ räägib Sarapuu.
Vihmaveerennide hooldamise ja paigaldamise kõrgaeg ongi sügisel ja kevadel. Sarapuu kinnitusel jagub neil aga väljakutseid ka talvel. „Kui vihmaveerenn on lume või jää tõttu katuse küljest lahti tulnud või väändunud, siis kindlasti tasub kohe meiega ühendust võtta ja mitte remonti kevadesse lükata. Oleme käinud vihmaveerenne paigaldamas ja hooldamas nii Hiiumaal kui ka Peipsi ääres, seega meie poole võib igast Eestimaa nurgast julgelt pöörduda,“ ütleb ta lõpetuseks.
