Sisuturundus
Kohila tulevase Rail Baltica jaama kõrval on 99 hektarit ettevõtlusala. Seal tegutseb juba üle 20 ettevõtte, aga vaba maad jagub veel uutele tulijatele. Valla plaanides on samasse piirkonda märgitud ka kohalik kaubaterminal, uued äripinnad ja ligipääsud.
See on hea näide sellest, miks raudteejaama ei tasu vaadata ainult kui ooteplatvormi. Otsus, kuhu peatus tuleb, võib hakata mõjutama terve piirkonna arengut palju pikemalt kui jaama enda planeerimine ja ehitus aega võtavad. Raplamaale tuleb kolm Rail Baltica peatust – Kohila, Rapla ja Järvakandi – ning kõigil kolmel on võimalus kujuneda väga olulise rolliga kohaks.
See pikem vaade on eriti oluline praegu. Eesti valitsuse plaani järgi valmib Tallinna–Pärnu lõik 2032. aastal ehk kaks aastat hiljem kui varem kokku lepitud tähtaeg. Soodevahe–Muuga lõik peaks valmima hiljemalt 2033. Eesti, Läti ja Leedu peaministrid on samal ajal leppinud kokku, et kogu kolme Balti riiki läbiv põhitrass valmib hiljemalt 2034. aastal. Taristuminister Kuldar Leis on varem öelnud, et Eesti oleks tehniliselt suutnud ka 2030. aasta tähtajast kinni pidada, kuid aeglasem tempo lubab suuremas mahus kasutada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetusi.
Raplamaa seisukohast tähendab muutus ajakavas siiski ainult üht osa palju pikemast loost. Kohila, Rapla ja Järvakandi jaama asukohad on paigas ning koos nendega on osalt tehtud, osalt vaja teha otsused, mis võivad mõjutada kohalikku elu veel aastakümneid pärast esimese rongi saabumist.
Kõige selgemalt on seda praegu näha Kohilas, kus ei oota Rail Balticat tühjus ja arusaam, et inimesed ja ideed tulevad ise kohale, kui raudtee valmib. Kohila on üks väheseid kasvava elanike arvuga omavalitsusi Eestis ning valda on juba registreeritud üle tuhande ettevõtte. Ka jaama ümbruse arenguplaan ei piirdu reisijate teenindamisega. Töös on kuue uue kortermaja ehk 78 korteri ehitus, planeerimisel stock-office-tüüpi äripinnad.
Ent kas uuest jaamast kujuneb eraldiseisev transpordipunkt või uus piirkond, kus on kodud, töökohad ja vaba aja veetmise võimalused? Eeldused teiseks variandiks, millest valla elanikud rohkem võidavad, on juba loodud või loomisel. See tähendab, et Rail Baltica võimalik mõju Kohilale ei sõltu ainult sellest, kui palju inimesi sealt Tallinna või Pärnusse sõitma hakkab. Jaam võib mõjutada ka seda, kuhu ettevõtted oma tegevuse viivad, kuhu ehitataks elumajad ning kuidas asula ja ettevõtlusala tulevikus omavahel seotakse.
Kohilas on uus suund juba üsna selgelt välja joonistumas, aga Raplas on praegu käes hetk, kus uut jaama ei tohiks käsitleda kui tulevast objekti, mis ühel päeval lihtsalt linna serval valmis saab. Rapla suur võimalus on kasutada alles jäänud aega selleks, et rong ei saabuks lihtsalt uude jaama, vaid uude linnaossa. Praegu saab veel otsustada, millised tänavad, elamud, teenused ja ettevõtted jaama ümber tekivad ning kuidas uus piirkond ülejäänud Raplaga kokku kasvab.
Ajaloos on asulad alati hakanud raudteejaama poole kasvama – küsimus on, kas seda kasvu hakatakse teadlikult juhtima juba praegu. Mida rohkem on aega, seda vähem on põhjust lasta jaamal valmida keskkonda, mis pole selleks valmis.
Järvakandis on lugu kolmandat moodi. Seal tähendab Rail Baltica rongiühendus tagasitulekut pärast aastakümnete pikkust pausi, mis iga päevaga on üha nähtavam: jaamaalal on tehtud pinnasetöid ning platvormi ehitus on jõudnud reaalse tööni, oktoobris võib näha juba ooteplatvormide ehitust. Samal ajal kerkivad trassil viaduktid, valmivad ökoduktid ja muutub senine liiklusruum. Mõne aasta pärast on peatus valmis, aga selleks ajaks võiks valmis olla palju enamat kui perroon: ettevõtluseks sobivad alad, teenused, elamud või vähemalt selge plaan, millise rolli uus jaam Järvakandis saab.
Rail Baltica uus tähtaeg annab Raplamaale pisut aega juurde, et otsustada, milline ruum jaamade ümber kujuneb. Need otsused võivad kujundada Kohila, Rapla ja Järvakandi elu rohkem kui terve sajandi.
