Mamma tehasetuuril sai oma silmaga näha, kuidas valmivad eestlaste seas populaarsed pannkoogid ning milline roll on nende tootmisel robotitel. Lisaks pannkookidele valmivad Raplas salatid, võileivad, supid ja praed. Kokku toodetakse tehases keskmiselt 8300 kilogrammi toitu päevas.
15. oktoobril tutvustas Saarioinen Eesti OÜ Mamma tehases tehtud investeeringuid, uusi tootmislahendusi ja ettevõtte kasvuplaane.
Enne tootmisruumidesse pääsemist tuleb läbida põhjalik ettevalmistus. Kõigepealt tuleb ära võtta kõik ehted – sõrmused, kõrvarõngad ja kaelaketid. Seejärel saame selga kaitseriietuse, pähe mütsi, jalga jalatsikatted ning kätte kindad. Alles pärast käte ja jalanõude desinfitseerimist pääseme tootmisruumidesse. Hügieeninõuete täitmisel järeleandmisi ei tehta.
Meie teejuhid on tootmisjuht ja tootmistehnoloog, kelle juhendamisel saame tutvuda nii värskelt uuendatud pannkoogiliini kui ka teiste tootmisruumidega.
Pannkoogitootmises avaneb muljetavaldav vaatepilt. Küpsetusliinilt tulevad pannkoogid üksteise järel nii kiiresti, et nende loendamine tundub võimatu. Ühes minutis valmib 300 pannkooki ehk tunnis koguni 18 000.
Kõrvuti töötavad suurte ja väikeste pannkookide valmistamise liinid. Suurem osa tootmisprotsessist on automatiseeritud. Töötaja paneb valmis taina anumasse, kust masin selle ise võtab ja täpselt doseerib. Küpsenud pannkoogid liiguvad mööda tootmisliini jahutamisele. Täidisega pannkookidele doseerib masin kindla koguse täidist ning voldib need kokku. Töötaja jälgib protsessi ja vajadusel korrigeerib seadmete tööd.
Edasi jõuavad pannkoogid pakendamisliinile, kus töö võtavad üle robotkäed. Need loevad pannkoogid üle ja tõstavad pakenditesse. Ka pakendite sulgemine ja etikettide paigaldamine käib automaatselt. Inimeste ülesandeks jääb valmis pakendite kogumine kastidesse ja nende lattu viimine. Tulevikus soovitakse automatiseerida ka see tööetapp.
Robotid teevad pannkooke, inimesed burgereid
Mamma tegevjuhi Aivo Varemi sõnul oli tootmise uuendamine hädavajalik. Senine küpsetusliin oli kasutusel olnud ligikaudu 40 aastat ning sagedased rikked ja remondivajadus hakkasid ohustama tootmise jätkumist. Samal ajal kasvas nõudlus pannkookide järele nii Eestis kui ka välisturgudel.
Ettevõte investeeris tootmise uuendamisse 5,6 miljonit eurot. Varem valmis tunnis 9000–10 000 pannkooki, nüüd on tootmisvõimsus peaaegu kahekordistunud. Uus pakendamisrobot suudab tunnis pakendada kuni 16 000 pannkooki, ülejäänu pakkimisel aitavad kaasa töötajad.
Automatiseerimine ei tähenda töötajate arvu vähendamist. Robotid aitavad toime tulla kasvavate tootmismahtudega, vähendavad täiendava tööjõu vajadust ning aitavad tagada ühtlasemat kvaliteeti. Nõudlus on aga kasvanud sedavõrd kiiresti, et ka uuendatud tootmisliinist ja kahest töövahetusest hakkab väheks jääma.
Pannkoogitootmisest edasi liikudes jõuame ruumidesse, kus valmivad salatid ja võileivad. Siin on pilt hoopis teistsugune. Pannkoogiliinil teevad suurema osa tööst masinad, aga salatite ja võileibade valmistamisel on inimeste osakaal märksa suurem.
Töötajad panevad salatid käsitsi kokku, lisades pakenditesse vajalikud koostisosad. Masinate hooleks jääb seejärel pakendite sulgemine. Sama näeme burgerite valmistamisel. Pihvid, juust, kurk ja teised koostisosad jõuavad burgeri vahele töötajate käte abil. Kõik toimub kindlas järjekorras ja muljetavaldava kiirusega.
Mamma valmistab ise ka oma toodetes kasutatava majoneesi, mis võimaldab paremini kontrollida maitset ja kvaliteeti. Võimaluse korral kasutatakse kodumaist toorainet, kuid alati ei ole Eestist võimalik saada vajalikku kogust või ühtlase kvaliteediga koostisosi.
Varemi sõnul on tuttava maitse säilitamine suurtootmises üks olulisemaid ülesandeid. Tarbija ootab, et tema lemmikroog maitseks alati ühtemoodi. Näiteks võib aga kevadine porgand olla hoopis teistsuguse maitsega kui sügisene. Seetõttu tuleb ka olemasolevate toodete retsepte pidevalt jälgida ja vajadusel kohandada.
Tootearendusse kaasatakse tarbijaid
Järgmisena jõuame kuumkööki, kus valmivad supid ja praed. Päevas valmistatakse siin ligikaudu kaheksat erinevat rooga. Meie ringkäigu ajal on käsil frikadellisupi valmistamine. Kõigepealt pannakse supikarpi käsitsi köögiviljad – kartulid, porgandid ja muud vajalikud koostisosad. Seejärel lisatakse frikadellid. Töötajate liigutused on kiired ja täpsed ning aastatega omandatud vilumus paistab selgelt silma.
Käsi haarab peaaegu eksimatult paraja koguse koostisosi ja asetab need karpi. Seejärel liigub karp masina juurde, mis doseerib sinna kindla koguse puljongit ja sulgeb pakendi. Sellega ei ole supp veel valmis. Pakendatud toit läbib spetsiaalses seadmes täiendava kuumtöötluse, mille järel jätkub lõplik pakendamine ja etikettide paigaldamine.
Ka kuumköögis valmistatakse toidu koostisosad kohapeal. Tootmisruumides liikudes saab järjest selgemaks, kui palju erinevaid tööetappe peitub üheainsa kaupluseriiulil oleva toidukarbi taga.
Mamma turundus- ja tootearendusjuhi Triin Lõokese sõnul ei tähenda valmistoidu pikem säilivusaeg automaatselt säilitusainete lisamist. Olulist rolli mängivad kuumtöötlus, hügieen ja sobiv pakend. Samas võivad mõned kasutatavad koostisosad, näiteks lihatooted või kastmed, juba ise säilitusaineid sisaldada.
Ringkäigul külastame ka tootearendusruume, kus töötab kolm inimest. Nende ülesanne on välja töötada uusi tooteid ning täiustada olemasolevaid. Uue toidu jõudmine ideest kaupluseriiulile võib võtta üheksa kuud kuni aasta. Selle aja jooksul katsetatakse retsepte, hinnatakse maitset, tekstuuri ja välimust ning tehakse tootmiskatseid. Arendusse kaasatakse ka tarbijaid.
Üks keerulisemaid ülesandeid on saavutada kodune maitse tööstuslikes tingimustes. Retsept, mis õnnestub väikeses koguses köögis, ei pruugi samal kujul sobida tuhandete portsjonite valmistamiseks.
Mamma uuringute järgi peavad eestlased valmistoitu üldiselt maitsvaks, kuid selle tervislikkuses kaheldakse. Kõige enam oodatakse valmistoidult soodsat hinda, kodust maitset ja tervislikkust. Ettevõte otsib võimalusi vähendada toodetes soola ja suhkru sisaldust nii, et tuttav maitse säiliks.
Tänavu sügisel jõuavad kauplustesse mitmed uued tooted, sealhulgas šokolaaditükkidega kohukesepannkoogid, pitsamaitselised pannkoogid, hakklihasupp, kreemine juustupasta ning viinerikaste kartulipüreega. Uueneb ka Mamma toodete pakendikujundus, mis muudab tootevaliku kaupluseriiulitel ühtsemaks ja paremini äratuntavaks.
Ligi veerandi käibest moodustab eksport
Saarioinen Eesti kuulub Soome pereettevõttele Saarioinen, mille ajalugu ulatub 1953. aastasse. Rapla tehases töötab praegu ligikaudu 120 inimest ning 5300 ruutmeetril tootmispinnal valmistatakse umbes 250 erinevat toodet. Aastas jõuab tehasest välja ligikaudu 3000 tonni toitu.
Mamma on ettevõtte andmetel 22-protsendilise turuosaga Eesti värske pakendatud valmistoidu kategooria brändiliider. Kuigi koduturul on olulisel kohal salatid, on ekspordikasvu vedanud just pannkoogid, mis jõuavad Soome, Lätti, Leetu, Taani ja Saksamaale.
Tänavu esimese üheksa kuuga kasvas Mamma ekspordikäive võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enam kui kolm korda. Pannkookide ekspordikäive suurenes ligi kuus korda ja ekspordimaht viis korda. Eksport moodustab nüüd ligikaudu 24 protsenti ettevõtte käibest.
Varemi sõnul on pannkookide retsepti täiustatud ligikaudu kümme aastat, et saavutada sobiv maitse ja tekstuur. Oma osa edus on ka aastatepikkusel müügitööl ning välisturgudele sobivatel pakenditel.
Ettevõtte eesmärk on kasvatada 2030. aastaks kogu valmistoiduäri 60 protsenti võrreldes tänavuse prognoosiga ning suurendada ekspordi osakaalu 35–40 protsendini. Järgmine suurem kasv eeldab aga täiendavat tootmisliini, sest olemasolevate klientide nõudlus ületab juba praegu tehase võimalusi.
Pärast tootmisruumide külastamist liigume tehase kõrval asuvasse hoonesse, mida ettevõttes kutsutakse isekeskis Mamma villaks. Seal saame ka ise uusi tooteid maitsta.
Äsja nähtud tootmisliinid, kiiresti liikuvad robotkäed ja osavalt töötavad inimesed annavad valmistoidule hoopis teise tähenduse. Kaupluses pannkoogipakki või supikarpi ostes ei mõtle ilmselt kuigi sageli sellele, kui palju tööd ja tehnoloogiat on selle valmistamise taga.
Kõige eredamalt jääb ringkäigust meelde siiski pannkoogiliin, kus koogid läbivad katkematu voona küpsetamise, täitmise, voltimise ja pakendamise teekonna. Üheainsa minuti jooksul valmib Raplas 300 pannkooki – piisavalt, et katta 60 inimese hommikusöögilaud.
