ArtikkelRaplamaa kodutütred tõid matkalt võidu ja said väärtuslikke kogemusi

Raplamaa kodutütred tõid matkalt võidu ja said väärtuslikke kogemusi

Kadri Paju

Üle-eestilisel matkamängul „Jäljed metsas“ panid noored proovile oma orienteerumisoskused, teadmised ja meeskonnatöö. Raplamaa kodutütarde võistkond Rohelised Moosipallid saavutas Põhja osavõistlusel esikoha nii tüdrukute kui ka üldarvestuses. Üle-eestilises arvestuses tuldi tüdrukute seas teiseks ning üldarvestuses neljandaks.

Esimest korda nii pikal ja nõudlikul võistlusel osalenud Särasilmade jaoks oli suurim võit aga raja läbimine ja ühine kogemus.

Reklaam:

„Jäljed metsas“ on 12–18-aastastele kodutütardele ja noortele kotkastele mõeldud ühepäevane matkamäng, mis toimus korraga neljas Eesti piirkonnas. Kõikjal olid võistkondadel ühesugused ülesanded ning ühine stardi- ja finišiaeg. Võistlus toimus rogaini ehk valikorienteerumise põhimõttel, mis tähendas, et neljaliikmelised võistkonnad said ise otsustada, millises järjekorras kontrollpunkte läbida ja kuidas oma teekonda planeerida.
Eestis osales 93 võistkonda, kokku oli rajal üle 800 osavõtja. Põhja osavõistlus toimus Järvakandi ümbruse metsades, kus võistles 27 võistkonda, neist kaheksa Raplamaalt. Võistlejaid ootas 20 tegevuspunkti, kus tuli lahendada väga erinevaid ülesandeid. Näiteks tuli tunda puid ja Eesti loodust, määrata drooni osi, lahendada salakirju, teha lõket, keeta vutimuna, sorteerida prügi ning näidata teadmisi auastmetest ja sidepidamisest. Lisaks pandi proovile osalejate mälu, füüsiline vastupidavus ja koostööoskus.

Põhjalik ettevalmistus

Roheliste Moosipallide võistkonda kuulusid Kreete Mõisnik, Rahe Mari Reede, Marta Jaanson ja Karolin Metssalu. Juba varasemate võistluskogemustega tüdrukud valmistusid matkamänguks põhjalikult, tutvudes kontrollpunktide kirjeldustega ja arutades ühiselt, kuidas ülesandeid lahendada. Vajadusel otsiti lisateadmisi internetist, näiteks uuriti, kui kaua tuleb keeta vutimuna.
Kõige keerulisemaks osutus droonide tundmise ülesanne, kus tuli piltide järgi ära tunda drooni erinevaid osi. Seevastu auastmete ülesande lahenduskäik oli tüdrukutel juba kodus välja mõeldud. Oma tugevusteks peavad nad eelkõige meeskonnatööd, sideülesandeid, lõkke tegemist ja teekonna planeerimist. „Tugevad oleme me alati sides ja meeskonnaülesannetes, kuna tunneme üksteist juba nii hästi,“ kirjeldas üks võistkonnaliikmetest.
Tüdrukute hinnangul arendab sellisel võistlusel osalemine loogilist mõtlemist, füüsilist vastupidavust ja enesekindlust. Eelkõige õpetab see aga koostööd, mida läheb vaja ka väljaspool kodutütarde organisatsiooni.
Võistluselt jäi meelde nii kontrollpunktide kiire läbimine kui ka ootamatu kohtumine metsateel. Tüdrukute teele sattus umbes viiepealine kitsekari, keda püüti lauluga teelt eest peletada. Mõnesse kontrollpunkti tuli aga lausa joosta, et konkurentidest varem kohale jõuda.
Kõige eredamaks hetkeks kujunes siiski teadmine, et Põhja osavõistlusel oli saavutatud esikoht. „Me oleme tiimiga nii palju selle jaoks vaeva näinud ja loodetavasti see vaev hakkab nüüd ära tasuma,“ sõnas üks tüdrukutest.

Hea meeskonnavaim

Särasilmade võistkonda kuulusid 12-aastased Melita Rüütmaa, Helena Juurik, Stiine Välman ja Diana-Liisa Lehtmaa. Tüdrukud osalesid esimest korda nii pikal ja nõudlikul matkamängul ning saavutasid üleriigilises üldarvestuses 80. ja Põhja osavõistlusel 24. koha. Kuigi tüdrukute arvestuses jäädi viimaseks, ei vähendanud see nende võistlusrõõmu. „Võistlus oli väsitav, aga läks hästi,“ võtsid nad kogemuse kokku.
Keerulisemateks osutusid droonide tundmine ja etiketiülesanne, kus tuli õigesti katta laud. Raskusi valmistas ka koostööülesanne, milles tuli kaaslastele tagurpidi kujutatud tähtede kohta juhiseid anda. Seevastu hästi õnnestusid sõlmede tegemine ja Kimmi mäng ehk mäluülesanne. Tüdrukutele meeldisid ka füüsilised katsumused, üle jõe viimise ülesanne ning auastmete tundmine.
Helena Juuriku sõnul oli matkamäng põnev, ehkki rada tundus kohati liiga pikk. „Seal olid mõned punktid, mida me pole õppinud. Pean mõningaid punkte rohkem harjutama, näiteks sidet ja meditsiini,“ tõdes ta.
Võistluseks valmistudes tutvusid tüdrukud juhendiga ja kordasid ülesandeid. Üks võistkonnaliikmetest rääkis, et arutas need koos isaga läbi. Tüdrukute hinnangul andis võistlus uusi teadmisi, õpetas sihikindlust ning kasvatas eneseusku. Hoolimata pikast rajast püsis tuju hea. „Punktide vahel liikudes olime heas tujus ja meil oli lõbus. Punktides tegime koostööd ja saime seal hästi hakkama,“ kirjeldas üks tüdrukutest.
Melita Rüütmaa tõstis samuti esile head meeskonnavaimu. Tema sõnul tegutsesid kõik ühiselt ja arvestasid üksteisega. Võistkonna jaoks jäi kõlama mõte, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt.

Reklaam:

Vabatahtlike tugi

Kodutütarde Rapla maleva noorteinstruktor Kristel Kaasiku jäi võistlusega rahule ning tunnustas mõlema võistkonna pingutust. Eriti uhke on ta Särasilmade üle, kes moodustasid esimest korda ühise võistkonna. Varem olid nad osalenud noorematele mõeldud matkamängudel, kus rajad on lühemad ja ülesanded lihtsamad. „Nad olid rajal väga tublid ja said hästi hakkama. Kõige tähtsam on meeskonnatöö ja sellega said nad suurepäraselt hakkama. Olen kindel, et nendest kasvab uus esindusvõistkond,“ ütles Kaasiku.
Roheliste Moosipallide puhul tõstis ta esile tüdrukute pingutust võidu nimel. „Ma olen kõikide üle väga uhke,“ kinnitas Kaasiku.
Võistluse õnnestumisse andsid oma panuse ka arvukad vabatahtlikud ja noortejuhid. Ühes kontrollpunktis tegutsenud noortejuht Maret Kollin saabus Järvakanti juba eelmisel õhtul, et ettevalmistustes kaasa lüüa. Muu hulgas aitas ta valmistada 170 kihilist võileiba ning pakendada osalejatele metsa kaasa võetavad moonakotid.
Kollini sõnul pakkus võistluspäev palju rõõmsaid kohtumisi noortega. „Olen iga noore osavõtu üle rõõmus! Siirad ja soojad kohtumised noortega. Grupikallid, tunnustavad sõnad aitavad alati finišisse. Vot just sellepärast ma seda kõike teengi!“ kirjeldas Maret Kollin oma emotsioone.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare