Kriisiks valmistumisel räägitakse palju kerksuskeskustest ja varjumiskohtadest. Räägime lahti, mis on mõlema peamine roll ja milliste muredega saab neisse pöörduda.
Kerksuskeskuse peamine eesmärk on pakkuda inimestele kriisiolukorras vajalikku infot, nõu ja abi, eriti siis, kui tavapärased elutähtsad teenused, näiteks elektri-, vee- või kaugküttevarustus on häiritud.
Kerksuskeskus avatakse kriisiolukorras, näiteks ulatusliku elektrikatkestuse, sõjalise kriisi või suurõnnetuse korral. Üldjuhul otsustab kerksuskeskuse avamise kriisiolukorras kohaliku omavalitsuse juht. Sealt saab vajalikku teavet ja käitumisjuhiseid, nõu evakuatsiooni ja varjumise kohta ning abi joogivee saamisel. Samuti võib keskuses olla võimalik laadida telefoni ning saada esmaabi või psühholoogilist tuge. Kerksuskeskuses töötavad inimesed, kes on valmis kriisiolukorras tegutsema ja elanikke abistama. Nad oskavad jagada vajalikku teavet nii tekkinud olukorra kui ka sellega toimetuleku kohta.
Oluline on teada, et kerksuskeskus ei ole automaatselt ööbimise ega evakuatsioonikoht. Ööbimisvõimalus sõltub keskuse ruumidest ja kohaliku omavalitsuse otsusest. Samuti ei ole kerksuskeskuses viibimisele kehtestatud kindlat ajalist piirangut. Seal viibimine sõltub kriisi kestusest, keskuse töökorraldusest ja võimalustest. Kerksuskeskus on eelkõige mõeldud inimestele lühiajaliseks abi ja info saamise kohaks. Kui inimene vajab ööbimist või pikemaajalist majutust, suunatakse ta vajaduse korral evakuatsioonikohta või mujale sobivasse kohta.
Varjumispaik
Varjumiskoha peamine eesmärk on kaitsta inimesi vahetu ohu eest, näiteks sõjalise rünnaku, plahvatuse, lendavate kildude või lööklaine korral. Varjumiskohana kasutatakse tavaliselt olemasolevat ruumi, näiteks keldrit, mis on kohandatud inimeste lühiajaliseks kaitsmiseks. See ei pruugi olla spetsiaalselt varjumiseks ehitatud ruum.
Varjumiskohti on kahte tüüpi. Avalikud varjumiskohad on mõeldud kõigile inimestele, sealhulgas tänaval viibijatele, kes vajavad ohu korral kiiresti kaitset. Mitteavalikud varjumiskohad on aga mõeldud konkreetse hoone kasutajatele, näiteks kortermaja elanikele või asutuse töötajatele.
Päästeameti juhendmaterjalide kohaselt on varjumiskoht mõeldud lühiajaliseks järjestikuseks viibimiseks, kuni 12 tunniks. Seega on selle eesmärk pakkuda kaitset eelkõige vahetu ohu perioodil, mitte olla koht pikaajaliseks elamiseks. Oluline on eristada varjumiskohta varjendist. Varjend on spetsiaalselt ehitatud tugevama kaitse tagamiseks ning võib olla ette valmistatud pikemaajaliseks katkematuks varjumiseks.
NB! Ära jäta kriisiks valmistumist viimasele hetkele! Uuri juba praegu välja, kus asub sinu kodu või töökoha lähim
avalik varjumiskoht ning milline on sinu piirkonna kerksuskeskus. Kriisiolukorras võib teadmine, kuhu pöörduda ja kust abi saada, olla väga oluline.
