Eramajas on kriisiks valmistumine ja sellega toimetulek suuresti iga majapidamise enda vastutus, aga kortermajas on olukord keerulisem. Siin ei piisa ainult iga elaniku isiklikust valmisolekust, vaid oluline on korteriühistu juhatuse, elanike, teenusepakkujate ja vajadusel ka kohaliku omavalitsuse koostöö.
Tuleb ühiselt läbi mõelda, kuidas tulla toime olukorras, kus majas kaob elekter, katkeb veevarustus või kaugküte ning millised lahendused aitavad tagada elanike esmavajadused. Kriisivalmidus ei tähenda tingimata suuri investeeringuid, vaid eelkõige vajaduste läbimõtlemist, kokkuleppeid ja praktiliste lahenduste leidmist.
Ühe Kehtna valla Kaerepere alevi kolmekorruselise 24 korteriga nelja trepikojaga maja korteriühistu kogemus näitab, mida saab oma maja kriisivalmiduse parandamiseks juba ära teha. Samuti tuleb juttu sellest, milliseid lahendusi on rakendatud ja mida veel plaanitakse. Kõigest sellest rääkis korteriühistu juhatuse liige Allar Läll.
Lälli sõnul võttis korteriühistu tegevuste planeerimisel lähtekohaks esmased mured, kui tekib vajadus varjuda või kui elekter ära kaob. “Kriisi hetkel ei pea olema kõik mugavused tagatud nagu tavaolukorras, vaid esmavajadused kaetud. Seda on kinnitanud ka Ukraina kogemusega hästi kursis olev tänane kaitseminister Martin Herem. Tihti jäävad asjad tegemata, sest mõeldakse kohe väga suurelt, mida kõike tahaks teha, ja siis lähevad eelarved selliseks, et jääb üldse tegemata.
Ma olen ikka öelnud, et kui ei tea täpselt, mida oleks vaja teha, siis lülitage oma majas 24 tunniks elekter välja ja minge keldrisse või jääge korterisse ja pange kirja, mis esmavajadused tekivad, ning leidke neile lahendus,” rääkis Läll.
Mis juhtub elektrikatkestuse puhul?
Kui tuba ja trepikojad lähevad pimedaks, soovitab Läll elanikel olla ise valmis ja varuda endale küünlaid, matkalampe, petrooleumilampe, patareisid jne. Kui tuba hakkab külmaks minema, peab keskküttega majas katlamaja tagama trassikütte. Seega on ühistul vaja varustada maja soojussõlmes kütte ringluspump varutoitega ehk generaatoriga.
“Kütte ringluspump koos automaatikaga on suhteliselt väikese elektrivõimsuse vajadusega, alla 1000 W. Seega oleme soetanud ühefaasilise generaatori nimivõimsusega 2500 W, mis katab ära soojasõlme vajaduse ja jääb varu ka varjumiskoha valgustamiseks ja telefonide laadimiseks ning on kerge liigutada.
Soojussõlme kilp on ümber ehitatud ja lisatud käsitsi ümber lülitatav ümberlüliti, kus saab valida võrgutoite ja generaatoritoite vahel. Generaator paigaldatakse õue, et vingugaasi keldrisse ei satuks ja ettevalmistatud kaablite ja pistikutega ühendatakse generaator kilbiga. Meie generaator töötab ühe 15-liitrise paagitäiega ca 9 tundi. Seega kui varuna hoida 30-40 liitrit, on 24 tundi kaetud,” rääkis Läll.
Kui kaob vesi ja kõht läheb tühjaks?
Läll ütles, et Kehtna Vesi OÜ on loonud pumbamajadesse generaatori võimekuse ning vesi saadakse suhteliselt kiiresti tagasi ka elektrikatkestuse korral. Lisaks on külas käsikaev, kus puhas joogivesi on kõigile kättesaadav. Samuti on maja keldris ehk varjumiskohas väljavõte tehtud joogivee trassile.
Selle eest, kui kõht läheb tühjaks, vastutab Lälli sõnul iga elanik ise, et tal oleks kodus toiduvaru. “Matka gaasipliidid on ka mitmel elanikul olemas, et toitu soojendada,” lisas ta. Kui pikema ja laiaulatuslikuma elektrikatkestuse korral ei jää kanalisatsioon tööle ning tualetis käimine on piiratud, tuleb Lälli arvates selle koormust vähendada. “Selleks on plaanitud luua keldrisse kuivkäimla. See töö on veel plaanis, teoorias piisab ämbrist, kilekotist ja turbast, aga 200-300 euro eest leiab ka mugavamaid lahendusi.”
Varjumiskohta on korteriühistu pannud ka mõned toolid jalgade puhkamiseks ning Lälli sõnul on neil plaan elanikega teha ka mõned kokkukäivad pingid seinte äärde ja magamisplatvormid.
Täiendavate tegevustena varjumise vaatest soetatakse kotid, mida saab täita ja keldri akende ette panna, või tehakse paksem metallplaat akende katmiseks. Samuti planeeritakse soetada postid paneellaele ning leida neile keldris hoiustamise koht, et neid saaks kiirelt paigaldada.
Eelarve korteriühistu kogemusest:
Generaator ca 750 €
Ümberlüliti ca 70 €
Pesad, kaabel, üleminek ca 75 €
Töö tegi korteriühistu ise. Teenusena hind ca 330 €
Kilbi ümberehitus sõltub olukorrast – suurusjärk 440 €
Täiendavad kulud, mis on korteriühistul veel plaanis:
Kuivkäimla ja turvas ca 300 €
Tugipostide materjal – ca 400 €
Istumis- ja lamamisalused – tehakse oma jõududega
Kotid akende katmiseks – ca 50 €
Kokku 2500-3000 eurot
