Raplamaa tänavused kauneimad kodud on üle vaadatud. Parimateks tunnistati Liia Mooritsa ja Raivo Rebase kodu Saunakülas (Kehtna vald), Evely ja Denis Kaibijaineni Viduva puhketalu Laukna külas (Märjamaa vald) ning Tanel Torgeri ja Merle Võigase kodu Lõiuse külas (Rapla vald).
Igal aastal otsitakse Raplamaal üles kõige kenamad kodud, et pererahvast tehtud töö eest tunnustada ning parimad neist presidendi vastuvõtule ja üleriigilisele kauni kodu konkursile saata. Otsuse tegemiseks sõidab konkursikomisjon ühe päeva jooksul kõik kodud läbi, et oma silmaga koduaed üle vaadata ja uurida selle sünnilugu.
Tänavune ringsõit leidis aset 20. juunil ja sellest võtsid osa Silvi Ojamuru, Ülle Lagus, Tiina Martin, Katrin Velleste, Anu Adamson ja Margus Vaher.
Noor, kuid harmooniline kodu Saunakülas
Liia Mooritsa ja Raivo Rebase kodu iseloomustavad professionaalse viimistlusega voolujoonelised ja looklevad peenrad ning oskuslikult kasutatud suured raudkivid. Pererahvas rääkis naljatades, et kividest neil puudust ei tule, sest kus iganes labidas maasse lüüa, sealt kivi tavaliselt vastu tuleb. Haljastuses on nad eelistanud okaspuid, roose ja hortensiaid. Viimased on Liia lemmikud.
Aed ise on noor. Liia ja Raivo on vana talumaja renoveerinud ja sellest endale kodu loonud viimase viie aasta jooksul. Nii koguvad ka taimed koduaias alles oma tõelist lopsakust.
Kodu sissesõidu juures tervitab külalisi väike veesilm. Vanadel raudkividel hüpleb mustvalge harakas. Raivo rääkis, et miskipärast on see lind end nende aias mugavalt sisse seadnud ja seega tihe külaline.
Veesilma juurest edasi jalutades tunneb nina juba kaugelt magusat lõhna. Kohe vanamoodsa kaevu kõrval õitseb lopsakas ebajasmiin, üks aia vanemaid asukaid ja pärandusi varasemast ajast.
Maja taga on maastik värskendavalt mitmekesine, moodustades väikeseid künkaid, mida mööda peenrad üles ronivad. Raivo rääkis, et talle meeldib peenardele nimesid välja mõelda. Nii lookleb näiteks maja terrassi juurest kõrgemale Hariduse peenar, kuhu istutatud taimed tähistavad pere olulisi haridusalaseid verstaposte.
Liia jäi tagasihoidlikuks ja ütles, et on aia kujundanud kõhutunde järgi ja loominguliselt. Aiast õhkub harmooniat ja suurt hoolt. „Koos on hea toimetada,” ütles Liia ja tõdes, et aia osas nad Raivoga haakuvad.
Kodu jõe kaldal
Tanel Torgeri ja Merle Võigase kodu paikneb maalilise Atla jõe kaldal. Veel enne, kui kohale jõuad, tervitab eemalt ajahamba poolt räsitud mantelkorsten. Perenaine Merle rääkis, et sooviksid vana hoone varemed kord taastada, kuid ei tea, kas vahendeid selleks õnnestub leida, enne kui korsten lõplikult kokku kukub. Meie külastuse päeval seisis korsten aga veel kindlalt ja kandis turjal ka korralikku kurepesa koos poegadega.
Torgeri kodu lugu sai alguse tegelikult juba 12 aastat tagasi, kui Tanel Torger otsis endale kohta linnakärast eemale. Juhuslikult leidiski ta Raplamaalt ühelt võssa kasvanud krundilt palkmaja karbi. Peremehe käe all sai majakarbist kodu. Aegamööda kujunes metsikust ümbrusest hoolitsetud aed. Peremehe kirg on okaspuud ja perenaisele meeldivad lilled ja ilupuud ning -põõsad.
Haljastuses saab särada maastik, mis kodu ümbruses on mõnusalt looklev. Nii nagu Liia ja Raivo koduski, on pinnas kivine. Pere on aga priilt saadavat paekivi haljastuses nutikalt ära kasutanud, ääristades sellega näiteks tarbeaia peenraid ning luues väikese platvormi, millel kohvi juua ja avanevat vaadet nautida.
Tõeline talumaja ilu
Evely ja Denis Kaibijainen unistasid võimalusest pakkuda oma lastele tõelise maakodu kogemust. Mõni aasta tagasi tekkis neil äratundmine Laukna külas asuvas vanas taluhoones. Kogu kompleks vajas palju tööd. Koroonaaja sisustas pere ehitus- ja remonditöödega ning kiiresti kujunes Viduvast armas puhkemaja, kus aeg justkui aeglasemalt kulgeb. Omajagu aitavad selle tunde loomisele kaasa avarad vaated talu ümber ja kompleksi ajaloohõngulised hooned. Suvisel ajal saab end magama sättida madalate lagedega aita või saunatada traditsioonilises puukütte ja kausisüsteemiga saunas. Maalähedastele palkhoonetele lisavad romantilisust heledad detailid suurte aknaraamide või kasvõi võrkkiige näol.
Aeda kaunistavad erinevad õitsevad lilled nii vabakujulistes peenardes kui ka pottides-amplites. Perenaine Evely ütles, et aia kujundamine on alles pooleli ja iga aastaga püütakse seda aina omanäolisemaks muuta.
Nii nagu ka kõikide teiste tol päeval külastatud kodude omanikud, ütles Evely, et tänavu teeb olemise veidi trööstitumaks põud, mis ümbruse pigem pruuniks kui roheliseks tahab värvida.
Veel silmapaistvaid kodusid
Ühtekokku tegi komisjon oma ringreisil kümme peatust. Iga kodu oli oma loo ja näoga ning komisjoni liikmetel ei olnud kerge nende seast kõige paremaid välja valida.
Raplas peatus seltskond veel Avo Rauki ja Angela Tsõganova rahulikus kodus linna piiril. Pikliku kujuga krunti ümbritseb võimas kuusehekk, mis paneb unustama, et otse selle taga kiirustab maanteel autoderivi.
Traditsioonilistel suvelilledel on oma koht terrassil, kuid aias annab värvi pigem kiviktaimla. Angelale endale on eriti südamelähedased kurerehad. Ka ülejäänud aiale annavad vaheldusrikkust pigem okaspuud ja roosid. Osa aiast on jäänud ka viljapuude, -põõsaste ja tarbeaia jaoks.
Elvi Paurson võttis komisjoni sõnatuks oma töökusega. Tema traditsioonilist taluaeda Pahkla külas ümbritseb üle 300 meetri kiviaeda, mille perenaine on ise rajanud. Suur aed nõuab kahtlemata palju hoolt ja perenaise aega, kuid nii nagu paljud teisedki kaunite aedade omanikud, ei pea Elvi seda ise kuigi tähelepanuväärseks.
Sopilises aias torkas eriti hästi silma nutikalt kasutatud vanavara. Nii on erilisteks pilgupüüdjateks saanud vana kooguga kaev, lilledega täidetud hobuvanker, aga ka näiteks talutöödel kasutatud tööriistad, mida võib peaaegu igalt poolt aiast leida.
Ingliste külas tehti peatus Mati ja Aime Mahlapuu ning Viivi Mahlapuu juures. Atla jõe kaldale on rajanud oma suvekodu Mati ja Aime, nende naabriks on 90-ndates toimekas Viivi. Kaks kodu moodustavad veidi erineva näoga, kuid siiski harmoonilise terviku. Armas väike suvekodu seisab kohe jõe kaldal ja selle ümber rajatud haljastus suunab silma loomulikult jõge silmitsema. Väike aed tundub kui pelgupaik. Silmailu pakuvad mööda jõekallast looklevad peenrad oma õitsvate suvelilledega. Neile pakuvad vaheldust eklektiliselt valitud lõbusad kujukesed ja kaunistused.
Triin ja Jan Savtšuki kodu Rangu külas asub kõrgete mändide all. Pool tööd õdusa olemise loomisel teeb ära loodus kodu ümber. Seda aitavad rõhutada rikkalikud ja lopsakad amplid nii peamaja kui ka abihoonete küljes. Koduaed võlub oma lihtsuses.
Kaunis võib olla ka viimne rahupaik
Kauni kodu konkursile saavad vallavalitsused esitada ka ühiskondlikult kasutatavaid hooneid. Tänavu külastas komisjon kolme sellist.
Esimene peatus tehti Alu kooli juures. Pärast 2017. aastal hoone renoveerimist rajati hoone juurde ka haljastus, mille kavandas Sirle Sule. Koolimaja ees saavad särada erinevad kõrrelised. Täna on põlvepikkused põõsad veel tagasihoidlikud. Oma täie võimsuse saavutavad nad alles suve lõpuks. Struktureeritud kooliesisele vastukaaluks on park aia taga kõrgete puude, lillemuru ja laulvate lindudega. Hiljuti rajati sinna ka madalseiklusrada. Koolimaja taga on aga oma koha leidnud väike tarbeaed, kus kooli- ja lasteaialapsed saavad kastides kasvatada nii lilli kui ka maitsetaimi ja lausa raberberit.
Lelle kalmistu on kahtlemata üks kaunemaid rahupaiku maakonnas. Heakorra eest hoolitseb Evelin Reinaus, kes korrastab vajadusel ka mahajäetud haudasid. Üldpilt kalmistul on hoolitsetud ja korrektne. Loomuliku võlu annab paigale maastiku mitmekesisus.
Üks kaunemaid vaateid kalmistule avanebki suurte raudväravate vahelt sisenedes ja mööda nõlva alla jalutades. Evelin rääkis, et eriti ilus on vaade õhtupäikese valguses, mis kalmistule kenad varjud joonistab.
Viimane külastatud ühiskondlikult kasutatav hoone on Villa Katarina Järvakandis. Helesinine maja oma valge terrassipiirdega paistab kaugelt kui kodu. Tegelikult annab seal kohalikele joogatunde perenaine Kadrin Karro-Tagapere. Koos abikaasa Mati Tagaperega rajasid nad maja pika ajalooga krundile. Varem tegutses samas kohas autokool ja motoklubi. Möödunud aegade hõngu plaanitakse elus hoida, ehitades kõrvalhoonesse motomuuseumi.
Haljastuse osas ei ole Kadrin oma elu liiga keeruliseks ajanud ja rajanud terrassi ääristama pigem püsikutest ja okaspuudest koosneva peenra. Viimase lihvi annab maja ees seisev purskkaev.
***
Kauni kodu konkurssi veab Raplamaal Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühendusega. Konkursile esitatud kodude hulgast valib ROL-i moodustatud komisjon välja parimad. Komisjon hindab koduaeda ja üldpilti, mille see maja välisilmega moodustab. Parimad suunatakse üleriigilisele heakorrakonkursile “Eesti kaunis kodu”.
