Jaanika Sepp
Mรคletan lapsena maal vanaema juures, et pรคeva pรตnevaim hetk oli postkasti juures kรคimine. Kas nรผรผd on leht tulnud? Ja kui ei olnud, siis mรตne aja pรคrast lรคksid uuesti, et รคkki nรผรผd on. Meil oli isegi pink postkasti kรตrval, et oodata postiljoni.
Tundus, et lehe lugemine on รผks vรคga tรคhtis asi ja lehte ootasid ka minu vanaema ja vanaisa.
Eks samas oli ka huvi – kas miskit pรตnevat toimub kuskil? Ja siis moosida kedagi, kes sind mรตnele laadale vรตi muule toredale sรผndmusele viiks.
Kui veelgi kaugemale meenutada, siis ajalehel oli vรคga oluline rollย
