Mia Cordelia Kitsing
19. augustil tuli suur rõõmusõnum, kui Eesti aasta küla tiitli pälvis meie armas Kaerepere alevik.
Mitmekesine, nähtavalt arenev kogukond, hea ja tulemuslik koostöö omavahel ja kohaliku omavalitsuse või paikkonna ettevõtjatega, avatud ja positiivne maine maakonnas ja ka kogu riigis – need olid mõned eeldused, et saada aasta küla tiitel. Tõesti, Kaerepere on väga innovaatiline väike koht, kus ometi on kõik vajalik olemas ning rohkemgi veel, et elukohast ka rõõmu tunda.
Nimelt 155 aastat tegutsenud kool, lasteaed, raamatukogu, seltsimaja, ujula, spordisaal, kunstmuruga jalgpallistaadion, kettagolfirada, tenniseväljak, rulaväljak, mänguväljakud, kergliiklusteed, tehisjärvega maastikukaitseala…
Ka inimesed on need, kes sellele kohale hinge sisse puhuvad. Kohalikud on hoidnud traditsioone ja erinevaid ühistegevusi, näiteks peetakse talguid ning tegutseb näitering Anderaasuke. Kaerepere aleviku “Aasta küla 2023” ankeedis on väga tabavalt kirjeldatud sealset olustikku:
“Kaerepere piirkonna elanikud armastavad võtta ise vastutust, luua väärtust ja teha ümbritsevale head, tagades nii üheskoos kauni, samas pidevalt areneva ja ajaga kaasas käiva elukeskkonna ja mitmenäolised võimalused.
Eestvedajad peavad oluliseks kogukonna kaasamist, inspireerimist, külade jätkusuutlikkust, peremeheks olemist, juurte juurde tulemist ja kohal olemist.”
Kaerepere piirkonna vabatahtlikud eestvedajad on alates 2007. aastast koondunud MTÜ Arendusselts Koduaseme ridadesse, mille eesmärk on Kaerepere aleviku ja sellega piirnevate külade mitmekesine kultuuri-, haridus- ja sporditegevus, heakord ja ühtehoidev kogukond, muinsuskaitse, säilitatud kultuuripärand, loodus- ja huvikaitse ning head võimalused igas vanuses elanikkonna vaba aja veetmiseks ja sisustamiseks.
Leaanyka Leisson, kes on MTÜ Arendusselts Koduaseme üks juhatuse liikmetest, meenutas Sadala külas toimunud aasta küla tiitli väljakuulutamist:
“Lauri Hussar, kes komisjoni esimehena kõnet pidas, ütles, et lõpuks olid kaalukad ka detailid. Tema tõi välja detaili, mis mulle jäi meelde ka siis, kui komisjon siin külas käis juulikuus. Ta ütles, et meil olid kõik eramajad ja kortermajad rüütatud sinimustvalgesse. Kingituseks saime Riigikogu poolt Eesti riigilipu, mis oli Pika Hermanni tornis aastal 2014. Kuidagi see sinimustvalge idee läks meil läbivalt.”
Kindlasti kaasnevad selle suure saavutusega oma mured või hirmud.
“Olen natuke heitunud ja ei oska nagu aimatagi, mulle tundub, et see toob taas – nagu ikka nende tiitlitega – rohkem tööd lauale. See on see üks osa, mis natuke hirmutab.” Aga Leaanyka lisas, et see tunnustus on väga suure kaalu ja mainega.
“Võib-olla see maine, tuntus ja positiivsus on kaalukam, kui Rapla maakond või Kehtna vald seda hetkel ise tunnistab. Ma arvan, et me võib-olla alahindame seda mõju.”
Eks tulevik näitab, mida see tiitel kaasa toob, ja kindlasti saame olla uhked selle üle.
“Eile õhtul ma kuulasin seda Pärt Uusbergi Hando Runneli sõnadele kirjutatud laulu “Armastus on kõige all” ja veendusin, et see kõik ongi üks suur armastus. Nii nagu me ka ütlesime, et kui teha midagi südamega, siis igal juhul inimesed tulevad ühes,” sõnas Leaanyka Leisson.
