Algus Koduloolases nr 5
3.05.2023
Tõnis Tõnisson
Rahvarinne nõuab Balti riikide pääsu Helsingi
II konverentsile
August kujunes sama poliitiliseks nagu aasta varemgi. 6. augustil 1990 alustati Eestimaa Rahvarinde eestvõtmisel allkirjade kogumist deklaratsioonile, mis kandis omas ajas pretensioonikat pealkirja: „Balti riikide taasiseseisvumise küsimus Pariisi konverentsile!”. Sellega nõuti Balti riikide iseseisvumise küsimuse lülitamist Helsingi protsessi, selle arutamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel Pariisis. Tekstis öeldi: „Peame õiguspäraseks Eesti, Läti ja Leedu taotlust osaleda nimetatud nõupidamisel. Oleme veendunud, et Balti riikide iseseisvust taastamata ei kujune Euroopas õiglusel põhinevat riikide ühendust.”
7. augustil toetas aktsiooni Rapla maakonna parteide ja liikumiste konsultatiivnõukogu. Nõukogu otsuses öeldi: „Iseseisvust saavutamata, omariiklust taastamata ei ole Eestimaal ja eesti rahval tulevikku. Läinud aasta Balti kett andis maailmale teada kolme rahva ühtsusest ja otsusekindlusest – me seisame üksteist toetades lõpuni.”
23. augustil ühinesid Eestimaa Rahvarinde ettevõtmisega ka Leedu ja Läti.
Eesti üritab N. Liiduga läbirääkimisi pidada
7. augustil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta”, milles öeldi, et omavaheliste suhete aluseks ei saa olla N. Liidu põhiseadus ega hilisemad seadused. Eesti NSV on lakanud reguleerimast Eestis kujunenud riiklikke ja ühiskondlikke suhteid. N. Liidu ja Eesti Vabariigi läbirääkimiste lähtealuseks peab olema Tartu rahuleping ja teised enne 16. juunit 1940 N. Liiduga sõlmitud lepped.
Eestis valmistuti läbirääkimisteks.
Vytautas Barevicius 9. augustil Ühistöös: „Leedumaa on ikka veel läkituse mõju all, mille esitas rühm nimekaid kirjanikke, ühiskonnategelasi ja Leedu parlamendi liikmeid. (Täpsustus: Jutt on läkitusest, milles heideti Leedu valitsusele ette, et peaminister sõidab küll mööda maailma ringi, aga tulemusi ei ole – T. T.) Rahvas on jagunenud kaheks – ühed pooldavad seda, teised laidavad. Ainult selles ollakse ühel meelel, et läkitus on ilmutatud ebaõigel ajal. Ees seisavad läbirääkimised suure Liidu ja Venemaaga, nüüd võidakse sellele toetudes väita, et Leedu parlament ei esindagi rahva huve, on hoopis väikese kildkonna ambitsioonide kaitsjaks-toetajaks. Nii et meie tänaste päevade sisu on tulised diskussioonid ülemnõukogu ja valitsuse suhete üle.
Muidu elame rahulikult. Erandiks oli vaid 4. ja 5. august, mil sõjavägi valmistus püüdma poisse, kes N. armeest luba küsimata lahkunud. Olime kõik vastuaktsioonideks valmis. Ka ülemnõukogu tegi avalduse, milles teatas, et hakkab poisse kaitsma.
Nii palju Leedumaalt, edasi oma rajoonist. See nädalavahetus oli meil sündmusterohke. On traditsiooniks saanud, et iga kuu esimesel laupäeval kogunevad Raseiniaisse meie luuleklassiku Maironise austajad. Blokaadipäevil olid need kogunemised rahvavaesed, nüüd, kus bensiini jälle vabalt käes, on tulijaidki rohkem. Tuldi seegi kord ja nagu ikka – üle kogu Leedumaa. Alati on programmi ette valmistanud ja ka selle läbi viinud kohalik kirik. /…/ Kõige tähtsam päev oli aga pühapäev. Siis külastas Raseiniaid Leedu katoliku kiriku kardinal. Jumalateenistusest, kus pühitseti täisealisteks kaks ja pool tuhat noormeest-neidu, võttis osa enam kui 200 000 inimest.
On ka kurbi uudiseid. Kodumaale jõudsid tagasi 38 neljakümnendatel aastatel küüditatu säilmed. Need on toodud Tomskist, Krasnojarskist ja mujalt. Nüüd lõpuks said nad kodumulda. See möödunud aastal alanud ettevõtmine kestab veel kaua. Väga paljudel ei õnnestunud ju kodumaale saamist ära oodata. Järgmine matusetalituse päev on 11. augustil.
Nüüd mõned Raplaga seotud uudised. Läinud nädalal oli meil kontsertreisil ansambel ETRA. Nad esinesid kahes kirikus – Raseiniais ja Betygalas. Kel õnnestus ansamblit kuulamas käia, räägib sellest vaid ülivõrdes. Loodame, et nõnda on pandud alus ka kahe maakonna kultuurisidemetele.
Teine uudis puudutab Raikküla kolhoosi. Nimelt tuldi sealt meie Betygala kolhoosilt teravilja ostma, aga mitte tühjade kätega. Raikküla rahvas oli kokku pannud 500 rubla ja selle eest meile defitsiitseid ravimeid ostnud. Raikküla esindust juhtinud veterinaararst U. Pallov andis kingituse üle Betygala küla ambulatooriumile. Meie lehes käis rahva tänu edasi ütlemas sealse kolhoosi esimees Albinas Zibulis. Tänu oli nii suur, et raske on edasiandmiseks sõnu leida.
Lõpetan turu-uudistega. Leedumaal valitseb suitsukriis. Paki Astra sigarettide eest küsitakse rubla, filtriga Kosmos maksab kolmeka. Kõik puha ikka suure Liidu mõju.”
Ka Eesti on sattunud majandusraskustesse
Bensiinikriis jõudis pärale. 16. augusti Ühistöö avaldas maavalitsuse plaanikomisjoni teate: „Rapla maakonna Rapla ja Märjamaa bensiinijaamades müüakse augustis erasõidukitele maksimaalselt 40 liitrit bensiini, s.h läbisõitvatele 20 liitrit. Auto tehnilisse passi tehakse tankimise kohta märge.”
Otsust kommenteeris maavalitsuse nõunik Margus Tilga: „Säärane otsus tugineb analüüsile, mis tehti juulikuu kohta Rapla ja Märjamaa bensiinijaamas ning augustis Raplas müüdud bensiinikoguste arvestusele. /…/ Omade ja läbisõitjate vahet tehakse auto tehnilise passi järgi, kuhu endiselt tuleb tankimise kohta teha märge /…/ kui kellegi enda elukoht ja auto registreerimiskoht ei ühti, võib tõestusmaterjalina kasutada muid dokumente.”
Kuuldused Eesti bensiinikriisist olid jõudnud juba ka Leetu. 16. augusti lehes on Ester Šank vahendanud maavalitsusest tulnud sõnumit: „(15. augusti – T. T.) hommikul teatas maavanem Harri Õunapuu, et talle on helistanud kolleeg Raseiniai rajoonist. Kuulda saanud, et nüüd on meil bensiiniga kitsas, pakkus ta abi. Äkki tuleb veel hullemaid aegu ja siis (saab – T. T.) ka seda pakkumist kasutada, praegu see ehk tingimata tarvilik polegi. Aga – sõpra tuntakse hädas. Meeldiv, kui meil neid on.”
Vahele uudiseid kohalikest ajalehtedest
21. augusti Ühistöö esilehe lugu kandis pealkirja „Ilmunud on juba kaks „ELU” numbrit”. Toome siinkohal mõned katkendid:
„Sõna vabaksandmine tõi kaasa ajakirjandusbuumi. Läinud ja selle aasta mõne kuuga on valdav enamus seni Eestis ilmunud ajalehtedest-ajakirjadest saanud täiesti uue näo ja juurdetulnute hulka ei oska praegu vist asjatundjadki täpselt öelda, argilugejast rääkimata. Üsna pikka aega tormles ajakirjandusmeri Rapla maakonda tõsisemalt riivamata. Möödunud aasta numbrisse saab Ühistöö kõrvale kirjutada vaid Järvakandi koolipoiste (ühe ja teise arvates mõneti skandaalse) Katalysaatori ja hulga infolehti, mis tol ajal veel majandi-ettevõtte piiridest üle ei ulatunud. Tänaseks on pilt tunduvalt muutunud ning maakonna ainukesele tõsiselt võetavale lehele (toimetuse arvates) on tekkinud arvestatavad konkurendid „Lõuna-Harjumaa”, „Rapla Teataja” ning „Elu” näol.
Viimati mainitu nimetab end liberaalseks leheks ja mitte muidu moe pärast – tegemist on Eesti Liberaaldemokraatliku Partei Rapla piirkonna väljaandega. Impressumis on see kõik kenasti ka inglise keelde pandud: „The Life” – the publication of Estonian Liberal-Democratic Party Rapla district /…/ Lehe idee kandja ja põhitoimetaja on ELDP asutajaliige, Rapla piirkonna juhatuse ja partei noortekoondise aktiivne liige Margo Veskimägi.
Pisut ka Rapla alevi lehe sünnist
11. augustil oli Ühistöö teada andnud, et kohe-kohe peaks ilmavalgust nägema Rapla alevi ajalehe esimene number. Uue lehe toimetaja Viio Aitsam on kirjutanud: „See on mitmes mõttes katsenumber, õieti proovitöö (pealinnas trükitud, värvitrükk) jne ning seetõttu on esimese numbri materjali operatiivsus pidanud päris kõvasti kannatama (Rapla turu reklaam on vananenud – seda ärgu lugeja uskugu). Järgmise numbriga loodame igatahes hakkama saada kiiremini.
Esialgu peaks ajaleht, kui kõik klapib, ilmuma hakkama kord kuus. Eks tulevik näita, kas see õnnestub. Sagedasemast ilmumisest praegu ei räägi.
Ajaleht sisaldab infot alevi volikogu ja -valitsuse tegevusest.”
Seda sõnumit kokku võttes võib öelda, et lehte asutades oli Rapla alev (alevivanem Väino Sassi) ajalugu teinud – Rapla Teataja, mis ilmub vallalehena tänaseni, oli üks esimesi Eesti munitsipaalväljaandeid.
Me olime vaba rahvas ja saame selleks jälle
23. augusti esiküljel oli üleskutse „Täna Vana-Vigalas”: Täna õhtul kell 19.20 ollakse üle Eestimaa viiekümne ühes paigas valmis, et üheaegselt hümnihelide, sissejuhatava sõnavõtu, Balti ühislaulu ja kirikukellade märguande peale kell 19.30 süüdata protestituled MRP salasobingu tagajärgede vastu. Veerand tundi hiljem ühinevad meiega lätlased, seejärel leedulased.
Rapla maakonna rahvas koguneb Vana-Vigalasse, et väljendada seal Eesti Kooriühingu seminar-laagris osalejate eestvõtmisel oma suhtumist. Kõnelema on palutud Hasso Nurm Eestimaa Rahvarindest, maavolikogu esimees Tõnu Saar, abimaavanem Jaak Herodes ja Vigala koguduse õpetaja Johannes Preegel.
Pool tundi kestva, Eesti raadio teel suunatava aktsiooni lõppedes kogunetakse pühasse hiide, et kaasa teha Aleksander Heintalu (Vigala-Sassi) juhitav loits.
Mitte keegi ei tee meid vabaks, kui me seda ise ei taha, ja mitte keegi ei oska meid toetada, kui me oma nõudmistest maailmale kuulda ei anna.”
Jätkame juba järgmisest, 25. augusti lehest võetuga: „Hommikul annab raadio Tartust edasi äreva teate: seltsimees Lenin on Riia mäelt kukutatud. Veel ei ole teada, kes putši taga on, sellepärast tehakse igasuguseid oletusi.”
Täpsustus
Tartus EPA peahoone ees seisnud Lenini võttis omal algatusel ausambalt maha Kaitseliidu Tamme kompanii.
„Veidi hiljem helistab Raseiniaist Ühistöö toimetusse Vytautas Barevicius. Küsib ilma ja meeleolu järele. Vastan, et ilm on ebamäärane, tahaks nagu sadama hakata, aga ei saja ka. Meeleolu seevastu ootusärev. Räägin Tartu „röövist”. See ei vapusta teda. Leedumaal on proletariaadi jumala teotamine massiliseks muutunud. Kõneleme hoopis muust. Neil sajab juba mitmendat päeva järjest vihma, aga see ei ole rahva teotahet jahutanud. Teist päeva kogunetakse Lazdujai lõigus Leedu – Poola piiril, et sellest täna üle minna. Samal ajal ollakse Vilniuses valmis kompartei arhiivi hõivama, sest ööpartei (Leedu Kommunistliku Partei Moskva-meelne osa – T. T.) on lubanud selle Moskvasse toimetada. Muid uudiseid tal seekord ei ole.
Eesti raadio Tartu veerandtunnis räägib raadioreporter V. I. eksirännakutest mööda linna. Keegi ei taha kodutuks jäänut oma katuse alla võtta. Siis antakse edasi Taaralinna valitsuse otsus: pronksist külaline ennistada oma kohale, vandalismi mitte lubada. Näis aga näis – seda tahaks küll oma silmaga näha. Praegu on linnaisasid ehmatanud punalipulise aparaaditehase interliikujad, aga mis laulu nad siis laulavad, kui taaspüstitamise akti juurde sinimustvalgetega tullakse?
Pärastlõunane Eestimaa mõtleb, mida õhtul teha – kas minna või mitte minna Rahvarinde lõkke juurde südant ja konte soojendama. On neid, kes lähevad. Ka RRRi (Raplamaa Rahvarinne – T. T.) tule juurde Vana-Vigalasse. Silm tabab Vigalas mehi Mahtrast, Järvakandist, Raplast, Märjamaalt…
„Näe, KGB ka kohal,” näidatakse näpuga ühe noorepoolse kampsunis härrasmehe poole. Tähendab, Moskva peab meist ikka veel lugu ja kardab! Rahvast on siiski vähe ja lippe ainult kolm. Ainult allkirjade kogumise laua juures on järjekord pidev ja pikk.
Lõkke süütavad mitme maa esindajad. Siis kuulatakse raadiost Mati Hindi kõnet, lauldakse loiult kaasa hümni ja antakse sõna kohaletulnutele. Soovi on avaldanud Hasso Nurm, Tõnu Saar ja Jaak Herodes. Veidi elevust toob Tõnu Kaljuste dirigeeritud ropp laul paktist, mille sõlmisid Molotov ja Ribbentrop. On tunda, et kõik tahavad siin kiiresti lõpetada ja Vigala Sassi kuulama minna. /…/
Järgmise hommiku Päevaleht kahtleb eestlaste ühtsuses, Izvestija aga pahandab leedulaste ja lätlastega. KGB Rapla esindajal ei ole aruandesse ilmselt midagi kirjutada.”
Ka mujal on kergeid väsimuse märke
Vytautas Barevicius 28. augustil (ilmus 30. kuupäeva Ühistöös): „Muide, blokaadile vaatamata suutis Raseiniai rajoon ühena vähestest vabariigis täita poolaasta eelarvelised ülesanded ja meie ehitusvalitsus nr 1 tunnistati vabariigi parimaks. Sellise tulemuseni jõudsime ainult tänu Rapla maakonna ennastsalgavale abile. Raseiniai ei unusta seda.
Muus osas annab blokaad ennast tänaseni tunda. /…/ Blokaadi tagajärgedega seostatakse ka meeletult vohavat spekulatsiooni. Hinnad on igasuguse kontrolli alt välja läinud. Pakk sigarette „Astra” maksab mustal turul näiteks 3, filtriga suitsud isegi 7-8 rubla. Oleks siis ainult suitsud – kallinenud on tegelikult kõik eluks vajalik.
Suurenenud on ka kuritegevus. Ühe neil päevil läbi viidud reidi kestel registreeriti väikeses piirkonnas seitsme tunni kestel 33 korrarikkumist. Neist 28 olid liikluseeskirjade ja kaks kaubanduseeskirjade rikkumised. Lisaks sellele peeti kinni kolm samagoniga äritsejat.
Sagenenud on röövimised ja avalikud vargused. Arvatakse, et korrarikkumisi on Leedu-vaenulikest keskustest juhitud. Nõnda püütakse segadust suurendada. Seoses sellega ootame 29. augustit, mil vabariigis peaks vastu võetama karmid abinõud spekulantide taltsutamiseks.
Nii palju majandusest ja korrakaitsest, nüüd mõni sõna kultuurielust. Alates 1. septembrist hakkame üleliidulise II teleprogrammi asemel vaatama Lääne-Saksa programmi. Esialgu finantseerib selleks tehtavad kulutused (10 rubla tund) riik, edaspidi kavatsetakse üle minna kaabeltelevisioonile. Siis hakkavad teleriomanikud ise tasuma.
Nädalavahetusel viidi Laisve kolhoosi hipodroomil läbi suured rahvusvahelised ratsavõistlused. Ootasime sinna ka Eesti esindust. Paraku jäi see tulemata. Viimasel minutil teatati, et eelistatakse soomlaste küllakutset. Sellest on kahju. Võistlus oli kõrgetasemeline. /…/
Katoliiklaste jaoks kujuneb tähtsaks järgmine nädal. Siia tullakse Leedust ja mujaltki kokku Šiluva alevisse. See koht on katoliiklastele XVII sajandist peale püha. Pärimuse järgi olevat siis grupp karjuseid siin kohtunud Jeesuse ja Püha Mariaga, mille järel Vatikan kuulutas Šiluva katoliiklaste palverännaku paigaks.
Nõukogude võimu aastatel käidi seal salaja, nüüd ootame nädalavahetusel kümmet-kahtkümmend tuhandet inimest.
Rahval on vaja kellessegi või millessegi uskuda. Paistab, et poliitikast ja poliitilistest aktsioonidest ollakse väsinud. Seda kinnitab veel kord 23. august, mil Sajudise eestvõtmisel korraldatud protestiüritused jäid tunduvalt rahvavaesemaks kui varasematel aegadel.”
(Järgneb)
