Koduloolane: Ingliste koolikell helises taas

Tõnis Tõnisson

Sedapuhku helises koolikell 26. augustil Inglistel sümboolselt, kutsudes rahvast meenutama piirkonna kolme koolimaja (Lau, Pae ja Helda) sulgemisel ja 1923. aastal Ingliste mõisas avatud 6-klassilise algkooli saja aasta pikkust ühist ajalugu.

Ingliste valla kooli ajaloo algust loetakse 1870. aastast, kui Lau külas Rehe (hiljem Koolirehe) talus alustas tegevust nn pühapäevakool. Uus koolimaja valmis Koolirehe talu lähedale 1875. aastal. Viiskümmend aastat hiljem, Eesti iseseisvumise ajaks, oli koolimaja nii füüsiliselt kui ka sisuliselt amortiseerunud ja korraks on septembris 1919 vallanõukogu arutanud, et äkki oleks parem, kui „Lau kool tema vaevalise seisukorra pärast täitsa ära kaoks”.
Õnneks laabusid asjad toona siiski, küll üsna suurte raskustega, kuid ikkagi sedamoodi, et vana Lau kooli viimane lend saadeti ellu 1923. aasta kevadel ja sügisel sai nüüd siis juba 6-klassiliseks muudetud Ingliste algkooli pere alustada tööd Ingliste mõisa härrastemajas. Kool alustas kolme õpetaja ja 126 õpilasega.
1972. a hakkasid levima jutud kooli sulgemisest. 1973. a tähistati kooli 50 aasta juubelit, rajooni haridusosakonnast keegi kooli õnnitlema ei tulnud. Lõplikult otsustati kooli saatus 1974. a kevadel, kui õpilaste arv oli langenud 70-ni ning kooli lõpetas viimane lend. Rekordarv õpilasi – 148, oli 1959/60. õppeaastal.
Korraks ärkas Ingliste kool siiski veel ellu – 1992. aastal otsustati rahva soovil ja Kehtna valla eestvedamisel avada endise Valtu kolhoosi Ingliste osakonna kontor-klubis 4-klassiline algkool. Oma õla kooli sisustamisel pani alla kohalik taimekasvatuse ja loomakasvatuse ühistu. Esialgu alustas vaid kaks klassi – esimene ja teine, kuid juba 1993/1994. õppeaastal loodi võimalused ka kolmandale ja neljandale klassile.
1994. aastal alustati juurdeehitusega, paraku kulges ehitus rahapuuduses suurte raskustega ja hoone, mis hakkas valmides kandma Ingliste Haridus- ja Kultuurikeskuse nime, valmis alles 2000. aastal. Kooli jätkus seal veel kuueks aastaks – viimane lõpetaja sai tunnistuse 2006. aasta kevadel.

Seda kõike nüüd meenutama kogunetigi. Ja üsna loomulik, et kokkutulekut alustati Lau külas päris esimese koolimaja asukohas, mida praegu tähistab vaid mälestuskivi, seal süüdati küünlad ja külavanem Aare Hindremäe tegi lühiülevaate Lau koolist. Kohal olid ka Kehtna vallavolikogu esinaine Katrin Anto ja vallavanem Tanel Viks, Ingliste piirkonna külavanemad ja lähemalt või kaugemalt Ingliste koolieluga seotud, kokku neljakümne inimese ringis.
Järgmine peatus tehti Ingliste Haridus- ja Kultuurikeskuse ees. Viimase koolimaja seinale paigaldatud mälestustahvlilt eemaldasid katte Pille Laos ja Pille Matt – esimene ja viimane koolijuht. Hoone juurdeehituse lugu meenutasid endised vallajuhid Silvi Ojamuru ja Kalle Toomet.
Aga katte all oli veel üks objekt. Ingliste külavanem Kaisa Vahtmäe palus seda vabastama mõisas asunud 8-klassilise kooli viimase lennu vilistlase Aare Leinbergi. Mehe üllatus oli suur, kui ta katet kergitades leidis sealt talle endale pühendatud pingi. See oli Ingliste rahva kingitus inimesele, kes piirkonna arengusse palju panustanud, temal oli teeneid ka 14 aastat kestnud kooli avamise õnnestumisel.
Siis jõuti mõisahoone juurde, kus möödus eaka kooli ehk kõige viljakam pool sajandit. Mälestustahvli vabastasid kattest kooli viimase lennu esindaja Aare Leinberg ja viimane õpetaja Viivi Mahlapuu, koolikella helistas viimane direktor Tiiu Runno. Juures seisis viimases lennus lõpetanud 8. klass.
Mõisa praegune omanik Imre Reino avas uksed ja lubas külalised lühikesele nostalgilisele jalutuskäigule kunagise koolimaja ruumidesse. Ja siis koguneti Ingliste Kultuuriaita, kus algas ajas tagasi vaatav seminar. Päevakorras oli kolm teemat: Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuse teadur Hanno Talving rääkis piirkonna külakoolidest – lisaks Lau koolile veel ka Pae ja Helda ehk Hõreda koolist; Aare Hindremäe võttis oma esinemise fookusesse Ingliste mõisas oldud kooliaastad – teema avamisel olid abiks vanad fotod ja kroonikakaadrid; Pille Matt ja Pille Laos keskendusid kõige uuemale ja kõige lühema elueaga koolile.
Siis tuli lõuna, mille eest hoolitses Ingliste mõisa köök.
Päeva kõige tähtsam osa algas pärast lõunat. Selleks oli Ingliste Arendusseltsi järjekordse raamatu esitlus. Aare Hindremäe koostatud „Ingliste hariduselu sõnas ja pildis” oligi ju tegelikult selle tervet päeva täitnud kokkusaamise ajend. Räägiti lühidalt raamatu valmimisloost, tutvustati autoreid ja tänati toetajaid, tänu kellele sai võimalikuks kinkida raamat ka kõigile endistele õpetajatele ja raamatukogudele.
Õhtu lõppes Ingliste pargis sumedas augustipimeduses kohaliku ansambli MMK saatel. Oli nii jalakeerutajaid, Nõmme Kõrtsi esindava kohviku külastajaid kui ka lihtsalt õnnelikke inimesi, kes nautisid kokkusaamist endiste koolikaaslastega, kõrvus kunagise koolikella taas kuuldud helin.