Victoria Maripuu
16. septembril toimub taas Metsarahvapäev, mille käigus on huvilistel võimalik osa võtta metsaretkedest ja õpitubadest. Sel päeval ootab külastajaid ka endine Kohila vallavanem Heiki Hepner, kes viib külastajad oma dendropargis ringkäigule.
25 aastat tagasi loodud dendropargist leiab üle 400 puu- ja põõsaliigi. Teiste seas kasvavad näiteks pöögid, magusad kirsipuud metsapuuna, aga ka väike jõulukuuskede istandus. 2,5-kilomeetrise ja ligi kaks tundi kestva ringkäigu jooksul tutvustatakse huvilistele vähelevinud metsapuid, väikemetsaomaniku argipäeva ja palju muud.
“Mu isa oli metsamees ja sealt tuli mõte minna metsandust õppima, aga konkreetselt armastus puude ja põõsaste ehk dendroloogia vastu tuli ülikooli ajal, mil sai väga põnevaid õppereise tehtud,” meenutas Hepner, kuidas ta dendropargi rajamiseni jõudis.
Pärast ülikooli sattus Hepner Raplamaale tööle.
“Kui tekkis võimalus maade erastamiseks ja mul olid esimesed võimalused dendropargi rajamiseks, hakkasin ka esimesi puid istutama. Nii ta on järk-järgult läinud,” pajatas ta.
Dendropargis olevate taimede valik täieneb pidevalt – aastas üritab Hepner istutada paarkümmend uut puud ja põõsast.
Kõik ei pea vastu
Paraku on ka igal aastal neid taimi, mis uut aastanumbrit enam ei näegi. Tänavused hiliskülmad ja sellele järgnenud põuaperiood viisid manalateele viis Hepneri 17 pöögist. Aastate jooksul on Hepner aga õppinud leppima, et see on eluringi loomulik osa. Kõik taimed ei peagi kaua vastu ja sinna pole midagi parata.
“Ma ei ole siia loonud eritingimusi. Näiteks botaanikaaias on palju personali ja seega võimalik ka taimi rohkem poputada ja neid üle talve hoida. Mina ei ole poputamist endale eesmärgiks võtnud. Tööd oleks dendropargis muidugi lõputult, aga paraku ühel inimesel on omad piirid – on igapäevatöö ja ei ole võimalik nii palju panustada, kui tahaks. Seepärast olen ma ka väikse huumoriga öelnud, et iga puu ja põõsas peab ise samuti pingutama, et ellu jääda. Ei ole ainult nii, et ta saaks minule loota. Kui võimalus oleks, siis ma muidugi aitaks kõiki, aga paraku see nii ei ole,” jutustas Hepner.
Ta lisas, et keeruliseks teeb olukorra seegi, et dendropark asub väga põuasel paepealsel pinnasel, kus paljud taimed kasvada ei tahagi. Uusi taimi valides lähtubki Hepner sellest, et taim kõnealusel pinnasel hakkama saaks. Kõik uued taimed ei ole aga ta enda valitud, aeg-ajalt on talle puid ja põõsaid kingitud.
“Selleks võib olla ka harilik tamm vms, aga kui puu on mõne inimese või sündmusega seotud, on sellel kohe täiesti teine mõõde ja tunnetus. Võib-olla see inimene on juba siit ilmast läinud, aga sa näed, et see puu kasvab ikka ning sa suhtled selle inimesega edasi, kui seda puud näed,” ütles Hepner.
Park nagu mets
16. septembril on huvilistel võimalus loetletud puid ja muudki oma silmaga näha. Oodatud on kõik, vanusest olenemata. “Võib-olla päris väikelastele ei ole dendropargi tuur kõige parem, aga kindlasti on lastega pered oodatud. Arvestama peab lihtsalt sellega, et tegemist ei ole puhta pargis jalutamisega, vaid me lähme ikkagi metsa. Minu dendropark ei ole nagu Tallinna või Tartu botaanikaaed, kus on kenad hooldatud rajad, vaid see on pigem ikkagi metsapark, arboreetum,” kirjeldas Hepner.
Sarnast tuuri on Hepner teinud ka varasematel aastatel ning külastajate huvi on olnud suur.
“On olnud ka külastajaid, kes nii mõneski puude kasvatamise küsimuses on minust kindlasti pädevamad. Nendega on olnud väga põnev vestelda ja arutada. Aga on ka inimesi, kes näiteks saavad alles teada, et on olemas selline puu nagu türnpuu. Kui räägid, et peaaegu sama nimega on meil kunagi helilooja olnud, siis on üllatus veel eriti suur. Ehk tõesti on väga erinevaid inimesi,” märkis Hepner.
Metsateema läheb korda
Üleüldse on metsanduse vastu viimasel ajal suurt huvi märgata – meedias ilmub mitmeid artikleid, Luua metsanduskooli erialad on väga populaarsed, Metsarahvapäeval on hulganisti külastajaid jne. Mets on teema, mis sütitab ja paneb arutama. Hepneri sõnul võib huvi taga olla kaks põhjust – metsaga seonduv puudutab paljusid ning metsaga seotud muutused on kergesti märgatavad.
“Mets on väga keskne teema ja natukene võib seda lausa võrrelda tervisega. Tervis on meie jaoks oluline asi ja kõigil on oma arvamus meditsiinisüsteemi ja sellega seonduva kohta. Või hoopis hariduse küsimus – kõigil on selge nägemus, kuidas see peab olema. Metsandus on natuke samas stiilis,” selgitas Hepner. “Teine asi on see, et metsaga seotud muutused paistavad hästi silma. Mets kasvab aeglaselt, aga kui seda raiuda, on muutus järsk ja seda tajutakse ka sedasi. Teatud võimenduste juures võibki see mitmesuguseid emotsioone esile kutsuda.”
Hepner soovitab ka teistel metsaomanikel, kel vähegi dendropargi rajamise vastu huvi on, endale selline park luua.
“Oma dendropargi üle olen ma tõesti rõõmus. Kui mõni valmistub triatloniks ja läheb jooksma või jõusaali või ujulasse, siis mina võtan põuasel ajal oma viimase aasta istutiste päästmiseks kastekannud ja lähen oma puid päästma,” sõnas Hepner.
