Eesti aasta küla tiitel omistati sel aastal Kaereperele. Nii kõrge tunnustuseni viis pikaaegne tiimitöö MTÜ-s Arendusselts Koduaseme, kus kõike tehakse Kaerepere elanike heaolu nimel. Üks jõud selle liikumise taga on Leaanyka Leisson, kes on ühtlasi MTÜ juhatuse liige.
Selleks, et nii kõlava tiitlini jõuda, on tulnud aastate kaupa vaeva näha. Tiitel teebki südame soojaks, aga samas on Leisson esimene, kes ütleb, et kogu see vaev oleks olnud seda väärt ka ilma aasta küla tiitlita. Möödunud laupäeval, 9. septembril tähistati võidetud tiitlit üritusega “Kaerepere lustib”.
19. augusti õhtupoolikul oli aga Leisson ka ise Sadala külaplatsil kohal, kui Külaliikumine Kodukant võitja välja kuulutas. Pinge oli õhus, sest eelnevalt ei olnud teada, kuhu Eestimaa nurka tiitel läheb. Mõningaid vihjeid oli siiski antud, sest mõni päev varem olid Kaerepere vahel sõitnud nii ERR-i kui ka TV3 logodega bussid ja oli filmitud. Selline haruldane vaatepilt köitis kohalike tähelepanu. Nii mõnigi haaras seepeale telefoni ja helistas Leaanykale, et uurida, mis toimub. Konkreetset vastust ei teadnud temagi, aga võis aimata, et see on seotud aasta küla konkursiga.
Nii oligi. Võib-olla oli see saatuse tahe, et just samal õhtul oli ka Valtu kooli kokkutulek, mis tõi kokku kooli vilistlased ja personali. Infoajastul levivad uudised kiiresti ning teade Kaerepere võidust jõudis kärmelt kohale ka kokkutulekule. Siis oli põhjust juba tähistada kahte sündmust korraga – vanade sõprade kokkusaamist ja riiklikku tunnustust ühele kaunile Kehtna valla alevikule.
Aasta küla tiitel antakse välja üle kahe aasta ning tänavu tehti seda kümnendat korda. Eks selle eesmärk on ikka ühene – tõmmata tähelepanu ja väärtustada maaelu.
Väike-Maarja tüdruk
Kaerepere asub täpselt Rapla ja Kehtna vahepeal, Kehtna valla põhjapiiril. Elanikke on seal ligikaudu 540. Leaanyka Leisson on koos elukaaslase ja lastega seal elanud alates aastast 2006. Südamelähedaseks said nii paik kui ka kohalikud inimesed kiiresti. Eks see ole ka põhjus, miks panustada oma kallist aega kodupaiga hüvanguks.
Aeg on tõepoolest kallis vara ning seda teab tegus naine omast käest. Ta töötab pereettevõttes, mis tegeleb rahvusvahelise transpordiga, ja lisaks töötab ta ka ettevõttes Koolitaja OÜ, kus aitab koolitusi läbi viia. Need kaks tööd toovad leiva lauale. Nende kõrvalt on ta veel Kehtna vallavolikogu aseesimees, volikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni esimees, MTÜ Arendusselts Koduaseme juhatuse liige ja kõigele lisaks muidugi ka täiskohaga lapsevanem. Kõik need rollid võtavad oma aja ja energia.
Kui tõsta esile Leissoni tausta, siis pärit on ta Väike-Maarja alevikust Lääne-Virumaal. Seal alustas ta haridusteed ning lõpetas gümnaasiumi. Kui hakata otsima, võib leida Väike-Maarja ja Kaerepere vahel mitmeid sarnasusi. Esiteks on mõlemad alevikud. “Ma tulen Väike-Maarjast, kus hoiti ja hoitakse samamoodi väärtusi ja koostegemise lusti nagu siin Kaereperes. Ehk olen sellest kogukondlikust vaimsusest alateadlikult kantud juba lapsepõlvest alates?” mõtiskles Leisson. Kaerepere alevikku tõi ta elama elukaaslane Tarmo Silt, kes on sealt pärit.
Kõrghariduse omandas Leaanyka Leisson Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, kus õppis turismi- ja hotelliettevõtlust. Praegu on lõpusirgel magistrikraadi omandamine Tallinna Ülikoolis on tal lõpetamata õpingud andragoogika erialal, kus esitamata on veel ainult magistrikraadi lõputöö. Leisson tõdes, et selle lõpetamine koputab kuklas päris tugevasti.
Oma panuse Kehtna valla käekäiku annab ta volikogutöös. Nagu öeldud, on ta nii volikogu aseesimees kui ka haridus- ja noorsootöö komisjoni esimees. Ta ise ütles, et just see teine võtab rohkem aega. “Valla eelarvelistest vahenditest lähebki päris suur osa just haridus- ja noorsootöösse,” sõnas ta. Kui kaalul on järgmise põlvkonna pealekasv, on alati tegemist vastutusrikka positsiooniga. Leisson ütles, et ta tunneb vastutust. Näiteks alustab peagi töörühm valla hariduselu kitsaskohtade kaardistamist. “Meie mured on samad mis mujalgi Eestis – meil võiks olla tugiteenuste keskus. Selge puudus on logopeedidest ja koolipsühholoogidest,” märkis Leisson.
Kas Kaerepere saab oma raamatu?
Raplamaa Sõnumite ajakirjanik kohtub Leaanyka Leissoniga Valtu seltsimajas, sealsamas, kus toimuvad ka MTÜ Arendusselts Koduaseme koosolekud. Seltsimajas on stend plakatite ja piltidega sündmustest, mis toimusid eelmisel aastal kodukandinädala ajal. Nii näiteks seisab seal plakat Tenno Teetsi meenutusõhtu kohta, mis toimus augustis 2022. Leisson vaatas neid plakateid ja tõdes, et kõige olulisem on olnud korraldada neid üritusi teistega koos.
“Mõnele paistavad need lihtsalt plakatitena, aga mina tean, kui palju on seal taga erinevaid inimesi, suhtlemist, läbikäimist, kirglikkust ja pühendumust. Kõige selle taga on Kaerepere inimesed, kes innustavad,” rääkis Leisson. Stendil rippuvad plakatid on justkui kroonika teekonnast, mis viis Kaerepere aasta küla tiitlini. Selle kõrval on muidugi tõsi ka see, et üksinda ei jaksa keegi midagi ära teha. Selleks peab olema tugev kambavaim ning see on MTÜ Arendusselts Koduaseme ümber koondunud inimeste seas olemas.
Leisson tõi välja, et sealjuures on oluline ka oskus olla hinnanguvaba ning kriitilises olukorras jääda rahulikuks, et mitte minna nugade peale. “See on üks meie kogukonna väärtus,” sõnas ta. Tegelikult ei olegi päris teravaid vastasseise ette tulnud ning just seda peetakse üheks võiduks. Muidugi ei kattu alati kõik mõtted, aga siis tulebki need selgeks arutada.
Omajagu on aastate jooksul olnud segadust nimedega Valtu ja Kaerepere. Kas need on sama koht või on need erinevad paigad? Miks kannavad kool, seltsimaja ja spordihoone kõik Valtu nime, aga samas on asula nimi Kaerepere? Põhjused ulatuvad tagasi juba mõisaaega, aga Leisson ütles, et kohalikud selle peale väga ei mõtle. Nemad on sellega harjunud ning segadus tekib pigem väljastpoolt tulijatel. “Minu jaoks on need nimed loomulikud. Ajalugu muuta ei saa. Me ei tea, kuidas tulevikus olema saab, aga praegusel hetkel on nimed sellised,” sõnas Leisson.
Aastate jooksul on palju ära tehtud. Nii ühiste ürituste ja talgute korraldamisel kui ka muudes valdkondades. Nii näiteks avati 2017. aastal Kaereperes skatepark. Ent silmapiiril on mõned unistused veel. Üks neist oleks Kaerepere raamatu avaldamine. Praegu seda veel ei ole. Samas koostavad ümberringi paiknevad asulad oma raamatuid ja miks ei võiks olla see ka Kaereperel. See ei ole uus mõte, tegelikult on see ringelnud juba aastaid. Praegu on olemas ka inimesed, kes võiksid rääkida oi milliseid lugusid selle paiga kohta. Olemas on ka arhiivimaterjalid, statistikat ja pilte, mis kõik vääriksid kaante vahel esiletõstmist.
Juba tegutseb ka väike tuumik selle nimel, et idee ühel hetkel teostuks. Kuupäevadest on siiski vara rääkida. “Isegi kui me jõuame selle projektiga kulminatsioonini aastate pärast, tuleks infot korjata juba praegu. Raamatu avaldamine on üks meie unistus küll,” sõnas Leisson.
Mida tähendab eesnimi Leaanyka?
Nimi Leaanyka on haruldane, võib-olla isegi ainulaadne. Kui lüüa see nimi Statistikaameti eesnimede andmebaasi, tuleb vastuseks, et sellise nimega inimesi Eestis ei ela või on neid vähem kui viis ja seetõttu ei saa statistikat kuvada. Kui kasutada mõningaid variatsioone, on vastus teistsugune. Nimi Leaanika oli 1. jaanuari seisuga 2023 seitsmel naisel. Sama kuupäeva seisuga kandis nime Leanika terve Eesti peale 27 naisterahvast.
Vahel ikka uuritakse, mida see nimi tähendab ja kust see pärit on. Leisson teadis rääkida, et kui ta asus õppima Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse, tõi sellesse küsimusse selgust õppejõud, kes tundis laialdaselt võõrkeeli. Ta selgitas, et kui seda nime veidi modifitseerida, võiks seda tõlkida ungari keelest kui “tüdrukuke”. Ungarikeelne täpne vaste oleks lányka. “Seda lugu olen endaga kaasas kandnud, et mul on ungaripärane nimi. Aga mul endal mingit Ungari tausta ei ole. Ise olen imestanud, kuidas seda mulle kaheksakümnendatel panna sai, sest seal on y sees. Olen juba harjunud, et kui vaja, siis loen oma nime ette tähthaaval,” rääkis Leisson.
