Avis Utilitas Rapla alustas uut hooaega Paf Eesti-Läti korvpalliliigas valusa kaotusega Tallinna Kalev/SNABB-i vastu. Reede, 22. septembri õhtul peetud kohtumise võitsid külalised pealinnast 78:72.
Raplamaa Sõnumite ajakirjanik istus esmaspäeval laua taha Avis Utilitas Rapla peatreeneri Arnel Dediciga, et küsida nii avamängu kui ka selle kohta, mis sihtidega tervele hooajale vastu minnakse.
Loomulikult ei ole kaotusega alustamine kellegi jaoks meelepärane ning Dedic ütles, et sellele ei ole ka ühtegi vabandust. Eriti keeruliselt kulges reedeses mängus esimene veerandaeg, kui ühel hetkel leidis Rapla end kaotusseisust 22:3. Oluline on märkida, et Rapla mängis ilma kahe põhimeheta. Puudusid Martin Paasoja ja Obrad Tomic. Lisaks eelmise hooaja lõpust pärit karistusele puudus Tomic ka vigastuse tõttu. Dedic avaldas lootust, et järgmiseks mänguks Ogre vastu on ta tagasi koosseisus.
Mäng Kalevi vastu oli õnnetu ka seetõttu, et vigastada sai ameeriklasest leegionär Raylon Howard. Ta kukkus süütus olukorras ning murdis väikese luu paremas käes. Tegemist on võrdlemisi tõsise vigastusega, mis hoiab teda esialgse info kohaselt väljaku ääres kuni neli nädalat.
◆ Hooaja esimeses mängus tuli Raplale kaotus 72:78. Esimese veerandaja algus oli katastroofiline. Mis mängu alguses juhtus?
Arnel Dedic: Ma ei usu, et me meeskonnana mõistsime, kuidas on vaja hooaja esimesele mängule vastu minna. Miks nii oli? Minu jaoks on see jätkuvalt küsimärk, aga me olime liiga pehmed. Kaitses ega rünnakul ei teinud me seda, mida oleks pidanud. Esimese kolme minuti jooksul võtsid vastased neli või viis lauapalli rünnakul, millest nad ka skoori tegid. Aga selliseks etteasteks esimesel veerandajal ei ole mingeid vabandusi. Meil on meeskonnana sellest palju õppida.
◆ Tallinna Kalevi vastu mängisite ka enne hooaja algust ja siis võitsite neid. Mis seekord teisiti oli?
Küsimus oli meie lähenemises algusest peale. Esimese veerandaja kaotasime, aga ülejäänud kolm võitsime. Kui võrrelda esimese mänguga, siis olid meil koosseisust puudu Obrad Tomic ja Martin Paasoja, mis oli väga suur asi. Eriti suur miinus oli see, et meil ei olnud Obradi-sugust suurt mängijat, kes meie korvi kaitseks. Vaatamata sellele ei ole meil ühtegi vabandust, et esimese mängu kaotasime.
◆ Kui palju te Paasojast ja Tomicist puudust tundsite?
Me tundsime Tomicist puudust juba treeningul, sest viimased viisteist päeva on ta olnud vigastusega väljas. Reedeses mängus ei olnud küsimus ainult karistuse kandmises, vaid ta oli ka vigastatud. Meeskonnal on vaja Tomici olemasolu nii treeningul kui ka mängudes. Kui mängime endast pikema meeskonna vastu, siis on Tomic meie jaoks asendamatu. Tundsime temast puudust nii mentaalselt kui ka taktikaliselt.
◆ Kas järgmiseks mänguks Ogre vastu on ta tagasi?
Tema esimene kerge treening oli eile (pühapäeval – toim). Praegu on seis selline, et arstid peavad ütlema, kuidas vigastus paraneb ja lähipäevil saab selgeks, kas ta Ogre vastu mängib. Kõige olulisem on see, et vigastus tõsisemaks ei läheks. Vaikselt tuleb ta tagasi. Nagu ma ütlesin, oli eile tema esimene kerge treening.
◆ Kui oluline üldse on see, et Tomic on ka selleks hooajaks meeskonna juures tagasi?
See on kõige olulisem üldse. Ta on ainuke mängija, kes suudab teha temale omast tööd nii kaitses kui ka rünnakul. Meeskonnale lisab ta enesekindlust. Loodetavasti on ta järgmiseks mänguks tagasi ja see lisab meile hoogu.
◆ Teie ise olete samuti teist hooaega järjest Raplas. Kui lihtne või keeruline otsus oli siia tagasi tulla?
Juba eelmisel hooajal oli Jaak Karbiga juttu sellest, et ma võiksin siia jääda. Eelmisel hooajal oleksime pidanud tulemuste mõttes tegema sammu edasi, aga nüüd saame seda uuesti proovida. Võib öelda, et mul oli siin lõpetamata tööd, mis tuleb ära teha. Minu side Jaagu ja terve korvpallikooliga on tugev. Nii korvpalli kui ka terve elu mõttes olid mul siin eelmisel hooajal väga head ajad. Ühtegi teist mõtet mul peas ei olnud peale selle, et siia tagasi tulla. Siin on minu jaoks õige koht.
◆ Kas meeskonna koosseis on lõplik ja kas te olete sellega rahul?
Eks mõningaid küsimusi ikka on selles osas, mida oleksime võinud veel teha. Mõnes mõttes kestab meil eelhooaeg, olgugi et esimene mäng oli ära. Me olime enne avamängu meeskonnana koos ainult kolm nädalat ja see aeg oleks võinud olla kahe-kolme nädala võrra pikem. Nii oleksime jõudnud õigesse vormi. Siis oleks saanud kõigest parema pildi ette.
◆ Sven Kaldre on Rapla särgis mänginud aastaid, aga nüüd teda enam ei ole. Millest selline otsus?
Svenil on oma kvaliteet ja kogemus kaptenina. Klubisiseselt otsustasime, et astume sammu edasi ja pakume võimaluse noorematele mängijatele eesotsas Marek Ruuduga, et tema teeniks rohkem minuteid. Muidugi on kahju, et meil Sveni koosseisus ei ole, aga see oli lihtsalt klubi otsus.
◆ Mitmed noored mängijad on samuti lahkunud. Eelmisel hooajal töötasite te Indrek Suneliku ja Kaarel Välbiga. Nüüd neid enam Raplas ei ole. Kui kahju sellest on?
Muidugi on kahju. Mängijate hulk Eestis ei ole väga suur. Nad mõlemad on andekad mängijad omal viisil. Teinekord ei ole võimalik mõnda mängijat hoida, kui ta ise soovib keskkonda ja meeskonda vahetada. Suneliku osas oli see meie otsus, et ta siin ei jätka, aga nii lihtsalt asjad käivad. Nüüd keskendume Markusele (Ruubel), Marekile (Ruut), Jan Märtenile (Ratas), Karmole (Kilk) ja võib-olla veel mõnele noorele mängijale, kes on peale tulemas.
◆ Uusi mängijaid on koosseisus samuti. Kuidas on kolm uut ameeriklast meeskonda sulandunud?
Tundub, et täitsa hästi. Nad peavad enda jaoks lahti mõtestama, miks nad siia tulid. Kas see on nende jaoks üks aste millegi suunas nende karjääris või võtavad nad seda võimalust erakordselt tõsiselt, et iga päev midagi juurde õppida. Nad kõik on väga ägedad tüübid, aga see võtab aega, et nad täielikult sulanduksid. Küsimus on ajas, kui kiiresti nad suudavad seda teha.
◆ Kui me kevadel rääkisime, siis te olite väga rahul, et meeskonna juures on kaks abitreenerit. Nüüd on ainult üks. Kui suur probleem see on?
Igale treenerile meeldiks see, kui abitreenereid on võimalikult palju. Mõnel meeskonnal, kellega me mängime, on kolm abitreenerit. Ma usun ja usaldan, et Kustas (Põldoja – toim) astub oma karjääris sammu edasi. Ja see, et meil ei ole teist abitreenerit, andis võimaluse rahaliselt investeerida rohkem mängijatesse. Mina ja Kustas saame koos töö tehtud väga kõrgel tasemel.
◆ Mis sihid meeskonnal selleks hooajaks on?
Nagu ma enne ütlesin, oleme mõnes mõttes jätkuvalt eelhooajafaasis. Keeruline on praegu öelda, kuhu me kevadeks välja jõuame. Hetkel me veel ei ole sellel tasemel, kus me olema peaksime. Nii mina ise, mängijad kui ka terve klubi soovib jõuda Paf Eesti-Läti liigas nii kõrgele kui võimalik. Püüame saavutada põhiturniiril vähemalt kaheksandat või isegi kõrgemat kohta. Eesti meistrivõistlustel peame kindlasti jõudma nelja tugevama hulka. Oleme selleks võimelised.
