Rahvamajade tegevus kulges peamiselt isevoolu teed

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950. aasta seadlusega moodustati Rapla rajoon ning järgmisel aastal alustati Rapla rajooni kultuurhariduslike asutuste põhjalikku inspekteerimist, et saada ülevaade rajooni kultuurhariduslikust tööst. 

1952. aasta algul oli Rapla rajoonis 20 rahvamaja ja 27 külaraamatukogu ning neis töötas kokku 45 töötajat, neist 18 rahvamajades. Kultuurhariduslike asutuste komitee vaneminspektor kirjutas inspekteerimise õiendisse, et hariduslik tase kultuurharidusala töötajatel on üldiselt madal.
„Kultuurharidusliku töö taseme tõstmiseks peaks esmajärjekorras põhirõhu panema töötajate üldharidusliku ja poliitiliste teadmiste taseme tõstmisele. Tegelikult aga Rapla rajoonis seda ei tehta. Ei ole organiseeritud kultuuritöötajate kirja teel õppimist üldhariduslikes ja erihariduslikes koolides. Töötajate kvalifikatsiooni tõstmise seminare on rajoonis korraldatud äärmiselt halvasti. Kultuurharidusosakond ei ole kindlustanud ega kontrollinud töötajate poliitõppustest osavõttu. Nendest põhjustest tingituna on Rapla rajooni kultuurharidustöö madalal tasemel.”
Inspektor mainis sedagi, et  rajooni täitevkomitee kultuurharidusosakond ei õpi kultuuritöötajaid küllaldaselt tundma enne tööle võtmist, mille tulemuseks on suur kaadri voolavus. 1951. aastal vabastati rajooni kultuurharidusosakonna juhataja käskkirjaga 23 töötajat, neist 16 rahvamaja töötajat. Enamik neist vabastati teisele tööle ülemineku tõttu. Juuru rahvamajas oli juba kolmas ja Kaiu rahvamajas teine juhataja.

Inspektor Juuru rahvamajas

1951. aasta detsembris külastas vaneminspektor Juuru rahvamaja ja Rapla rajooni kultuurimaja. Arvatavasti andis nendes kultuuriasutustes käik tõuke Rapla rajooni kultuurharidustöö põhjalikumaks inspekteerimiseks. Mõned repliigid inspektori ettekandest, mis on koostatud Juuru rahvamajast saadud info põhjal.
„Juuru rahvamaja töö kontrollimisel ilmnes, et rahvamaja töö võrreldes 1949. aastaga on tunduvalt halvenenud. 1949. aastal peeti loenguid 30, aga 1950. aastal ainult 10, neist kolhoosides mitte ühtegi. Isetegevusringe töötas 1949. aastal seitse, käesoleval aastal aga ainult neli (näitering, laulukoor, rahvatantsuring ja puhkpilliorkester). Needki ringid on käesoleval momendil laostunud olukorras. Rahvamaja juhataja seletuse järgi olevat kõigist ringidest osa liikmeid siirdunud rajooni teistesse kohtadesse tööle.
Äärmiselt nõrk on side ümbruskonna kolhoosidega. Laulukooris osaleb üks kolhoosnik, tantsuringis samuti üks kolhoosnik jne. Kontrollisin kõikide isetegevusringide praktilist tööd ning ilmnes, et esinemisvõimeline on ainult näitering Uljanovski näidendiga „Kõige kallim”.
Isetegevusringides ei teostata poliitkasvatuslikku tööd. Nõrk on olnud rahvamaja töö ka poliitiliste ja majanduslike kampaaniate ajal. Rahvamaja juhataja seletuste järgi olevat koristustööde ja viljavarumise perioodil kahel korral agitbrigaad esinenud, aga mingisugust paberlikku materjali selle fakti tõestamiseks ei leidunud.
Täiesti puuduvad enesearendamise ringid, nagu keele ring, kodulooring, millede organiseerimiseks on kohapeal olemas kõik võimalused, eriti kodulooringi moodustamiseks.
Rahvamaja tegevus on juhuslik ja  töö arvestus väga puudulik. Võrreldes eelmise aastaga on rahvamaja tegevuses tagasiminek igal alal.”

Rajooni kultuurharidusosakonna juhataja sai inspektori ägeda kriitika osaliseks 

Rapla rajooni kultuuritöö ülevaates teatab inspektor, et rajooni täitevkomitee kultuurharidusosakonna juhataja suhtub oma tööülesannetesse täiesti vastutustundetult ja kogu asjaajamine osakonnas on korrapäratu: kirjavahetus segipaisatud, paljud dokumendid kadunud või asuvad juhatajale teadmata kohas, toimikud puuduvad jne. Juhataja ei oma selget ülevaadet tööst kultuurhariduslikes asutustes. Ei juhi ega kontrolli rajooni kultuuritööd. Peamine juhtimine toimub telefoni teel antud korralduste ja nõudmistega.
Ta ei oma küllaldast autoriteeti ja seetõttu osakonna korraldused jäävad sageli täitmata ning ta ei ole täielikult aru saanud kultuurhariduslike asutuste ülevaatuse vajadusest. Seda on tehtud formaalselt, mille tulemusena ei olnud kultuuriasutused ettevalmistatud talveperioodiks. Näiteks olid ilma kütteta Juuru rahvamaja ning Kohila ja Juuru rahvamaja vajas hädavalikku remonti. Rahvamajade revideerimisel selgus, et 1951. aastal ei kasutatud täielikult eelarves olevat raha ja sellest tulenevalt oli Rapla rajooni rahvamajade tegevus mitte rahuldav.
Inspektor jõudis järeldusele, et Rapla rajooni kultuuritööd juhitakse süsteemitult ja plaanipäratult. Rahvamajade tegevus kulgeb peamiselt isevoolu teed: töötavad nii nagu ise heaks arvavad ning ei täideta oma ülesandeid.

Rahvamajad ei tööta vajalikul tasemel

Tallinnast tulnud inspektori inspekteerimisreis Rapla rajoonis kestis 24. veebruarist kuni 1. märtsini 1952 ning kultuurharidusosakonnas ja rahvamajades saadud info, kuuldu ja nähtu põhjal koostas ta inspekteerimisaruande. Katkendid sellest.
„Põhiliseks töövormiks, millega tegeldakse, on kunstilise isetegevuse ringid (peamiselt draamaringid, rahvatantsukollektiivid ja vokaalansamblid). Nende töös tegeldakse peamiselt ainult repertuaari selgeks õppimisega. Ringidel puuduvad tööplaanid, mistõttu repertuaari valik on ka juhuslik. Repertuaaris on ülekaalus lüürilis-romantilised palakesed. Peaaegu täielikult puudub repertuaaris kommunismi hiigelehituste, stalinliku looduse ümberkorralduse, stalinlik rahvaste sõpruse teema. Seal, kus rahvamaja juhataja ja aktiiv ei ole küllaldaselt poliitiliselt arenenud (selliseid rahvamaju on), seal esineb kunstilise isetegevuse ringide repertuaaris ka täiesti alaväärtuslikku või keelatud repertuaari.
Ringide juhatajad püüavad ringiliikmeid eemale hoida poliitikast. Näiteks Juuru rahvamaja rahvatantsuringi juhataja keeldus ringi liikmetega osa võtmast rahvusvahelise olukorra teemal peetava loengu kuulamisest.
Rahvamaja juhatajad ei ole veel oma peamiseks  tööülesandeks seadnud poliitmassilist tööd kolhoositalurahva hulgas. Täielikult on kõrvale jäänud loenguline töö ja rahvamajades on puudulikult korraldatud näitlik agitatsioon. Väga vähe on rahvamajades kajastamist leidnud nõukogude rahvaste suurte juhtide V. I. Lenini ja seltsimees Stalini elu ja revolutsiooniline tegevus. Leidub rahvamaju nagu Ingliste ja Keava, kus pole isegi seltsimees Stalini sünnipäeva üldse tähistatud või siis Kaius piirduti ainult lühivestlusega.
Kunstiliste ürituste korraldamisel ei osata leida kindlat eesmärki ega vormi. Täiesti tundmatud on Rapla rajooni rahvamajades sellised kunstipropaganda vormid nagu loeng-kontserdid ja temaatilised õhtud. Kõige massilisemad on tavalised segaeeskavaga kontserdid, millede sisu ei ole koondatud ühtse, tervikliku teema alla.
Rahvamajade juhatajad ei oska ürituste korraldamisel läheneda elanikkonnale diferentseeritult. Sellest tingitult ei leia rahvamaja ürituste hulgast eraldi üritusi noortele, kolhoosnikele, naistele jne. Täielikult puudub töö laste ja noortega.
Lubamatu olukord valitseb rahvamajade töös elanikkonna üldharidusliku taseme tõstmisel. Üheski rahvamajas ei tööta vene keele õpperingi, koduloo- või tehnikaringi jne.
Rahvamajade tegevus on veel vähe seotud kolhoosidega ja oma tööga nad ei aita kaasa kolhooside tootmisplaanide täitmisele. Üheski rahvamajas ei ole kujundatud põllumajanduse nurka, ei tööta põllumajanduse ringi, agro-zootehnilise propaganda korraldamine rahvamajades on täiesti juhuslik.
Rahvamaja juhatajad ei õpi tundma kolhooside majandusliku elu iseärasusi, ei viibi pidevalt ümbruskonna kolhooside brigaadides ja farmides, ei jälgi kolhooside tootmisplaani täitmist, ei ole teadlikud kolhoosi edusammudest ja nende raskustest ning sellest tulenevalt ei kajastu kolhoosielu rahvamaja näitlikus agitatsioonis. Sellest kõigest järeldub, et rahvamajade töö ei toimu tihedas kontaktis kolhoosielu avaldustega.
Nõrk töö rahvamajades on tingitud sellest, et pole rakendatud tööle rahvamaja nõukogu ega koondatud enda ümber aktiivi. Samuti puudub ühiskondlike kultuurhariduslike instruktorite kaader. Sellise olukorra tekkimist on soodustanud asjaolu, et rajooni täitevkomitee kultuurharidusosakonna juhataja ei ole otsustavalt juhtinud senist tegevust. Osakond pole saatnud juhiseid töö korraldamiseks kultuurhariduslikes asutustes. Nende töö parandamisse on osakond suhtunud ükskõikselt,” kirjutas inspektor inspekteerimise aruandes ning oli arvamusel, et Rapla rajooni rahvamajad ei tööta vajalikul tasemel ning nende tegevus on ühekülgne.
Inspektor märkis, et Rapla rajoonis eksisteerivad sellised rahvamajad nagu Paluküla ja Loone, millised pole aastate jooksul näidanud mingisugust tegevust.

* * *

Pärast inspekteerimist saatis kultuurhariduslike asutuste komitee esimehe asetäitja Rapla rajooni täitevkomiteele kirja, milles nõuti täitevkomitee istungil kultuurharidusosakonna juhataja tööaruande kuulamist ning kästi võtta vastu otsus kultuuritöötajate koolituse ja kultuuritöö parandamise kohta Rapla rajoonis.
19. mail 1952. aastal esitas kultuurharidusosakonna juhataja aruande kultuurharidustööst rajoonis. Täitevkomitee otsuses öeldakse, et rajooni kultuuritöös on saavutatud mõningaid edusamme, kuid nende kõrval on pikk rida tõsiseid puudusi. Suurima puudusena nimetati kultuurharidusosakonna juhataja ükskõiksust rajooni kultuuritöö juhtimises. Arvatavasti inspekteerimise tulemus ja rajooni juhtide tugev kriitika mõjutas kultuurharidusosakonna juhataja vabastamist kultuurijuhi ametikohalt.