Maakonna spordirahastus ei ole veel päris selge

Spordiliitude esindajad arutasid kultuuriministeeriumi otsust rahastada edaspidi vaid maakondlikke spordiliite. Täpset selgust teemas veel ei ole, küll aga on teada mõningad nüansid.
Kultuuriministeerium otsustas suvel, et alates järgmisest aastast lõpetatakse kahe katusorganisatsiooni, Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) ja Eestimaa Spordiliidu Jõud rahastamine ning toetused suunatakse otse maakondlikele spordiliitudele. Möödunud kolmapäeval, 18. oktoobril toimunud koosolekul osales Rapla Maakonna Spordiliidust (RMSL) tegevjuht Janar Soo, kelle sõnul on täna keeruline öelda, kuidas asi täpselt edasi läheb.
Ta selgitas, et üleriigiliste tegevuste puhul peaks hakkama kehtima põhimõte, et spordiliidud otsustavad, mida ühiselt teha. Vastavalt sellele moodustatakse n-ö katus, mis neid funktsioone täita suudab. Soo sõnul on selliselt võimalik vahendeid efektiivsemalt kasutada ja eesmärgile lähemale jõuda.
Arutelu tulemusel jõuti Soo sõnul selgusele, et spordiliidud soovivad üleriigilistest tegevustest jätkata üle-eestiliste suve- ja talimängudega, nii et need toimuvad üks ühel ja teine teisel aastal. „Õhus on ka mõningatel aladel Jõu meistrivõistluste jätkamine, aga see tundub hetkel pigem ebatõenäoline,“ ütles ta. Tegevjuhi sõnul on otsused spordiliidule Jõud edastatud, kuid ei teata, kas ja kuidas Jõud sellele infole reageerib. Mis puudutab koolisporti, siis sellel koosolekul Soo sõnul seda teemat ei puudutatud ja rahastuse muudatuse kontekstis on sellest üldse vähe räägitud.
RMSL-i seisukoht on, et senises süsteemis on muutusi vaja, sest tänane ei toimi. „Eesti inimesed liiguvad aina vähem ja ainult võistluste korraldamine seda olukorda ei muuda. Vaja on keskenduda lahendustele, mis tooks mitteliikuja liikuma,“ ütles Soo. Ta rõhutas, et kui muutuste läbiviimisega on nõus Jõud ja EKSL, siis toetab RMSL neid organisatsioone. Kui nimetatud katusorganisatsioonid leiavad, et muutused pole vajalikud, siis RMSL neid toetada ei saa. „Me ei toeta isikuid nendes organisatsioonides, vaid nende organisatsioonide strateegiat ja visiooni. Kui need meie omadega ei klapi, ei saa ka toetust avaldada.“
Soo sõnul ei pea kartma, et võistlusi enam üldse ei toimuks. „See hirm on täiesti põhjendamata,“ ütles ta ning lisas, et edaspidi tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama üleüldisele liikumisharrastusele ja selle kandepinna laiendamisele. „See eeldab ka rohkem liikumisüritusi, kuid kindlasti ei välista võistlusi.“
Finantsiliselt olukord ei muutu, ütles tegevjuht. Valdkonda tuleb sama palju raha nagu varem, küll aga toimub eelarve tõhustamine, mille käigus nimetatud “katused” enam raha otse kultuuriministeeriumilt ei saa. Kogu kultuuriministeeriumi toetus jagatakse spordiliitude vahel ära ehk nende toetus kasvab märgatavalt, ca 20%. „See omakorda loobki võimalused rohkemate liikumisürituste korraldamiseks. Loomulikult tuleb üle vaadata ka meie senine süsteem ja samamoodi vajalikud tõhustused teha – kui mingi sari soovitud eesmärgile lähemale ei vii, tuleb selle põhimõtteid muuta või sari millegi muuga asendada,“ ütles Soo.
Möödunud kolmapäeval tehtud kokkuleppe kohaselt tuleb tegevjuhi sõnul teema uuesti lauale novembris spordiliidu Jõud koosolekul.
Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt ütles, et kuigi aasta lõpp on lähenemas, on ikka teemast veidi ennatlik rääkida, sest oma saatust nad ei tea. „Me ei tea oma saatust, see ongi kõige ebanormaalsem,“ ütles ta nördinult ning lisas, et selgust lähiajal näha ei ole. Volt on seda meelt, et Jõud jätkab oma tegevusega juhul, kui jäävad alles nende loodud võistlussüsteemid. Kui aga soovitakse neid suuresti muuta, jätavad nad korraldamise tõenäoliselt teiste kanda.
„Me ei ole loobunud, aga me arvame, et kui organisatsioon säilib täisväärtuslikuna aastaringse programmiga, siis on sellel mõtet. Kui keegi hakkab seda ludima, siis sellega me kaasa ei lähe,“ ütles ta. Voldi sõnul on maakondlikud spordiliidud erinevat meelt. Tema sõnul enamik spordiliite toetab nende tegevuste jätkamist, mõned on aga kahevahel ja mõned vastu. Kahevahel olijate hulka arvab ta ka Rapla Maakonna Spordiliidu.
„Eks on uued tegijad ja neil ei ole seda emotsionaalset sidet Jõuga,“ arvas Volt. Ta lisas, et igasugu liikumist propageerivaid üritusi võib loomulikult teha, kuid selle tõttu ei tohiks ära jätta seni toimivaid võistlusi. „Miks seda kõike pisendada või väiksemaks teha, kui inimesed ju osalevad. Suvemängudel oli kogu Eestist 3000 osalejat, talimängudel seal 2000 juures,“ ütles peasekretär. Ta leidis, et ilma võistlusteta sporti ei tee ning liikumisharrastuse propageerimine on pigem hüüdlausete teema.
„Spordis ongi nii, et arvatakse ja tehakse erinevalt. Meil on järgmine aasta kõik planeeritud, aga me ei tea, kas saame midagi teha ka. Kui meil ei ole finantstoetust, siis me üritusi teha ei saa ja tõmbame otsad kokku ning paneme kõik pausile,“ ütles Folt ning avaldas nördimust, et Jõud ei ole kõikidesse teemat puudutavatesse nõupidamistesse kaasatud.