Maanaiste päev tõstis esile Raplamaa ettevõtlikud naised ja keskendus rohepöördele nende tegevuse kaudu.
Novembrikuu viimasel päeval toimus Rapla kinosaalis juba kolmas maanaiste päev. Sel päeval tunnustatakse Raplamaal tegutsevaid ettevõtlikke naisi ja kutsutakse neid üheks mõnusaks pärastlõunaks kuulama ettekandeid aktuaalsetel teemadel.
„Ettevõtlus ja naised käivad käsikäes,” ütles oma tervituses Rapla volikogu esimees Kalle Toomet. Ta lisas, et naised on maaelu raudvara, kes aitavad kohalikku elu korraldada ja seda elus hoida.
Päeva jooksul said sõna naisettevõtjad oma teekonna erinevates etappides. Esimesena esines alles värskelt ettevõtja teekonnal sammuv Kairi Randmer. Tema ettevõte Elusees OÜ teeb mikroorganismidega rikastatud kääritatud mullijooke. Jook, mida ta toodab, on Kairi enda sõnul ammu unustatud vana. Seda tuntakse mitme nimega, näiteks vesikeefir, piimariis, riisipiim, india mereriis. Kahes etapis kääritatud jook sarnaneb oma olemuselt kombuchaga ehk teeseenejoogiga, kuid see sisaldab lisaks piimhappebaktereid.
Kairi tegi kodus mullijooki alguses endale ja perele. Ta otsis tavalisele limonaadile tervislikumat alternatiivi. Pealegi oli just koroonapandeemia aeg, mil lastega poodides kolamine kuigi hea mõte ei tundunud. Sealt edasi pakkus ta jooki sõpradele-tuttavatele. Positiivne tagasiside andis julguse tänavu kevadel oma ettevõte luua, et jooke ka teistega jagada.
Lisaks on joogi tootmisel tekkiv jääk väärtuslik sisend biojäätmete töötlemisel.
Anna Lutter on seevastu ettevõtlusmaailmas juba pikemalt tegutsenud ja erinevaid formaate katsetanud. Ta kirjeldab end kui käsitöö entusiasti. Ühtlasi on ta kolme raamatu autor, Kurtna kooli käsitöö- ja kodunduse õpetaja, blogija ning koolituskeskuse KUUT looja.
Esimesed sammud ettevõtlusmaailmas astus ta kooliõpilasena ootamatult edukaks kujunenud õpilasfirmas. Kui ta oma seniseid tegevusi kirjeldas, läks kuulajatel pilt silme ees kirjuks, sest Anna on tegus naine, kes on oma võimeid väga erinevalt proovile pannud.
Oma särtsaka esinemise käigus jagas ta oma kahe ettevõtte sündimise ja arenemise lugu. Kõige enam jäi esinemisest ehk kõlama, et tihti on tal olnud piisavalt hulljulgust teele sattunud võimalustele „jah” öelda. Neist on kasvanud välja uued kontaktid ja seeläbi ka uued võimalused.
Taaskasutus on Anna ettevõtmistes alati olulisel kohal olnud. Ta ütles küll ise naljatamisi, et seda suuresti tänu laiskusele uusi materjale otsida. Oma ettevõttes müüdavate öökullipatjade, kottide, sisustuselementide, lipsude ja kõige muu tootmisel on ta kasutanud olemasolevaid materjale ja neid uutega kombineerinud. Tee temani on leidnud ka hulgaliselt tootmisjääke, millele Anna uue elu annab.
Taaskasutus kui vajadus
Päeva kolmas esineja oli Riina Kivi perefirmast Uniplast OÜ, mis toodab spordivahendeid ja kilet. Ettevõte tähistas hiljuti 30. sünnipäeva. Riina tõdes, et paljugi tema loost kattub Anna omaga. Tööd on tehtud palju ja selle käigus on pidevalt uusi võimalusi tekkinud, millest on osatud kinni haarata.
Ettevõte sündis pere sauna eesruumis ja hakkas esmalt tootma spordimatte. „Koolides ja spordiklubides oli neist suur puudus,” rääkis Riina. Väärika ajaloo jooksul on valikusse hulgaliselt uusi tooteid lisandunud. 90-ndate lõpus ostis Uniplast ära Estoplasti tsehhi Raplas. Tänaseni tegutsetakse lisaks Tallinnale ka Raplas.
Riina rääkis, et kokkuhoid ja taaskasutus on ettevõttes alati olulisel kohal olnud. Mõneti on seda ettevõtte algusaastatel tehtud lihtsalt vajadusest ehk vahendite nappusest. Kui kuskil jäi tootmises midagi üle, tuli pea tööle panna, kuidas jääke maksimaalselt ära kasutada ja sellest midagi uut toota.
Võimalikult vähese raiskamise põhimõtet järgitakse tänase päevani. Tootmises tekkivad jäägid lähevad Järvakanti, kus plast sorteeritakse, graanuliteks tehakse ja siis uuesti tootmisse suunatakse. Riinal oli kaasas ka üks ettevõttes toodetud istumisalus, mis on pakendatud viisil, et ära tuleks visata vaid üks väike riba kilekotti.
Päeva viimane esineja oli Rapla valla keskkonnaspetsialist Liis Lillemets, kes rääkis jäätmekäitlusest. „Meil on valla korraldatud jäätmeveo hange pooleli. Veel ei ole selgunud, mis ettevõte seda teenust osutama hakkab,” alustas ta. Sellegipoolest on oodata, et kodu juurest saab edaspidi ära anda varasemast rohkem jäätmeliike, sealhulgas ettetellimise alusel näiteks ohtlikke jäätmeid ja elektroonikat, aga ka tekstiili- ja rõivajäätmeid.
Praktiline teema, mis puudutab igat ettevõtet ja majapidamist, tekitas saalis omajagu küsimusi ja mõtteid. Arutleti nii uuest aastast kehtima hakkava nõude üle biolagunevad toidujäätmed kompostida või jäätmekäitlejale eraldi üle anda, aga ka üldiste suundumuste üle. Ühelt poolt teevad muret ületäitunud konteinerid avalikus ruumis, teisalt ei soovita ka koduaedadesse üleliia palju konteinereid.
Maanaiste päeva korraldab MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal. Päeva juhtis Andra Liibek. Idee tähistada rahvusvahelist maanaiste päeva sai alguse ÜRO Maailma Naiste Konverentsil Pekingis 1995. aasta septembris. Kuigi rahvusvaheline maanaiste päev leiab aset igal aastal 15. oktoobril – üks päev enne rahvusvahelist toidupäeva, tähistatakse seda Raplamaal hiljem, et mitte konkureerida oktoobris toimuva ettevõtlusnädala ja täiskasvanud õppija nädala sündmustega.
