Raplas Jõe tänaval asuvas tennisekompleksis hakkas pihta kahe uue väliväljaku rajamine. Piduliku tseremoonia saatel paigaldati väljakutele nurgakivi kolmapäeval, 13. detsembril.
Praegu on Jõe tänava kompleksis kaks väljakut, mis tähendab, et 2024. aasta suve alguseks on neid seal juba neli. Kaks uut väljakut rajatakse hübriidsavi (inglise keeles hybridclay) tehnoloogiaga, mis on sisuliselt hooldusvaba ning praegu on selliseid väljakuid Eestis ainult kolm.
Tennise kandepind on viimasel aastakümnel olnud Rapla maakonnas tõusutrendis. Igal aastal on Jõe tänava kompleksis peetud maakonna meistrivõistlusi meeste ja naiste üksikmängus, paarismängus ja segapaarismängus. Suvisel ajal on väljakud kasutuses peaaegu iga päev. Väljakute haldaja Donatas Narmonti peas on juba aastaid küpsenud mõte olemasoleva kompleksi laiendamisest ning tennisehalli rajamisest Raplasse Vigala jõe äärde. Seekord tennisehall veel ei valmi, kuid kahe uue väljaku rajamine on ikkagi üks osa suuremast plaanist.
Ühest valmivast väljakust tuleb Jõe tänava kompleksi esindusareen, mille juures on tribüün pealtvaatajatele ning valgustus. Seda ei ole vaja iga päev, kuid see annab võimaluse mängida ka õhtusel ajal ning kui ilmad lubavad, siis ka sügise alguses. Kogemus näitab, et Rapla maakonna meistrivõistluste finaalmängud on kohati veninud ka südaööni ja isegi hilisemaks.
Väljak on toetatud kunstmurulaadsele vaibale, mis hoiab savi- ja liivakihid koos ning ei lase tuulel seda ära puhuda. Väljakute alla on rajatud drenaaž, mis ei hõlma ainult kahte väljakut, vaid laiemat maa-ala. Drenaaži lahendamine oli uute väljakute rajamise juures väga oluline, sest tegemist on soise pinnasega ja kevaditi tekkis sellesse kohta väike veekogu.
Hübriidsavi on uus tehnoloogia, mida Eestis on rakendatud siiamaani vaid kolmel väljakul. Kaks neist asuvad Lääne-Virumaal ja üks Raplas. Selgituseks olgu öeldud, et üks praegustest Rapla väljakutest läbis hiljuti uuenduskuuri ning selle käigus paigaldati sinna hübriidsaviväljak. Visuaalselt näevad need välja nagu tavalised saviliivaväljakud, kuid saviliivaväljakud vajavad kevadist hooldust (rullimine, tihendamine, joonte sättimine), aga uut tehnoloogiat kasutades seda enam vaja ei ole. Pärast mängu tuleb lihtsalt jalajäljed ära siluda.
Väljakute rajaja Sven Käresk võrdles neid isegi Pariisis peetava suurturniiri Roland Garros’ väljakutega. “Pärast esimeste selliste väljakute ehitamist Taanis tegime kohe mõõtmised, et saada kätte suurturniiride sertifikaat. Mõõtmised näitasid, et need on samaväärsed Roland Garros’ väljakute omadustega,” rääkis Käresk. Veel ühe hübriidsaviväljakute eelisena tõi Käresk välja kiire drenaaži. Traditsioonilisel saviliivaväljakul ei saa pärast paduvihma kohe mängudega jätkata ja peab ootama kuni tund aega. Uue tehnoloogia puhul seda muret ei ole.
Donatas Narmonti filosoofia on, et isegi keerulistel aegadel tuleb kas või väikeste sammude haaval edasi liikuda. Aastal 2017 allkirjastati koos Rapla valla ja Sadolini spordihoonega ühiste kavatsuste lepe tennisehalli rajamiseks Raplasse. Sellest on möödas kuus aastat. Isegi kui kahe uue väljaku tegemine ei loo veel tennisehalli, on see ikkagi samm olemasoleva kompleksi täiendamise suunas. Halli eskiisprojekt on olemas ning hinnanguliselt võib öelda, et see plaanitakse valmis saada 2025. aasta sügiseks.
“Need kaks väljakut, mis siin valmivad, on esimene jõulisem samm siinse keskuse rajamisel,” tõi Narmont välja. Kui need saavad valmis, on kasutusel juba neli väliväljakut, mis võimaldab laiendada tennise kandepinda veelgi. Siis saab korraldada ka suuremaid turniire, mida kahe väljaku peal oleks võimatu läbi viia. Kuna Eestimaa suvi väga pikk ei ole, avaldas Narmont lootust, et hiljemalt juuni alguseks on kaks uut väljakut valmis ja saab nende peal treeningute ja mängudega pihta hakata. Järgmine samm oleks uute treenerite leidmine, kes viiksid läbi treeninguid nii täiskasvanutele kui ka lastele.
