Rail Baltic tasub end ära teatud tingimuste korral – kui majandus kasvab, turupotentsiaal rakendub ja rajatakse multimodaalsed kaubaterminalid, nimetas Nauris Klava konsultatsioonifirmast EY Läti.
Lätis paiknev Rail Balticu ühisettevõte RB Rail AS esitles teisipäeva hommikul Tallinnas Rail Balticu tasuvusanalüüsi. Analüüsi viis pooleteise aasta jooksul läbi konsultatsioonifirma Ernst&Young (uue nimega EY). Kuigi Rail Baltic jääb tasuvusanalüüsi kohaselt ka Euroopa Liidu abiga 0,6 miljardi euroga miinusesse, nimetab analüüsi läbiviija seda tasuvaks ja elujõuliseks projektiks. Euroopa Liidu abita ulatuks miinus nelja miljardi euroni. Nõnda nimetas Klava EY-st tasuvuse tingimuste hulgas nii Euroopa Liidu kui ka Balti riikide rahalist panust – ilma selleta projekt elujõuline ei ole, tõdes Klava.
Kokku 16,2 miljardit eurot ületav sotsiaalmajanduslik kasu kolmele riigile sünnib EY arvutuste kohaselt Rail Balticu mõjust majandusele ja keskkonnale. Projekti suurim sotsiaalmajanduslik kasu tuleneb kliimamuutuse leevendamisest ja õhusaaste vähenemisest, vastavalt kolm ja 3,2 miljardit eurot. Ülejäänu jaguneb reisijate ja kaubaveo soodsate mõjude vahel: reisiaja vähenemine, odavnemine, turvalisus, müra vähenemine jms.
RB Rail AS-i juhatuse esimees Baiba Rubesa nimetas, et Eesti on ainuke kolmest Balti riigist, kes ei ole Rail Balticu trassi veel heaks kiitnud.
Rail Baltic Estonia tegevjuht Indrek Orav selgitas, et see tuleneb sellest, et Eesti seadus on detailsem, seal on rohkem nõudeid kaasamisele. Praegu on Rail Balticu kolm maakonnaplaneeringut rahandusministeeriumis järelevalves, see kestab mitu kuud. Kui vigu ei leita, siis kehtestatakse planeeringud suve lõpus.
Vahur Tõnissoo kodanikuühendusest Avalikult Rail Balticust uuris, kui suur on kõige mustema stsenaariumi korral projekti kahjum ja kui suur on see summa, mis tuleb riikidel endil leida, et raudtee kinni maksta.
Rubesa vastas, et nad töötasid läbi ka nõrgad stsenaariumid, kuid ei jaganud summasid kolme riigi vahel, kuna käsitlevad seda kui ühist projekti. Kolme riigi ühist numbrit Rubesa siiski samuti ei nimetanud.
Kaubavoogudest rääkides ütles Klava, et see ei ole nende lubadus, vaid potentsiaal, mis võib teatud tingimuste korral teostuda. Üks oluline tingimus on tema sõnul multimodaalsete kaubaterminalide rajamine. Need terminalid toovad kokku eri transpordiliigid, sealhulgas eri rööpmelaiusega rongid.
Klava nentis veel, et ajalugu näitab, et kasude-kahjude numbreid on päris raske hinnata, kuna turuolukord muutub.
Indrek Orav rääkis, et praegu on käsil Rail Balticu piirdeaedade uuring, mis peab selgitama, kas saab teha teatud kohtades tarakatkestusi, nii et loomad üle raudtee pääseksid, kuid inimeste ohutus on tagatud. Kui see on võimalik, saab vähendada ökodukte, mida praegu on plaanitud 26, ütles Orav. Kuna üks ökodukt maksab kahe miljoni euro ringis, mõjub osa ärajätmine positiivselt projekti eelarvele, märkis Orav.
Vivika Veski
