13. jaanuaril algusega kell 13 andis liikumisaasta teatepulga üle kultuuririkkuse aastale. Meie maakonnas oli järjekordse teema-aasta avasündmus Juuru rahvamajas. Koos Tallinna Mari Seltsi esinduse ja pärimustantsude õpetaja Terje Kauriga sai siin teha tutvust rahvaste pärimustantsude rikka maailmaga.
Reet Saar
„Sel aastal pöörame tähelepanu meiega koos elavatele vähemusrahvastele, aga ei saa ka ära unustada meie enda erinevusi ja rikkusi. Otsime üles ja näitame, teadvustame ja kanname rohkem ka oma rahvakultuuri ilminguid. Võib-olla oleme midagi toredat unustanud. Võib-olla tuletab just naabrinaine midagi meelde, mis on meile omane, aga kiires elutempos ei tulegi nagu enam meelde. Tarbime ju kõik suurt ühist maailmakultuuri, Viini orkestrit, Ameerika filme ja Hiina toitu, seega on paras aeg panna sinna kõrvale endi oma,“ ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse Raplamaa rahvakultuurispetsialist Anne Ummalas alanud teema-aasta kohta.
Tikanditega kaunistatud vöötatud särgis, peas natuke kõrget kokamütsi meenutav valge peakate, astus torupilli mängides saali ette Aleksei Aleksejev. Sellist mütsi kandis külatark (teadmamees) palvuste ajal, nüüd kantakse seda ka pidudel.
Temaga liitus idamaride rahvarõivaid kandev Anna Makeev. Nad rääkisid, et idamarid elavad väljaspool Marimaad, sest ei tahtnud lasta end ristida. Idamaride hulgas on rohkem säilinud pärimuskultuuri ja maausku.
Külalised kõnelesid maride ajaloost ja jagasid selgitusi oma rahvarõivaste kohta. Naisel oli seljas tumedates toonides pulmakostüüm. Rõivastuse must tonaalsus viitab maale, sest muld on selle rahva rikkus. Anna näitas enam kui saja aasta vanust kaitsemustritega kaunistatud peakatet, mis naine abielludes pähe pani.
Anna ja Aleksei laulsid vanu laule, tõlkides kuulajatele sisu ära. „Eestis elades püüame neid laule mitte unustada ja laulame eri piirkondade marilaste laule,“ ütles Anna.
Siis aga kutsuti kogu rahvas tantsuringi ja külalised õpetasid kolm mari tantsu. Üks neist oli nagu koordinatsiooniharjutus, kus kannad-varbad liikusid kokku ja lahku, samal ajal liiguti edasi paremale või vasakule ja käed käisid veel omasoodu. Lisaks oli muusika ka kiire, kuigi Aleksei kinnitas, et tempot on aeglasemaks kohandatud. Eks tulemus esimest korda läbi tehes veel kohmakas oli, aga tantsida oli väga lõbus.
Külalised kinkisid vastuvõtjatele marikeelse eepose „Kalevala“. Vastu ulatati neile purgid sibulamoosiga. Siis kutsuti maitsma mari köögile iseloomulikke potipirukaid (podkogõl), mis meenutasid pelmeene. Need olid täidetud liha ja kartuliga või kohupiima ja kartuliga. Kõrvallaual olid eesti köögist karask, kartulivorstid, pasteet ja kamavaht. Nii põimusid kahe rahva köögikultuuridki.
Keha kinnitatud, läks jälle tantsuks. Terje Kaur on Juuru rahvamajas juba varem korraldanud tantsutubasid, kus tantsitakse eri rahvaste pärimustantse. Neil on ka karmoškaansambel koos viiuliga, mis mängib saatemuusikat. Seda juhendab Siim Sarv. Sellise tausta peale on loomulik, et kultuuririkkuse aasta (tantsuline) avasündmus oli just Juurus.
Terje Kaur osutas kahele neiule, kes juba koolieelikutena hakkasid tantsutubades käima. Oli näha, kuidas nad toimuvat nautisid. Kõige noorem seekordne tantsija oli kuueaastane Pätrik Täpsi, kes koos vanematega väsimatult tantsuringis lustis. Ühe oma esimestest esinemistest tegid siinsel laval täiskasvanud väikekandlemängijad, keda Terje Kaur Märjamaal õpetab.
Tagasiteel kodu poole sõites arutasime, et pärimuskultuur on pisut nišiteema, mis sageli masse kokku ei too, kui menukad folgipeod välja arvata. “Just seepärast püüdsin sellist nišiteemat teema-aasta avamiseks saada, et veidi rohkem tähelepanu sellele pöörata,“ ütles Anne Ummalas.
Juurus oli tantsuringis hinnanguliselt poolsada inimest, kes püüdlikult ja lustiga kõike kaasa tegid.
Kultuuririkkuse aasta on kultuuriministeeriumi teema-aasta, selle aasta korraldaja ja läbiviija on Integratsiooni SA. Avamissündmusi koordineeris maakondades Eesti Rahvakultuuri Keskus koos kohaliku partneriga, Raplamaal oli selleks Juuru rahvamaja. Terve aasta on kõik korraldajad oodatud oma erinevaid sündmusi lisama kultuuririkkuse veebilehele.
