Tanel Viks kriisivalmidusest: elanikkonna seas on tekkinud õpitud abitus

Kehtna vald võiks kahe aastaga jõuda kriisivalmiduseni. See aga eeldab uue spetsialisti tööle võtmist.

Kas me oleme kriisideks valmis? Valdavalt on vastus sellele küsimusele „ei”. Selles osas ei erine Kehtna vald teistest Eestis. „Kindlasti ma ei taha paanikat külvata, aga ma olen oma tausta arvestades mõnevõrra murelik,” ütles Kehtna vallavanem Tanel Viks.
Kui näiteks Soome on elanikkonnakaitsega tegelenud 1940-ndatest alates, siis Eestis jäi sisuliselt kõik koos iseseisvumisega pooleli. Põhiline tähelepanu läks elujärje parandamisele, on ehitatud koole, lasteaedasid, mänguväljakuid, teid jne. Ühiskond arenes tohutult, kuid  kriisivalmidus sai tugevalt kannatada. „Meil on 30 aastaga tekkinud elanikkonna seas õpitud abitus,” tõdes Viks.
Ta näeb seda väiksemas skaalas näiteks lumerohkel perioodil. Olukorras, kus sajab lakkamatult lund, ei jõua sahk igale väiksele teele loetud tundidega. Lumetõrjet tehakse varem kokku lepitud prioriteetide alusel. „Sinu meelepaha ja sõim vastutava ametniku aadressil ei muuda tegelikult mitte midagi. Sahajuhid on niikuinii juba 24 tundi töötanud, prioriteedid on kuskil mujal. Kui sa tahad abi saada, siis võta labidas või helista naabrimehele,” rääkis Viks. Kuid mõistlik oleks selleks olukorraks juba varem valmistuda.
Selleks, et toime tulla, peavad inimesed end ka ise aitama ja ideaalis kriisiplaani looma. See tähendab, et kogukonnas on olulised teemad läbi arutatud, näiteks, millised majad on talvise elektrikatkestuse korral elamiskõlblikud, kust saadakse vett, milliseid erioskusi on kogukonnaliikmetel, kes on haavatavamad jne.
Veel ühe aspektina toob Viks välja, et loodavaid kriisiplaane ei tohiks liiga kergekäeliselt laiali jagada ja need ei peaks kindlasti internetis kättesaadavad olema. See loob soodsa olukorra neile, kelle eesmärk on ebastabiilsust tekitada.
Üldistades ollakse maal kriisideks paremini valmis. Hajaasustuses saab tihtipeale maja kütta ka elektrikatkestuse korral, inimestel on toitu varutud ja neil on võimalus seda valmistada.
Ja mõnes mõttes on maal elavad inimesed tihemini ka sundseisus. Kasvõi tänavuse talve elektrikatkestusi silmas pidades. „Ma ei ütle, et see situatsioon on normaalne,” alustas Viks, kuid lisas, et see on suurendanud inimeste vastupanuvõimet. Elektrikatkestustega eriti tugevalt pihta saanud majapidamised lihtsalt peavad mõtlema, kuidas sellistes olukordades hakkama saada, ja soetavad endale aegsasti näiteks generaatori.
Viks ütles, et Kehtna vallas on tugevaid kogukondi, kuid tõdes, et laiemalt vaadates tõusis huvi teemaga tegeleda hüppeliselt pärast Ukraina täiemahulise sõja algust ja vaibus paraku loetud kuudega.
Ta toob välja, et inimestel on petlik kujutelm, et kriisi korral hakkab omavalitsus kohe üksikisikute probleeme lahendama, tuues piltlikult öeldes järgmise sooja toidukorra kandikul ukse taha. Reaalsuses on tõsise kriisi korral omavalitsuse, aga ka politsei ja pääste töölaual tõenäoliselt palju suuremaid probleeme, mis lahendamist vajavad.
Vald teeb omalt poolt jõupingutusi, et erinevates kriisides paremini toime tulla ja näiteks elektrikatkestuse korral elutähtsad teenused tagada. Kõige haavatavamad on korterelamud, kuid ka seal on vastutus jagatud. Vähe on abi teadmisest, et soojus majani jõuab, kui kortermajal puudub generaator süsteemi majasiseselt töös hoidmiseks. Viks on selles osas konkreetne, vald ei hakka korterelamutele generaatoreid ostma ega elektrisüsteemi vastavalt kohandama. Selle poolega peab tegelema korteriühistu. Paraku on korteriühistud nõrgad ja senine kogemus näitab, et huvi lahenduste leidmiseks tagasihoidlik.

Vaja läheb
kriisispetsialisti

Aga kuidas siis jõuda kohta, kus me oleksime kriisideks päriselt valmis? „Meil on vaja kaheks aastaks inimest, kes sellega ja ainult sellega päriselt iga päev tegeleb,” ütles Viks. Selle asemel, et loota inimeste endi muutuvale huvile ja aktiivsusele, on vaja proaktiivsust. Omavalitsuse ridadesse on vaja kedagi, kes käiks läbi kõik piirkonnad, võtaks kinni kõikide korteriühistute juhtide nööbist ja ajaks asju elutähtsate teenuste osutajatega. Ta aitaks proaktiivselt vajalikku süsteemi luua ja seda seejärel ka põhjalikult läbi harjutada.
„Me räägime jõustruktuuride taustaga inimesest, kes oskaks planeerida, korraldada õppusi… piltlikult öeldes pataljoni tasemel ohvitserist. Neid on võimalik leida,” rääkis Viks. Ta ütles, et olemasolevad töötajad seda ülesannet enda peale võtta ei saa. „Meie vallamajad on õhukeseks lihvitud, meie inimesed on multifunktsionaalsed, mul ei ole seda mitte kellegi laua peale panna,” tõdes ta. Ja isegi kui oleks, võib muude tööde kõrvalt ka kriisivalmidusega tegelemine lihtsalt tähendada, et süsteemi loomine võtab aega järgmised 30 aastat. Viks lisas, et luureanalüütikute kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral ei ole meil nii kaua aega.
Praegu üritab Kehtna vald oma plaanide elluviimiseks raha leida. „Oodata, et riik tuleb ja teeb… riigil ka ei ole seda raha,” ütles ta. Pealegi suunatakse riigi vähesed vahendid kõige tihedamini asustatud paikadesse ja Kehtna-sugune väike vald suuri lootusi ei hellita. Mingeid rahastusvõimalusi võib avaneda toetusmeetmete kaudu, sealhulgas ka Raplamaa Omavalitsuste Liidule avatud rahastusallikatest. Teisalt teadvustab Viks, et rahastuse otsimine toob paratamatult lauale rasked ja ebapopulaarsed valikud ka vallasiseselt, millele koostöös volikoguga vastuseid otsitakse.
Teatud samme on Kehtna vald juba astunud, et suurendada oma võimekust kriisidega paremini toime tulla. Vallal on olemas oma kriisiplaan. Vee- ja kanalisatsiooniteenust suudetakse kahe tunni kaupa ka elektrikatkestuse korral tagada. Viks ütles, et vallal on tekkinud oma esimesed kerksuskeskused ehk kohad, kuhu inimesed saaksid tulla, kui nende elukoht on muutunud elamiskõlbmatuks. Sellised keskused peaksid aga olema igas piirkonnas.
Tööd on vaja teha veel omajagu. Vallavanem hindab, et toimiva süsteemi loomiseks on vaja teha kulutusi suurusjärgus 300 000-400 000 eurot, mille eest on võimalik välja ehitada kerksuskeskused, koostada kriisiplaanid ning need korduvalt ka läbi harjutada. „See kulutus annaks meile kindluse, et Kehtna valla kogukonnad oleks ka kõige halvemateks stsenaariumiteks valmis,” ütles Viks.
„Olen mõnevõrra murelik. Kõik räägivad, aga ma väga ei näe, et midagi juhtuks. Ärgake!” on Tanel Viksi peamine sõnum.