Marleen Murumets
Zooloog Tiit Maran on uurinud kaua aega Euroopa naaritsa bioloogiat, kuid ütleb, et saarmad on tema lemmikud. Iga “armsa palli” kõrval on aga alati midagi muud lisaks.
Rapla keskraamatukogu saal oli 8. veebruaril huvilisi täis, sest loodusõhtul kõneles Tiit Maran selle aasta loomast saarmast. Loodusõhtu korraldajate sõnul ei osanud nad oodata, et nii palju inimesi kohale tuleb.
Tiit Maran ütles, et aasta loom valiti kollektiivselt ning valik tehakse mitu aastat ette. Saarmas on huvitav loom oma eluviisilt ja kuna vooluvete teema muutub ajaga aina olulisemaks, on saarmas selle teema kõige parem edasikandja. “Kui me räägime saarmast, peame rääkima tema elupaigast ja selle olulisusest,” lisas Maran.
Maran kirjeldas saarmast ajas, ruumis ja evolutsioonis. “Saarmas ongi oma olemuselt üks suur eluvormide kogum,” tõdes Maran ja rääkis lahti, kuidas saarmast piiritleb maa ja vesi. Sellest poolveelisest eluviisist on tingitud saarma kehakuju, vuntsid, hea karvkate ja muud eripärad. Huvitav fakt on see, et saarmal on iga ruutsentimeetri kohta kehapinnal 50 000 karva, mis selgitab tema karvkatte erilist tihedust. Saarmaid on maailmas 12-13 liiki, kes põlvnevad Euraasiast.
Tiit Maran puudutas põgusalt kõiki liike, kuid täpsemalt rääkis viiest saarma liigist: merisaarmas, hiidsaarmas, kassiksaarmas, sametsaarmas ja meie enda saarmas, keda kutsutakse rahvakeeli udraseks. Iga liigi kohta teadis ta huvitavaid fakte või rääkis enda kogemusi nendega.
Minus tekitas kõige rohkem huvi sametsaarmas, sest nemad pidavat olema kõige sotsiaalsemad ning elavad Singapuri tänavatel. Nad on ainuke saarma liik, keda inimene kasutab töö tegemiseks, sest sametsaarmad aitavad inimestel kala püüda.
Saarmaid võib võrrelda kobrastega, kuna ka saarmad rikastavad oma eluviisiga jõgesid ning ojasid. Kõige rohkem ohustavad saarmaid inimesed ehk meie ise. Väga suur ohutegur on jõgede kuivendamine, samuti põllumajandusmürgid.
Tiit Maran pani inimesed kuulama ja oma olekuga suutis rahvast kaasa rääkima panna.
