Koostaja Ants Tammar
Sõjajärgsetel aastatel oli Rapla keskkooli muusikaõpetajal Martin Laurimaal Harjumaa kultuurielus keskne roll, eriti laulupäevade ja laulupidude korralduses osalejana.
Martin Laurimaa sündis 1899. aastal Rapla vallas Palamulla külas, kus juba 15-aastasena alustas koorijuhi tegevust. 1914. aastast kuni 1924. aastani juhatas ta Palamulla Noorte Ühingu segakoori. 1924. aastal asus Martin õppima Tallinna Konservatooriumi professor August Topmani oreliklassis. Selle klassi õpilastel oli kohustuslik koorijuhtimise ja hääleseade õppimine. Konservatooriumi lõpetas ta edukalt 1935. aastal.
1924. aastal sai asjaarmastajast kutseline muusik. Üliõpilasena alustas ta palgalise lauljana Estonia teatri kooris, kuid 1926. aastal loobus laulja kohast ning alustas dirigendina tööd Tallinna kooridega. Martin Laurimaa tõusis pealinnas tunnustatud kooridirigendiks. „Eesti Muusika” II osas on Martin Laurimaad nimetatud kui koorijuhti, kes 1928. ja 1933. aastal toimunud laulupeoks valmistas ette uued koorid. Ajalehtedes olid sageli teated kontsertidest, kus koori või koore juhatab organist Martin Laurimaa.
Tallinnas tunnustatud koorijuht kolis Raplasse
1943. aastal kolis Martin Laurimaa perega Raplasse. Algas teine, 17 aastat kestnud viljakas eluetapp kultuurharidustöös, seekord ka muusikaõpetajana. Algul oli selleks lastele klaveritundide andmine ning vajadusel Rapla segakoori juhatamine. Alates 1. oktoobrist 1944 kinnitati Martin Laurimaa Rapla keskkooli laulmisõpetajaks. Sellele kohale jäi ta kuni vanaduspensionile jäämiseni 1. septembril 1960. Orelimängust pidi ta loobuma, sest õpetaja ei tohtinud kiriku tegevuses osaleda.
Kirjutan siin koorijuhi ning Harjumaa laulupäevade ja üldlaulupidude ettevalmistustöös osaleja Martin Laurimaa tegevusest. Laulmisõpetaja Laurimaa ehk Laulu-Madise, nagu teda kutsuti, lauluklassi ei piilu. Tööst õpetajana saaks kirjutada eraldi pika loo. Martin Laurimaa oli esimene konservatooriumiharidusega muusikaõpetaja praeguse Raplamaa piirides.
Martin Laurimaa juhitav segakoor on Harjumaa suurim ja parim
Energiline koorijuht Martin Laurimaa hakkas 1. oktoobril 1944. aastal juhatama Rapla segakoori. Juba 1945. aasta märtsis teatati ajalehes Harju Elu: „Kõige eesrindlikumas Rapla keskrahvamajas tegutseb eeskujulikult 30-liikmeline laulukoor Martin Laurimaa juhtimisel.”
1946. aasta 21. juulil oli Tallinna lauluväljakul vabariiklik eellaulupidu, kus osales ka Rapla segakoor. ENSV Ülemnõukogu Presiidium premeeris koori ja Martin Laurimaad hea esinemise eest laulupeol.
1947. aasta aprillis oli ajalehes Talurahvaleht Rapla segakoorist pikem lugu, kus loeme:
„Rapla segakoor, olles vanemaid koore Harjumaal, on ühtlasi ka suurim ning parim maakonnas. Varem eraldi tegutsenud rahvamaja ja keskkooli koorid on nüüd ühinenud ning moodustavad 190-liikmelise pere, kuhu kuulub õpilasi, asutuste teenistujaid, põllupidajaid, käsitöölisi jne.
Koor on pidanud korralikult üks kord nädalas lauluharjutusi. Koori liikmed on süstemaatiliselt õppinud muusikateooriat, -ajalugu ja hääleseadet. Kõik XII üldlaulupeo laulud koos lisapaladega on selgeks õpitud. Vilunud ja teadliku koorijuhina on Martin Laurimaa suutnud lauluharjutused muuta huvitavateks ning koondada kooriliikmed ühiseks pereks.”
Rapla elujõuliste muusikakollektiivide juht on Martin Laurimaa
1948. aastal kirjutati ajalehe Harju Elu artiklis „Rapla – Harjumaa kultuurielu keskus” sellest, et Raplas on viimasel ajal tekkinud uusi muusikakollektiive, kes on juba esinenud mitmesugustel tähtpäevadel.
„Rapla mittetäielikus keskkoolis asutati 70-liikmeline õpilaskoor. Rapla keskkoolis tegutseb kaks koorikollektiivi, kumbki 60 õpilase osavõtul. Suuremate esinemiste puhul moodustavad mõlemad kollektiivid 120-liikmelise teguvõimsa segakoori.
Uuemaks koorikollektiiviks on 45-liikmeline Rapla meeskoor, koosnedes keskkooli vanemate klasside õpilastest ja Rapla lauluhuvilistest. Meeskoor esines hiljuti Tšaikovski õhtul lauludega ja Riikliku Filharmoonia meeskoori kontsertidel Raplas.
Rapla keskrahvamaja ja keskkooli ühine naiskoor on samuti noor kollektiiv. Agarasti tegutseb ka puhkpilliorkester.
Kõik Rapla muusikakollektiivid on elujõulised. Nende juhiks on Rapla muusikaelu juht Martin Laurimaa.”
Eesti esinduskoori külaskäiku Raplasse aitas organiseerida Martin Laurimaa
Tänu Rapla meeskoorile tekitasid kontserdid Rapla kultuurielus suurt elevust ja tugevaid emotsioone. 1948. aasta veebruaris andis ENSV Riikliku Filharmoonia meeskoor Rapla rahvamajas professor Gustav Ernesaksa juhatusel kolm kontserti. Eesti esinduskoori külaskäiku Raplasse ja kontserte aitasid organiseerida ja korraldada Martin Laurimaa ning meeskoori vanem Harald Puskar.
Publikule üsna üllatav oli Rapla meeskoori ühinemine filharmoonia meeskooriga kontserdi lõpuosas, kus kutselised lauljad esinesid koos meeskooride järelkasvuga. Koos esitati mitu laulu. Esines ka ENSV teeneline kunstnik professor Tiit Kuusik.
Pühapäeval toimunud päevane kontsert oli koolinoortele, kes inimestest tulvil saalis huviga ettekandeid kuulasid.
Rapla keskkooli vilistlane Arno Kaer kirjutas koolimälestustes: „Meeskoorilaulu suureks innustajaks oli sel ajal Ernesaksa meeskoor, kes alustas oma kuulsusrikkaid ringreise sõjajärgsel Eestimaal. Tänu sellele ärkasid mitmel pool ellu meeskoorid, mis sõjapäevil olid varjusurmas. Nii jõudis see meeskoor ka Raplasse. Martin Laurimaa oli konservatooriumis õppimise ajast tuttav nii Gustav Ernesaksa kui ka paljude laulumeestega. Muidugi oli meie õpetaja meeskoori vastuvõtu korraldaja.
Mingit võõrastemaja Raplas polnud ja seetõttu leidis meie õpetaja mitmekümnele saabunule majutusvõimalused orkestri- ja kooriliikmete kodudes ja alevilähedastes taludes. Meie, Laurimaa laulupoiste ülesanne oli laulumeeste juhatamine nende ööbimispaikadesse. Gustav Ernesaks ööbis Martin Laurimaa, oma õpingukaaslase kodus.
Meeskoor esines kontsertidega rahvamajas kahel õhtul. Saal oli kuulajaid pilgeni täis. Õpetaja muretses oma poistele piletid rõdule ja nii kuulsin esimest korda suurepäraseid meeskoorilaule. Kui kõlas Ernesaksa „Hakkame, mehed, minema…”, ei tahtnud aplausitorm saalis vaibuda. Ikka ja jälle tuli kooril esitada lisapalu.”
Martin Laurimaa oli laulupäevade hing
Sõjajärgsetel aastatel oli Martin Laurimaal laulupäevade ja isegi üldlaulupeo korralduses täita tähtis roll. Harjumaa laulukooride juhid võtsid 1945. aasta augustis ühiselt vastu otsuse korraldada 1946. aasta suvel Harju maakondlik laulupäev, mille üldjuhiks valiti suurte laulupeokogemustega Rapla keskkooli laulmisõpetaja Martin Laurimaa.
Ajaleht Sirp ja Vasar kirjutas Rapla laulupäeva kokkuvõttes: „Head kunstilised tulemused, organisatsiooniliste küsimuste läbimõeldud ja oskuslik lahendamine – kõik need asjaolud kinnitasid Rapla laulupäeva juhtide tõsist suhtumist. Seati eesmärk kujundada Rapla laulupäevast tõeline suurpäev. Ja seda oli Rapla laulupäev kõigiti.” Selles tunnustuses on ka kiitus Martin Laurimaale.
Ajalehes Harju Elu kirjutati: „Laulupäeva kontserdi esimese osa lõpetasid ühendatud lastekoorid. Ligi 400-pealine noortevägi esitas oma laulud Martin Laurimaa juhtimisel kindlalt, tublilt ja uljakõlaliselt – oli meeldiv jälgida noorte julget ja tähtsat ilmet. On kindel, et siit kasvab uus ja arvukas lauljate kaader, kes saab aru laulupäevade ja pidude suurest ja väärtuslikust traditsioonist.”
1947. aastal toimunud XII üldlaulupeo ettevalmistustöödel oli Martin Laurimaa eelproovide instruktor Rapla ja Märjamaa piirkonnas. Pärast üldlaulupidu autasustati Laurimaad rinnamärgiga „Haridustöö eesrindlane” ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga.
Harjumaa laulupäevade ja laulupidude kajastustes kirjutati, et õpetaja Martin Laurimaad tuleb pidada õigustatult laulukultuuri hingeks. Kui 1948. aasta juulis oli Kohilas Harjumaa laulupäev, teatati ajalehes Harju Elu, et Raplast saabub maakonna laulupäevale 300 lauljat ning tänu koorijuhi Martin Laurimaa viljakale tegevusele on kooride kunstiline tase ühtlaselt kõrge. Martin Laurimaa oli laulupäeval lastekooride üldjuht.
1948. aastal teatati ajalehes Harju Elu, et võrreldes möödunud XII üldlaulupeoga on Raplas koorilauljate arv ligi 60 inimese võrra suurenenud. Kirjutise autor tegi järelduse, et sellises tempos edasi töötades saabub Raplast järgmisele üldlaulupeole rohkem lauljaid ja pillimängijaid.
Suur on Martin Laurimaa teene selles, et palju aastaid jätkus Rapla kooridesse lauljaid, sest lauluseemet oli rohkelt idanema pandud.
* * *
Kui 1999. aastal avaldati kultuurilehes Sirp tähtpäevade kalender, mainiti selles, et 5. septembril 100 aastat tagasi sündis koorijuht Martin Laurimaa. See teade tõestab, et Martin Laurimaa ei olnud ainult Raplamaa kultuuriloos tunnustatud kultuuritegelane.
