15. aprillil lahkus ootamatult meie seast Priit Kärsna, Kivi-Vigala Põhikooli direktor, Märjamaa vallavolikogu liige ja Vigala osavallakogu esimees, abikaasa ja kolme lapse isa.
Priit sündis Tallinnas. Ta alustas seal kooliteed ja õppis ka Nõmme Lastemuusikakoolis klarnetit. 1983. aastal kolis nende pere Kivi-Vigalasse. Vigalast sai koht, kus ka Priit tegi oma elutöö, mis oli seotud hariduse ja kohaliku omavalitsusega.
Algklassides unistas poiss saada kosmonaudiks. Aga päriselt on ta kaalunud saada kutseliseks muusikuks või kokaks. Pärast Pärnu-Jaagupi Keskkooli kuldmedaliga lõpetamist jätkusid õpingud Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Ta lõpetas füüsikaõpetaja eriala cum laude diplomiga. Esimeseks töökohaks sai Kivi-Vigala Põhikool. 1993-1998 oli ta seal füüsika, informaatika ja inglise keele õpetaja ning kolm aastat direktori asetäitja õppealal.
Priit oli pikaajalise kogemusega omavalitsustöötaja. Ta töötas Vigala vallavanemana aastatel 1998-1999 ja 2002-2017 ning Vigala osavalla vanemana 2017-2021, oli suunaja Märjamaa ja Vigala valla ühinemise juures ning vedas Vigala osavallakogu ja osavallavalitsuse moodustamise ja käimalükkamise protsessi.
Oma töös oli Priit väga täpne ja kohusetundlik ning väikese valla pikaaegse juhina kompetentne peaaegu igas kohalikku omavalitsust puudutavas valdkonnas. Maakondlikul tasandil on Priit olnud Raplamaa Omavalitsuste Liidu aseesimees ja SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi nõukogu liige. Ta oli AS-i Matsalu Veevärk nõukogu liige ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli nõunike kogu esimees.
2021. aastal tunnustati Priitu oluliste teenete eest koduvalla elu edendamisel Raplamaa omavalitsustöötaja nimetusega, millega kaasnes Rapla maakonna hõbedane vapimärk.
Kui Priit rääkis telefoniga vallamajas oma kabinetis, tõusis ta alati püsti ja kõndis ümber pika laua. Kahekümne aasta jooksul vallavanemana suutis ta kabinetis “raja” sisse kõndida, samuti kogukonnas tugevad jäljed jätta.
2015. a pälvis Priit Rapla keskraamatukogu poolt välja antava tiitli raamatukogude sõber. Rapla maakonna raamatukogud vahetasid ühiselt raamatukogude tarkvaraprogrammi. Pealtnäha lihtne samm osutus ootamatult keeruliseks ja aeganõudvaks, et saada kätte seni sisestatud andmeid. Seda tehti koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga ja kõige tugevamalt pani oma teadmistega õla alla Priit.
Oma hingelt oli Priit hariduse inimene, tõeline “koolipapa”. Ta on pidanud nii õpetaja kui ka koolidirektori ametit. Õpetajana töötas ta Kivi-Vigala Põhikoolis, Kullamaa Keskkoolis ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis. Koolijuhina on ta töötanud Kullamaa Keskkoolis ja alates augustist 2020 kuni 15. aprillini 2024 Kivi-Vigala Põhikoolis.
Priit on öelnud, et hariduses on motivaatoriks võimalus töötada noortega, mis on selle töö suur pluss: “Minu jaoks ei ole olemas rumalaid küsimusi ega rumalaid vastuseid. Küsimused ja probleemid on õppimiseks ja lahendamiseks. Tegemist on tööga, mille kaudu on võimalik teha erinevates valdkondades koostööd ning luua tingimused õpilaste arenguks ja elus toimetulekuks, keskendudes eeskätt elus vajalikele oskustele.”
Kooli juhtimisel pidas ta oluliseks valikuvabadust koos vajalike vahendite eraldamisega ning isikliku vastutusega. See puudutab kõiki koolipere liikmeid. Oluline on kompetentsus ja meeskonnatöö. Ta pidas koolitöö planeerimisel oluliseks, et kool tegutseks koos. Rõhk on eeskätt inimestel, mitte “betoonil”. Tänavu 31. jaanuaril vastas Priit Märjamaa Nädalalehes küsimusele, mis teda paelub oma töös. “Noortega töötades jääd ka ise nooreks. Meeldib töö loomingulisus ja vaheldusrikkus. Nauditav on, kui suudad õpilased endast milleski paremaks õpetada.” Priit kujundas oma töö ja väärtushinnangutega kogukonna järelkasvu.
Priit hoidis väga oma peret. Ta oli hoolitsev abikaasa ja suurepärane isa oma kolmele lapsele. Vigala vald tunnustas teda aasta isa tiitliga aastal 2014. Kui Priit sõidutas oma nooremat tütart Märjamaale muusikakooli kitarritundidesse, ei lasknud ta aega kaotsi minna, vaid võttis täiskasvanuna ka ise ette kitarriõpingud. Mõni aasta tagasi avastas Priit uuesti ka klarnetimängu ning liitus Põhja-Eesti Pimedate Ühingu Puhkpilliorkestriga. Nii mõnelgi kohalikul sündmusel astus ta klarneti või kitarriga publiku ette. Ta on laulnud Vigala meeskooris ja mänginud Vigala puhkpilliorkestris.
Tõsine rivaal Priidu abikaasale Evele oli imekena “naine” nimega Mercedes. See oli Priidu suur armastus lisaks muusikale. Ta oli Mercedes-Benz Eesti Klubi liige. 2017. aastal ostis ta 20. pulma-aastapäevaks esimese elektrilise üksratta. Naine küsinud, kas ta tahab lahutust, aga Priit ostis hoopis teise ratta juurde ja õpetas ka Eve sõitma. Needki killukesed kinnitavad, et Priit tegi kõike tulihingeliselt.
Priit hindas täpsust, korrektsust ja meeskonnatööd. Tema peale sai kindel olla. Ta oli sõbralik, järjekindel ja hea analüüsivõimega, aga kogedes rumalust või vastutustundetust, võis süütenöör lühikeseks osutuda. Kui vaidlused muutusid vallavolikogus vahel kurjaks, leidis Priit ikka midagi head öelda ja pingeid maandada.
Priit on öelnud, et iga päeva tasub elada, nagu oleks see viimane – siis teeme seda, mida oma sügaval sisemuses peame kõige tähtsamaks, aga mille jaoks “tavaelus” kunagi aega pole.
Priit oli tõeline maasool, austatud koolijuht ja armastatud õpetaja. Ta oli oma tegemistes äärmiselt põhjalik ja tegi kõike kirega, seistes vankumatult oma kodukandi ja Eesti maaelu hea käekäigu eest. Priidu sihiks oli parem tulevik.
Sa lahkusid nii vara, Su töö jäi pooleli Jääme Sind meenutama lugupidamise ja tänutundega.
Märjamaa Vallavolikogu ja
Märjamaa Vallavalitsus
Vigala Osavallakogu
Miks nii noorelt??? Sügav kaastunne omastele. Kurb mõelda,et enda eakaaslane nõnda vara ära väsis. Olgu Sul edasine elu Nangihhallas sama lootusandev nagu vendadel Lõvisüdametel. Puhka rahus.