Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela tõstis ühe Euroopa Liidu ees seisva ülesandena esile Ukraina liitumist. Ta ütles, et läbirääkimised selle protsessi õnnestumiseks tulevad keerulised, kuid suund on võetud sellele, et ühel hetkel saab Ukrainast Euroopa Liidu liikmesriik.
Raplamaa Sõnumid vestles Vivian Loonelaga Ukraina võimaliku liitumise ning teistel Euroopaga seotud teemadel seoses olulise tähtpäevaga. Nimelt tähistas Eesti 1. mail 20 aasta möödumist Euroopa Liiduga liitumisest. Ees ootab ka 9. mail toimuv Euroopa päev, mida esimest korda tähistatakse suurelt ka Narvas.
Eesti on olnud Euroopa Liidu liige 20 aastat. Mida on see aeg Eestile kõige rohkem andnud?
Vivian Loonela: Eesti jaoks on kõige olulisemad olnud ühelt poolt julgeolek ja teisalt majanduskasv. Neid oleme tänu Euroopa Liidule saanud. Me lootsime juba enne liitumist, et Euroopa Liit aitab majandusel kasvada ja nii see olnud ongi. Viimased aastad on olnud küll rasked, aga majanduskasv on olnud tegelikult tugev – võrreldes liitumiseelse ajaga on meie majandus nüüdseks kahekordne.
Praeguse eelarveperioodi lõpuks oleme saanud Euroopa Liidu toetusi 20 miljardit eurot. Need on läinud investeeringutena näiteks põllumajandusse, infrastruktuuri, ettevõtlusesse ja koolidesse. Majanduslikult on väga tähtis ka ligipääs ühisturule. Euroopa Liidus ei ole tähtsust, kas sa müüd kaupa Raplast Pärnusse või Raplast Saksamaale. Eesti ettevõtete ekspordist läheb kolm neljandikku Euroopa Liitu.
Teine pool on muidugi julgeolek. Venemaa on muutunud agressiivseks ning meie koos teiste riikidega saame otsustada, kuidas sellele reageerida.
Kui rakendada n-ö tagantjärele tarkust seoses 2003. aasta referendumiga, kas Euroopa Liiduga liitumine oli Eesti jaoks ainuõige otsus?
Muidugi oli. Kui mõelda nendele küsimustele, mis enne referendumit olid, siis inimesed kartsid, et Eestist sõidetakse üle. Kardeti, et meie hääl ei loe. Aga tulemus on olnud täiesti vastupidine. Meie jaoks kõige olulisemates küsimustes nagu julgeolek ja digivaldkond oleme ise suutnud Euroopat mõjutada. Tegelikult on meie hääl läinud tugevamaks ja kõlab rohkem kui enne Euroopa Liiduga liitumist.
Panin tähele, et Euroopa päeva tähistamisel on rõhuasetus Tallinnal ja Narval. Miks just Narva?
Narvas teeme seda esimest korda nii suurelt. Pärast eelmist aastat, kui venelased pakkusid teisel pool jõge oma programmi, tundus õige pakkuda seal positiivset alternatiivi. Me võtame selle päeva enda jaoks ja mõtestame lahti nii, nagu meie seda näeme. Meile, eestlastele, tähendab 9. mai Euroopa päeva ja meie jaoks tähendab see rahu, mitte võitu. Ida-Virumaa on kogu selle rohelise üleminekuga eraldi tähelepanu all ja nad saavad ka üleminekutoetust. Euroopa päeval tuleb Narvas ka Ida-Viru tulevikumess, kus on kohal ka president Karis. Meie jaoks on oluline, et Ida-Virumaal oleks võimalus tähistada Euroopa päeva.
Millised suured väljakutsed seisavad praegu Euroopa Liidu ees?
Praegu on väga oluline aasta, sest ees ootavad Euroopa Parlamendi valimised. Pärast seda pannakse paika uus komisjon ja uued volinikud – kas jätkab von der Leyen või tuleb keegi uus. Ja mis on kaks suurimat teemat? Ikka julgeolek ja majandus. Euroopa Liit on välja öelnud, et me tahame Ukraina võitu ning me aitame Ukrainat selles igakülgselt. Selle kõrvalt tulebki vaadata, kuidas Euroopa julgeolekut tugevdada ja kuidas oma relvatööstus paremini tööle saada.
Teine pool on muidugi majanduskasv ja mida me selles osas teha saame. Peame võtma ära riikide seatud piiranguid ühisturult, sest mõned piirangud praegu ikkagi on. Olen kindel, et need kaks teemavaldkonda jäävad tähelepanu keskpunkti ka edaspidi.
Kui realistlik on Ukraina liitumine Euroopa Liiduga?
Liikmesriikide juhid on otsustatud, et alustatakse liitumisläbirääkimisi Ukrainaga selleks, et nad saaksid EL-i liikmeks. Komisjon valmistab praegu läbirääkimiste alustamist ette.
On see tõesti realistlik, et Ukraina võetakse Euroopa Liitu?
Jah, see on plaanis. Ukraina ise on selle sõjaga nii palju muutunud. President Zelenskõi kirjutas taotluse saamaks Euroopa Liidu liikmeks sõja viiendal päeval, kui Euroopas ei olnud veel suurt usku, et nii ka läheb. Nüüd näeme, kuidas Ukraina võitleb sõjaväljal ja samal ajal reformivad nad ka oma süsteemi. See on mõjunud positiivselt. Aga loomulikult tulevad need läbirääkimised keerulised. Ukraina peab viima oma seadusandluse kooskõlla Euroopa reeglitega.
Aga, jah, praegu on võetud see suund, et Ukraina peab saama Euroopa Liidu liikmeks. Sõda sai 2014. aastal Donbassis ja Krimmis ju alguse Ukraina assotsieerumislepingust Euroopa Liiduga, mis nii väga Putinit häiris. Ukraina võitleb praegu oma püsimajäämise nimel, aga samamoodi võitlevad nad ka euroopalike väärtuste eest. Ukrainas on Euroopa Liidu toetus üle üheksakümne protsendi.
Üle kümne aasta tagasi oli Euroopa Liidu mureks suured rahaprobleemid Kreekas ja Küprosel. Kas need on leidnud lahenduse?
Jah, viimasel aastal oli Kreekas riigi rahandus palju paremas korras. See finantskriis oli tegelikult hea õppetund. Meil oli küll euro, aga polnud poliitilist juhtimist. Nüüd on järelevalve palju tugevam ja võib öelda, et eurotsoon toimib ühtsemalt.
Tulemas on Euroopa Parlamendi valimised. Rääkisin sellest hiljuti president Alar Karisega ja tema ütles, et tema põhiline ootus on see, et eestlased läheksid valima. Mis ootused teil nende valimistega on?
Ikka see, et minnakse valima. Ja samuti see, et mõeldaks, mida me Euroopa Parlamendilt saada tahame. Seal on 720 liiget ja ainult 7 on Eestist. Aga tuleb meeles pidada, et igal liikmel on võimalus protsesse mõjutada. Ma ootan, et ka valimiskampaanias keskendutakse nendele teemadele, millega Euroopa Parlament päriselt tegeleb. Minu soov on, et me valiksime sinna inimesi, kes suudaksid seal Eestit mõjukamaks teha.
Kui suur mõjuvõim nii väikesel hulgal saadikutel on, kes Eestist sinna valitakse?
On küll mõju. Võtame või parlamendi presidendi Roberta Metsola – ta on kõige väiksemast liikmesriigist Maltalt. Tema erakond on Maltal opositsioonis. Ta on olnud väga hoogne ja pühendunud oma tööle Euroopa Parlamendis ning osutunud valituks parlamendi presidendiks. Nii et üksikutel Euroopa Parlamendi liikmetel on mõjuvõimu küll.
Üks teema, mis meid Rapla maakonnas väga otseselt puudutab, on Rail Balticu rajamine. Olen kuulnud seisukohti nii selle raudtee poolt kui ka vastu. Kui see ühel päeval valmis saab, mis on teie hinnangul selle suurim pluss?
See tähendaks kindlat raudteeühendust Euroopaga. Muidugi on see oluline majanduslikult, emotsionaalselt ja ka keskkonna poolest, aga väga oluline on ka julgeolekumõju.
Me näeme Ukrainas, kui oluline on sõjaväe varustamine raudteeühenduse abil. Euroopa Komisjon toetab Rail Balticu rajamist väga.
Me näeme Raplamaal oma silmaga, kuidas see valmib. Viaduktid ja ökoduktid on juba valmis, aga samal ajal näeme ka selle protsessi valupunkte, sest ehitustööd mõjutavad liiklemist.
Arusaadav. Nii nende suurte projektidega ongi. Euroopa dimensioonis on see täiesti ainulaadne, sest meil ei ole olnud varem nii suurt projekti, mida kolm riiki teevad ühiselt. See võtab küll rohkem aega, kui me alguses plaanisime, aga mulle tundub, et nüüd on hoog sisse tulnud.
Kas te usute, et ühel päeval see raudtee saab valmis?
Jah, kindlasti.
